Sisukord
Meie Eesti
Postimees
09.03.2020
Eesti Nutikodu muudab häkitavaks isegi külmiku ja elektripirni (1) «Kui keegi köhib, siis kõik põgenevad!» (3) Aukliku tänava elanikud tegid rannasõu Linn nõuab töötult invaliidilt kodu lammutamise eest tasu (4) Postimees rikkus head ajakirjandustava (1) Majandus «Ametnikud ja poliitikud mängivad tikkudega» (3) GALERII ⟩ Ansip nõuab Eesti hea maine taastamist (33) Välismaa Hollandis algab MH17 allatulistajate kohtuprotsess (7) Biškeki naistemarssi ründasid maskides jõuk ja politsei Saudi kroonprints kõrvaldas viimased rivaalid (1) Põhja-Iirimaa verisel pühapäeval venna kaotanu on 48 aastat õiglust oodanud Arvamus Juhtkiri: naise õigus olla (9) Kadri Kuulpak: viinast ja vabadusest (13) Arne-Lembit Kööp: keskhaigla must neljapäev (42) Rait Maruste: eestlaste õigused ja inimõigused (3) Kaire Jakobson: Eesti on muutumas kloostriks (1) Põhiseaduse riive (3) Meie Eesti Mihkel Kunnus: kas kool tõrjub perekonna välja? (8) Mihkel Kunnus: uue toimetaja tere (5) Mihkel Kunnus: elukestev õpe kui arengupeetus (1) Kultuur Ka unistused põlevad Mõttekast mõttetusest Iggy Lond Malmborgi suus Portreefilm staaradvokaadist: kuidas portreteerida ikooni? Sport Hooaja lõppakord kõlas Ilvese jaoks liiga vara Finaalturniir toimub Pärnu ja Avo Keeleta Embrich tõestas, et teda on vara maha kanda Indrek Reinbok: Jõesaar noppis mõnegi lauapalli, mis oli peaaegu vastaste oma Favoriidid vutiaasta avalahingutes ei vääratanud, tartlased alustasid võidukalt Tartu Raimu Hanson: elutöö tehtud, mis edasi? (1) Erkki Bahovski: igaühele planeetidevaheline malekongress (1) Puurmani rahvas kaebab Põltsamaa valla kohtusse (1) Koroonahirm kummitab ka kohalikke ettevõtteid Langel valmis Baltimaade suurim kardihall Sipsik on, Sipsik jääb, Sipsik olema peab! Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Mihkel Kunnus: kas kool tõrjub perekonna välja?

5 min lugemist
Üha suurem osa lastele teadmiste ja oskuste edasiandmisest liigub lähedastelt ära koolile. FOTO: Caro/Therese Aufschlager/Scanpix

Pidevat läbirääkimist vajab, mil määral peab kool andma hingeharidust, süstima patriotismi või tegelema sotsiaalse õiglusega. Arvestama peab sealjuures, et perekonna funktsioonide kooliga jagamine toob kaasa märksa rohkem ühiskondlikke muutusi kui pelgalt kasvatuse ja hariduse vahekorra teisenemise lapse ja vanema suhetes, kirjutab Mihkel Kunnus.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Võib üsna julgelt öelda, et meil valitseb üksmeel vähemasti selles, et kool on üks olulisemaid institutsioone ühiskonnas, ja märksa sagedamini võib kohata kooli üle- kui alatähtsustamist. Olgu ERRi otsesaade «Suud puhtaks» või Paide arvamusfestival, ikka jõuab vähemalt keegi seisukohale, et probleemi lahendus peitub hariduses. Sealjuures võib probleemiks olla enam-vähem mis tahes: prügisorteerimine või liikluskultuur, demokraatia või kodanikuõigused, alkoholism või lähisuhtevägivald, lõimumine või rahvuskultuuri säilimine. Seepärast on aeg-ajalt kasulik heita pilk kooliinstitutsioonile ka kaugemalt või ajaloolisemast vaatest, sest iseenesestmõistetavuseks võivad vaikselt muutuda just sellised ajaloolised sattumused, mis parasjagu kõpitsemist vajavad. Tõesti, mis on kool?

Kui vaadata kooli tekkelugu, siis võib lihtsustamisi öelda, et tegu on institutsiooniga, mis kasvas välja tööjaotuse suurenemisest ja ühiskonna keerustumisest. Piltlikult öeldes: ühel hetkel otsustati, et efektiivsem on osa kasvatustööst delegeerida spetsialistile. Muidu toimis asi ikka nagu kõigil sotsiaalsetel loomadel: vanemad õpetavad järglasi ja punkt. Siis aga otsustati, et näiteks matemaatika algtõdede, kirjutamise ja katekismuse õppimiseks kogutakse kõik lapsed ühte ruumi ja nendega tegeleb üks vastava ettevalmistusega inimene – õpetaja.

Kuidas aga kokku panna veime­vakk, hoida adrakurgi, õmmelda hamet, teha leiba ja kiskuda katuse­laastu – kõik säärane õpitagu ikka kodus. Küsimus selle kohta, mis jääb vanemate ja mis kooli õpetada, on sellest kujutluslikust alguspunktist saati aina mitmetahulisemaks muutunud ja vajab pidevat läbirääkimist. Näiteks mil määral ja kas üldse peab kool andma hingeharidust, süstima patriotismi, usku ülemaailmsesse kommunismi või tegelema sotsiaalse õiglusega.

Ühe suure muutusena tuleks osutada, et kõigest paari põlvkonna jooksul on tohutult muutunud hariduse omandamise kestus. Minu isapoolsed vanavanemad said haridust neli talve, praegu on isegi ainult keskharidusega piirdumine vaat et häbiväärne ning räägitakse üha valjemalt elukestvast õppest. Tööturgu silmas pidades on see mõistetav, aga see jätab kindlasti oma jälje ka muudesse sfääridesse, näiteks pereplaneerimisse. Isikuomadused, mida selline suundumus võimendab ja kultiveerib (paindlikkus, loovus, avatus, mängulisus jne), on teisalt kutsikaea voorused ning elukestev õpe on elukestva lapselikkuse juurutamine, et mitte öelda lausa sotsiaalse infantiliseerumise soodustamine.

07.03.2020 10.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto