Sisukord
Meie Eesti
Postimees
09.03.2020
Eesti Nutikodu muudab häkitavaks isegi külmiku ja elektripirni (1) «Kui keegi köhib, siis kõik põgenevad!» (3) Aukliku tänava elanikud tegid rannasõu Linn nõuab töötult invaliidilt kodu lammutamise eest tasu (4) Postimees rikkus head ajakirjandustava (1) Majandus «Ametnikud ja poliitikud mängivad tikkudega» (3) GALERII ⟩ Ansip nõuab Eesti hea maine taastamist (33) Välismaa Hollandis algab MH17 allatulistajate kohtuprotsess (7) Biškeki naistemarssi ründasid maskides jõuk ja politsei Saudi kroonprints kõrvaldas viimased rivaalid (1) Põhja-Iirimaa verisel pühapäeval venna kaotanu on 48 aastat õiglust oodanud Arvamus Juhtkiri: naise õigus olla (9) Kadri Kuulpak: viinast ja vabadusest (13) Arne-Lembit Kööp: keskhaigla must neljapäev (42) Rait Maruste: eestlaste õigused ja inimõigused (3) Kaire Jakobson: Eesti on muutumas kloostriks (1) Põhiseaduse riive (3) Meie Eesti Mihkel Kunnus: kas kool tõrjub perekonna välja? (8) Mihkel Kunnus: uue toimetaja tere (5) Mihkel Kunnus: elukestev õpe kui arengupeetus (1) Kultuur Ka unistused põlevad Mõttekast mõttetusest Iggy Lond Malmborgi suus Portreefilm staaradvokaadist: kuidas portreteerida ikooni? Sport Hooaja lõppakord kõlas Ilvese jaoks liiga vara Finaalturniir toimub Pärnu ja Avo Keeleta Embrich tõestas, et teda on vara maha kanda Indrek Reinbok: Jõesaar noppis mõnegi lauapalli, mis oli peaaegu vastaste oma Favoriidid vutiaasta avalahingutes ei vääratanud, tartlased alustasid võidukalt Tartu Raimu Hanson: elutöö tehtud, mis edasi? (1) Erkki Bahovski: igaühele planeetidevaheline malekongress (1) Puurmani rahvas kaebab Põltsamaa valla kohtusse (1) Koroonahirm kummitab ka kohalikke ettevõtteid Langel valmis Baltimaade suurim kardihall Sipsik on, Sipsik jääb, Sipsik olema peab! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mihkel Kunnus: elukestev õpe kui arengupeetus

3 min lugemist
Teiste imetajate elus on õppimine ja uue teadmisele avatud olek mööduv arengustaadium, inimene jääb aga sellesse staadiumi pikalt, kui mitte kogu eluks. FOTO: Anup Shah/Scanpix

Inimese on teinud evolutsiooniliselt nii edukaks omadused, mis tulenevad ühte kasvuetappi kinnijäämisest, mitte kestvast arengust. Paradoksaalselt kehtib see ka kultuurilises arengus, kirjutab Mihkel Kunnus.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hiljuti anti välja järjekordsed teaduse aastapreemiad. Sotsiaalteaduste alal pälvis preemia teadustöö «Piire ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel». Teaduste Akadeemia kaastekst sellele algab nõnda: «Inimkonna teadmised kasvavad eksponentsiaalselt, lausa plahvatuslikult, kuid õppimisvõime üldjuhul lineaarselt. Nutikad lahendused, teisisõnu, teaduspõhine innovatsioon hariduse eri tasanditel võib õppimise efektiivsust mitmekordistada. Töörühm on seadnud eesmärgiks vaadelda koos selleks vajalikke perspektiive, nt mängulistel elementidel põhinevad digilahendused ja vastav õpidisain, õpetajate koolitamine ja uudsete digilahenduste kasutamise motiveerimine ning laste õpiedukuse analüüs ning kuidas seda mõjutavad uued digilahendused.»

Jah, ikka kiiremini, ikka efektiivsemalt, ehk lausa mitmekordistada õppimise efektiivsust. Olgu kõrvalepõikena öeldud, et siin paneb füsioloogiline areng piiri ette. Arenev inimaju ei ole nagu paisuv kõvaketas või võimsamaks muutuv protsessor, mille täisvõimsuse rakendamiseks tuleks vingemaid liideseid leiutada, vaid orgaaniliselt kasvav elund, mille igale arengu­etapile vastab ka oma kognitiivne laad, sestap ei tööta infotehnoloogilistest arengutest vaimustunud analoogiad siin kopika eestki.

Õppimise efektiivsuse mitmekordistamise idee võimaldab aga osutada huvitavale intriigile inimese bioloogilises olemuses, täpsemalt ühele olulisele kujunemismehhanismile, nimelt neoteeniale. Homo sapiens on neoteeniline liik. Mis on neoteenia? Mart Viikmaa akadeemilises sõnastuses: «Neoteenia tähendab somaatilise arengu pidurdust, vormimuutuste ja kasvusuhete sellist aeglustumist, mis põhjustab täiskasvanud organismi sarnasuse fülogeneetiliste eellaste juveniilvormidega. Neoteenilise organismi ontogeneetiline areng on venitatud, tema postnataalses arengus jätkuvad eellase lootele iseloomulikud vormikujunduse ja kasvukiiruste suhted; ta säilitab ka suguküpsuse staadiumis (mis saabub tavaliselt suhteliselt hilja) eellase lootelisele või neonataalsele arengujärgule omaseid struktuure, proportsioone ja funktsioone.»

Maakeeles kõlaks see siis umbes nõnda: inimene on lapsik loom, kuna on oma eellase noorukiea arenguetapi venitanud terve elu pikkuseks. Inimese erakordne kog­nitiivne võimekus tuleb sellest, et kui «normaalsed loomad» arenevad õppimisvõimest – noorloomale iseloomulikust arenguetapist – välja, siis inimene eriti ei arene.

07.03.2020 10.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto