Sisukord
Eesti
Tänane leht
10.03.2020
Eesti Eesti inimesi tapab haige süda ja vale toit Viirus varitseb kaitsetuid meedikuid (8) Mälestati märtsipommitamises hukkunuid Koroona kultuuriväljal: suurima kahju kannab ilmselt filmitööstus Räpina lossi saal ajas kultuuriinimesed vallaga tülli Elamuskeskus toob Euroopa Liitu eestlastele lähemale (1) Majandus Nafta hind kukkus kokku (2) Aktsiaturge haaras üleüldine paanika (2) Kulla hind keeldus hüppamast (2) Naftasõjas saavad pihta õlitootjad Välismaa Naistele terendab USA valimistel lohutusauhind (1) Oslos lammutatakse Breiviki lõhutud hoone Šimpanside kultuur võetakse kaitse alla Šotimaa eksjuht astus vägistamiskatses süüdistatuna kohtu ette (1) Kohalik vaade ⟩ Türgi kasutab kannatusi psühholoogilise relvana (1) Arvamus Juhtkiri: börs tekitab peapööritust Aimar Altosaar: hea sõna on ka vaba (1) Aivar Kokk: välismaalaste seadus taotleb õiglast konkurentsi (1) Jaak Laineste: probleem pole mitte äpid, vaid taksoteenus (3) Marko Rillo: millist tööd õpetab tööõpetus? (9) Philippe Jourdan: paastuaja armastuse eeskuju Itaaliast Andi Hektor: pisikese viiruse õppetund (1) Päeva karikatuur Meie Eesti Erkki Koort: tšehhid ja meie e-koroona Vladimir Sazonov: Kremli jalajäljed Tšehhis (1) Kultuur Iha täisväärtusliku elu järele Sulajäätisega sügavike kohal Seda filmi ei taha kinod näidata (6) Sport Kas Tokyo OM toimub? Port: 50:50 ÜLEVAADE ⟩ Kas Kalev/Cramo murrab VTBs play-off'i, aga Žalgiris Euroliigas? Tervis Eesti inimesi tapab haige süda ja vale toit Tartu Hologramm haiglas köidab last, ja valu nagu polegi Linna polikliinik kolib vähem kui kahe aasta pärast uude majja Järgmisel nädalal lõppeb viimase 150 aasta kõige soojem talv Kirjanduslinnas Tartus töötab tänavu taas kaks külaliskirjanikku Näitusel avaneb kunstitöötaja hingeelu Villu Päärt: teemapäev «Ära püüagi elada maal!» (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Koroona kultuuriväljal: suurima kahju kannab ilmselt filmitööstus

5 min lugemist
Tais Bangkokis on järjekordse James Bondi seikluse «Surm peab ootama» reklaam üleval, kuid esilinastus lükati viiruse tõttu edasi – seda nii Aasias, Euroopas kui ka Ameerikas – ja film tuleb kinno alles sügisel. FOTO: MLADEN ANTONOV/AFP

Hirmust hinge kinni pidades pannakse üksteise järel kinni teatrid, kinod, kontserdisaalid, muuseumid ja sündmused üle maailma.

Naistepäeva eel meilisõnumeid vaadates leidsin Oslo rahvusvahelise teatrifestivali (OITF) edastatud kirja täpsete juhistega, kuidas vältida koroonaviirusega nakatumist. Pühapäevase seisuga oli Norras 169 haigusjuhtu ning OITFi korraldajad lubasid olukorral pingsalt silma peal hoida, et see arv festivali külastajate arvelt ei kasvaks. Kergelt naljatledes paluti kirjas võimalusel üksteist mitte kallistada ega kätelda, vaid leida tervitamiseks muu moodus.

​Isegi kui ettevaatusabinõud võivad osaliselt totrad tunduda, on nendeks väga mõjuv põhjus. Inimeste aina laialdasem haigestumine ning suremus on pannud sulgema teatreid, kinosid, muuseume ja mitmeid teisi meelelahutusasutusi või -üritusi üle maailma.

Kõige otsesem koroonaviiruse puutepunkt Eesti kultuuriga on praegu Šveitsis, kus rahvarohked üritused on keelatud. Sel reedel, 13. märtsil oli Zürichis planeeritud pidulik üritus, kus dirigent Paavo Järvi ja helilooja Erkki-Sven Tüür oleks esitlenud suvel Pärnus Eesti Festivaliorkestriga salvestatud plaati «Mythos».

Järvi pidu väiksem

Esmaspäevase info järgi kõlab 11. ja 13. märtsil Tonhalle orkestri esituses küll Tüüri heliteos «Prophecy», kuid pidulik osa, kus helilooja ja dirigent autogramme jagaksid, jäetakse viirusehirmus tõenäoliselt ära. Tonhalle Maagi saali lubatakse koos orkestri ja dirigendiga kokku 999 inimest.

«Kontsertidele on müüdud juba rohkem pileteid; neil, kes on üle 60 aasta ning kes on riskirühmas, palutakse mitte kohale tulla,» ütleb Paavo Järvi, lisades, et iga päev võib olukord muutuda ning riik võib kehtestada uued reeglid.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis Zürichi orkestriga peaks Paavo Järvi kontserte andma kogu kuu. Äsja lõppes aga Paavo Järvi ja Jaapani NHK orkestri tuur Euroopas, õnneks koroonaviirus seda ei mõjutanud. «Aga just tuli teade, et Jaapanis jäävad nende kontserdid nüüd ära,» tõdes Järvi.

Kui Šveitsis kontsert siiski toimub, siis kesisemas seisus on Itaalia, Hiina ning USA, kus raske on teatrite kõrval ka filmitööstusel. Eri analüütikute hinnangul võib koroona­epideemia minna filmitööstusele maksma miljardeid dollareid. Selle peamiseks põhjuseks peetakse Hiina turust tulenevat kahjumit, kus teeniti mullu kassatulu 9,2 miljardit dollarit (võrdluseks – USAs oli see summa 11,4 miljardit dollarit).

Koroonaviiruse levik on pannud riiki sulgema tuhandeid kinosid ja edasi lükkama kassahittide, nagu uue James Bondi «Surm peab ootama» esilinastuse ning spetsiaalselt sealsele tarbijaskonnale loodud Disney uusversiooni seiklusfilmist «Mulan» näitamise. Praeguse seisuga on Hiina kaotanud juba 200 miljonit dollarit kassatulu.

Ajaloo kordumise hirm

Hinnanguliselt on Itaalias karantiini all olevas Lombardia piirkonnas kinode kahjum 14-päevase sulgemise puhul ligi seitse miljonit eurot.

Teatrite puhul on olukord hullem, seal oli ühe nädalaga kahju 7400 etenduse ärajäämise tulemusel juba üle 10 miljoni euro.

Nenditakse, et isegi kui haigus saadakse kiiresti kontrolli alla, võtab asjade normaliseerumine kultuuriväljal aega veel kuid. Itaallased kardavad, et nendega võib korduda sama mis New Yorgi Metropolitan Operaga – pärast 11. septembri terrorirünnakuid kulus kümme aastat, enne kui saal taas täis müüdi.

Pärast 11. septembri terrorirünnakuid kulus kümme aastat, enne kui New Yorgi Metropolitan Opera saal taas täis müüdi.

Lisaks on Itaalias nüüdseks karantiini pandud Veneetsia, kus pidi mais avatama XVII arhitektuuribiennaal. Eesti kavatses seal osaleda väljapanekuga «Väärikas kahanemine». Praeguse seisuga on biennaal koroonaviiruse puhangu tõttu lükatud augustisse. Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg tõdeb, et teatud mõttes oldi uudiseks valmis. «Kuraatorid ja korraldustiim polnud ostnud veel lennupileteid ega broneerinud majutust.

Kui rääkida mingitest kahjudest, siis kuna Veneetsia arhitektuuribiennaal on selle valdkonnas kõige olulisemate ürituste hulgas maailmas, on ilmselt biennaali külastatavus augustis väiksem. Seetõttu on tähelepanu Eesti arhitektide loomingule tagasihoidlikum,» tõdes ta.

Kui arhitektuuribiennaal lükati edasi, siis eestlastel pole kõikide üritustega, nagu näiteks raamatumessidega, nii hästi vedanud. Ära jäävad sel aastal Pariisi, Leipzigi ning Londoni oma. Tänapäeva kirjastuse peatoimetaja Tauno Vahter ütles, et hetkel on otsest kahju keeruline hinnata.

Ohus on töökohad

Suurimat peavalu tekitab pigem reisi ümberkorraldamine, sest Tänapäev läheb siiski Londonisse kohalike kirjastustega kokku saama. «Pool kohtumistest jääb ära ning ülejäänutega on keerulisem, sest kindla paiga asemel tuleb liikuda ühest Londoni otsast teise,» rääkis Vahter.

Spekuleeritud on, et Itaalias on teatri- ja filmisektoris ohus 4000 töökohta.

Kõige lihtsamini kaotavad töö vabakutselised kultuuritöötajad, näiteks performance’ikunstnikud.

Kui arutleda selle üle, kellele teeb koroonaviiruse levik enim kahju, siis võib välja pakkuda eelkõige vabakutselised: neil on oht jääda epideemia tõttu ilma oma tööst ning tagatistest. Ühed sellised freelancer’id on performance’i-kunstnikud, kelle töö on väga rahvusvaheline ning reisiv, mis viitab sellele, et artistid võivad üks hetk seista keerulise olukorra ees. Näiteks võib tuua Kristina Normani, kelle etendus «Kergem kui naine» tühistati Põhja-Itaalias Mantovas seal toimuvaga seoses.

«Muidugi tekitab iga etenduse ärajäämine augu kõikide lavastuse esitamisega seotud inimeste sissetulekusse. Meie niigi ebastabiilne elu muutub viirusepaanika oludes veel hapramaks. Õnneks on praeguse seisuga tühistatud vaid Itaalias toimuvad etendused,» kommenteeris Norman.

Häiritud sündmused

Ära jäänud: muusikafestivalid South by Southwest (SXSW) ja Winterland Tomorrow, artistide Foals, BTS, Khalid, Stormzy jt esinemised Hiinas, Lõuna-Koreas ja Jaapanis, raamatumessid Londonis, Pariisis ja Leipzigis, Itaalia ooperiteatri La Scala kõik etendused jpt.

Edasi lükatud: James Bondi filmi «Surm peab ootama» esilinastused, Veneetsia arhitektuuribiennaal, Bologna lasteraamatute mess jpt.

Kõige selle paanika kõrval tuleb ka küsida, kui palju on muuseumid, kinod, teatrid ja muud asutused üleüldse valmistunud olukorraks, kui riiki halvab epideemia. Peamine küsimus on, kui kaua hoida töötajaid palgal, kui rahvast kultuuriasutuses ei käi. Mis puhul ei pea töötajad enam tööle tulema? Mis ettevaatusabinõusid kasutusele võtta?

Kolmeks päevaks suletud Louvre’i töötajad said näiteks õiguse mitte patrullida ruumi, kus asub Mona Lisa, sest tegemist on tihtilugu rahvarohke kohaga, mis tähendab tavalisest hõlpsamat nakatumist, samuti ei arveldata kassas sula­rahaga.

Tõsi on see, et nii töötajatel kui ka külastajatel on hirm. Näiteks on Broadway töötajad täheldanud, et kellegi köhimise peale avaldavad kõrval­istujad kohe soovi mujale istuma liikuda. Paanika kasvades külastatavuse arvud langevad, mis võib kultuuriinstitutsioonidele tähendada tulude vähenemist ja riikliku rahastuse kärpimist.

Voogedastus võidab

Kõige negatiivse taustal peab siiski tõdema, et ühe õnnetus võib olla teise õnn. Koroonaviirusega jäävad inimesed tubasemaks, mistõttu ennustatakse kasu voogedastusteenustele, rääkimata toidu tellimisest ning olmeasjade ostlemisest. Spekuleeritakse, et niigi võidukäiku tegev Netflix võib filmitööstuse ees veel suurema edu saavutada. Netflixil on rohkem kui 167 miljonit kasutajat ning Nasdaqi hinnangul on oodatud kasum 2019. aastal üle 20 miljardi dollari.

Netflix ei soovi oma tulemusi avaldada, mis võib olla ka loogiline, mõeldes, mille arvelt see on tulnud. Corona on sõna, mis seostub negatiivsega ning siinkohal pole kellelegi arvatavasti ka üllatus, et sellenimelise populaarse õlle tarbimine on vähenenud.

Siiski on ilmnenud kummaline fenomen, kus sõna näib pigem trendikas. Kanada-USA elustiili ajakiri Vice kirjutas mõni päev tagasi, kuidas porno­saitidele on tekkinud uus populaarne kategooria «corona virus». Seda nähtust kirjeldavad psühholoogid kui olukorra absurdistamist, et muuta tõsine teema endale talutavamaks.

Kuidas peaks siis kokkuvõttes olukorda suhtuma? Murega? Naljaga? Igaüks meist võib kindlasti siinkohal vähemalt ühe loo peale tulla, kus mõne muu sõna asemele sutsata «koroona» ning seejärel valju häälega naerda. Tõsi on, et olukorras on rohkem kaotajaid kui võitjaid.

Samas võib praegust viirus­puhangut näha kui võimalust uute meetmete väljatöötamiseks, et olla tulevikus paremini valmis säärasteks kriisiolukordadeks, seda nii välismaal kui ka Eestis. Kultuur on haavatav valdkond, kuid nagu seal töötavad inimesed on öelnud, on see ka vajalik.

Seotud lood
09.03.2020 11.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto