Sisukord
Arvamus
Postimees
07.03.2020
Eesti Õpilase haigestumine tõi kooli sulgemise (1) Eesti Kongressil tõusis fööniks tuhast (8) Postimehe kultuurijuht Heili Sibrits kirjutas parima arvamusloo (2) Majandus Koroona näppas Marilt raha Välismaa Kohus: Dubai šeik korraldas oma laste röövimise Moskva lubab naised metrooronge juhtima Soome sõdureid süüdistatakse ajateenijate piinamises (1) Koroona vari laiub suurõppuse kohal (2) Arvamus Hübriidsõjas peaminister Kyriakos Mitsotakis (3) Üleöö kuumimaks nimeks (1) Areng karjääri lõpuni Eesti lennunduse valguskiir Juhtkiri: mida teha ja mida mitte teha (3) Marti Aavik: vesiniku-Eesti (2) Kultuur VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Päris elu kunstnik Flo Kasearu Digikultuur. Andmestuv kultuuripärand Sport FISi ametnikud tahavad Holmenkolleni suusapühamut teotada Jaanus Kriiski kolumn: head sportlikku naistepäeva! (1) Autospordiliidus otsitakse muutusi ja sihti, mitte paleepööret Kliima Tuleviku-Eesti keskmes on vesinik (11) Merendus Amet korraldab laevaliine saarterahva tagaselja AK Reis riiki, millest keegi midagi ei tea VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Päris elu kunstnik Flo Kasearu Digikultuur. Andmestuv kultuuripärand „Mäepealse lood“ – kellele ja milleks? Kas tõde pole endiselt olemas? Aja auk. Teismelise märg unenägu Juurikas. Tants pika tüdrukuga Nädala plaat. Kõrgepingepostidest inspireeritud närvikirev meistriteos Juurikas. Naistepäev Arter Rääkimata lugu: Kuuenda korruse padruniladu Karl Vaino tarbeks (7) Pole paremaid ja halvemaid aegu, on vaid nüüd ja praegu (2) Kliimavõitlus osutus Greta Thunbergi perele päästerõngaks (41) Seksi ja nalja saab alati liiga vähe! Tummine tükike Jaapanit: esimesed yakitori-vardad Eestis VIDEO. Twerk – häbematult seksikas tants (5) Koenigsegg Gemera ja teised, mida me oleks näinud Genfi autonäitusel, kui see oleks toimunud Kuidas me teame, milline koroonaviirus välja näeb? Mantlite missivõistlus Võitlus Ameerika hinge eest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: mida teha ja mida mitte teha

2 min lugemist
  • Ükski haigestunutest ei ole nakkust saanud Eestis.
  • Paljudel eestlastel on majanduslikult raske kaheks nädalaks koju jääda.
  • Igal juhul saab parandada haiguseteemalist kommunikatsiooni.
Tallinna Kristiine gümnaasium suleti täna kaheks nädalaks, kui ühel õpilastest tuvastati koroonaviirus. FOTO: Konstantin Sednev

Reedene päev tõi uudiseid koroonaviiruse tekitatud haiguse Covid-19 leviku hüppelisest kasvust Eestis. Neljapäeva õhtul kolmest tõbisest kuulnu võis ärgates avastada, et neid on juba viis, päeva jooksul kasvas arv kümneni ja tuli ka uudis Kristiine gümnaasiumi sulgemisest, sest üks selle õpilasi oli haigestunud.

Tuleb muidugi rõhutada, et ükski haigestunutest ei ole nakkust saanud Eestis ja kümnest kaheksa tulid välismaalt koju tagasi sama lennuga.

Terviseamet töötabki praegu eeldusel, et suudab haiguse varase tuvastamise abil ära hoida selle leviku. Selleks tuleb leida haiged ja nendega lähikontaktis olnud inimesed ning nad isoleerida, et viirus ei hakkaks levima. Ühe päeva haigena koolis käinud õpilase puhul jääb samuti lootus, et ehk keegi tema koolikaaslastest nakkust ei saanud. Eks aeg annab arutust.

Kui nakatunuid saab olema palju, siis käituvad tervishoiutöötajad samamoodi, nagu gripi ja teiste sarnaste haiguste puhul. Selliste tõbede puhul on reeglina 80 protsenti haigestunutest kergemad juhtumid, kes võivad jääda kodusele ravile. Haiglasse tuleb aga toimetada 15 protsenti raskemalt haigestunuid. Ülejäänud viis protsenti juhtumitest on juba sellised, kus inimene on kriitilises olukorras.

Praegune haiguse vältimise kord asetab väga suure moraalse kohustuse ja kardetavasti ka materiaalse koormuse neile inimestele, kes on töö või puhkuse tõttu sattunud nakkusohtlikku piirkonda. Eestis ei ole eriolukorda ja kellelgi ei ole ka mingit kohustust kodus olla, olgu ta käinud kus tahes.

Haiguse vältimise kord asetab suure moraalse kohustuse ja kardetavasti ka materiaalse koormuse inimestele, kes on töö või puhkuse tõttu sattunud nakkusohtlikku piirkonda.

Võib arvata, et ühiskonna surve hakkab tugevnema selle võrra, kuidas nakatunute arv kasvab. Mingis mõttes võib tekkida uus pidalitõve stigma, mis arvestades meie tänapäeva virtuaalmaailma võib tuua kaasa veel ühe teise viiruse leviku, millega sotsiaalmeedias häbimärgistatakse ja tambitakse maatasa kõik, kes käisid nakkuspiirkonnas, kuid tunnevad end tervena ning jätkavad oma igapäevast elu harjunud moel. Nende käitumine ei ole ehk mõistlik, kuid nende inimeste agressiivne ründamine võib kaasa tuua hoopis kokkupuudete ja sümptomite eitamise, totalitaarsetele riikidele iseloomuliku käitumise. Seda enam, et teave levib tihti poolikul kujul. Nagu ka Kristiine gümnaasiumi juhtumi puhul, kus lehe trükki minnes oli ebaselge, kelle otsusel haige õpilane kooli läks.

Peame ka tunnistama, et märkimisväärsel osal eestlastest on majanduslikult keeruline kaheks nädalaks koju jääda. Seda eriti arvestades praegusel ajal laialt levinud töövorme, milles inimestel ei ole kindlat tööandjat ega kuupalka.

Mida aga igal juhul saab teha, on haiguseteemalise kommunikatsiooni parandamine. Kuigi põhjalikud juhendid on olemas niihästi kohvikutele ja teistele avalikele asutustele, meditsiiniasutustele ja hooldekodudele (leitavad terviseameti kodulehelt), ei piisa üksnes teabe kättesaadavaks tegemisest või laiali saatmisest, vaja on ka kontrolli, et sõnum on kohale jõudnud, sellest on aru saadud ja juhendeid rakendatakse.

Võibolla on ka vaja rangemaid reegleid riskirühmade kohtlemiseks. Hooldekodudes lihtsalt külaliste piirangu kehtestamisest ei piisa. Sama kehtib apteekide puhul, kus käib palju vanu inimesi.

Samas ei ole tegu müstilise ja ohtliku haigusega, mis tõsiselt kahjustaks rahva tervist. Nii peaksime meiegi jääma oma reaktsioonides mõistlikuks ja proportsionaalseks.

Seotud lood
06.03.2020 09.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto