Sisukord
Meie Eesti
Postimees
11.03.2020
Eesti Dmitrite hirmus jäävad Elmid passita (1) Riik valmistub koroonakriisiks (7) Pere toitis toonekurge talv läbi silguga (2) Majandus Eesti Teede hinnalipik tundub teistele ülepakutud (2) Kas surnud kassi põrge? (1) Eesti tööstussektor sai aasta alguses kõva põntsu Välismaa Kohalik vaade ⟩ Itaalia tervishoiusüsteem ähvardab koroonaviiruse all kokku variseda Sooja kätepesuveeta koroonadebatt (2) Jaanus Piirsalu: Putin oli, on ja jääb (8) USA alustas vägede väljatoomist Afganistanist Arvamus Kaur Lass: seadus vassijatele Lauri Vahtre: Narva – suur idee (32) Loretta Kruusimäe: liitlased, keda lahutavad stereotüübid Sergei Metlev: valusa pohmelli ootel sotsiaalvõrgustikes (2) Juhtkiri: Eesti Kongress 30 (9) Harry Tuul: tekib ülemuse pikalt saatmise fond (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: silmakirjalikku abi pole vaja Iris Pettai: taastav õigus ehk õigus kooselule saripeksjaga (4) Kultuur Kultuuri lühiuudised INTERVJUU ⟩ Marge Monko muugib lahti soorrollide kujutamise salakeelt Romaan nagu Rubiku kuubik: liiga «Väike Ferdinand» Trotsi täis dostojevskilikud deemonid on Tartus rahutud Sport Itaalias asuvad Eesti sportlased jäävad trennidieedile, koju ei kiputa Tartu Politsei tuvastas Tartus lillepotis haudunud pardi pesa rüüstaja (7) Karro Külanurm: Puurmani mõisakooli ei ähvarda sulgemine ega kolimine (8) Terje Põvvat: aga metsa eesmärk ei ole ainult puit (5) Üleliigse kraami võib viia valvatud lattu hoiule (1) Lootusi üleskruviv reklaamleht Tervise Saladused petab inimesi (3) Õpilased käisid vaheajal tuhandete kilomeetrite taga õppereisil Tiitli võitnud Tartu Välk 494 sihib jäähokikarikat Halloo? Kas seal on keegi? Palun laske mind välja! Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aimar Altosaar: silmakirjalikku abi pole vaja

3 min lugemist
Aimar Altosaar. FOTO: Eero Vabamägi

Ühiskonnauurijad on väitnud, et riik on nii demokraatlik, kui demokraatlik on seal perekonnaelu. Tõenäoliselt võib sama öelda vägivaldsuse kohta.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Me usume, et Eesti ei kuulu selliste riikide hulka, kus asju aetakse jõu ja ähvardustega. Ometi on perevägivalla teema ikka aktuaalne, selle sügavaid juuri nägime hiljuti ka populaarses kirjandusklassika ekraniseeringus. Kõrvaltvaatajaile võib tunduda kummaline, miks lasevad inimesed pereliikmel end aastaid vaimselt ja füüsiliselt ahistada ega võta midagi ette, et päästa iseend ja lapsi terrori alt. Nagu on ka mõistmatu, kuidas võivad 21. sajandil haritud ja väljaspool kodu laitmatult käituvad inimesed kodustes oludes oma partneri suhtes olla kirjeldamatult julmad. Seda teemat tuleb üles võtta seni, kuni kõik, kes on selliste suhete ohvrid, saavad teadlikuks oma õigustest ja võimalustest abi saada.

Meie Eesti rubriigis on seda teemat eri aspektidest käsitletud juba mitu korda. Postimees on kajastanud perevägivallajuhtumeid ja nende lahendusi alati ka siis, kui päevasündmused selleks põhjust annavad. Lähisuhtevägivalla lugude kasvav ilmumissagedus ei tähenda loodetavasti mitte nende juhtumite hulga suurenemist, vaid ohvrite enamat julgust oma lugu ära rääkida. Kindlasti on see kõige kindlam viis ohjeldada neid, kes oma lähedaste kallal vägivallatsevad, ja tõmmata neile avalikkuse tähelepanu.

Naiste kongressil 6. märtsil rääkis erakordse põhjalikkusega Daniel Sepa jõhkrast vägivallast tema ohver Laura Christine Arba. Selline julge esinemine on kindlasti veel üks samm turvalisuse poole, sest vägivallatsejad peavad teadma, et ühel päeval tuleb neil hakata oma tegude eest vastust andma. Häbi ei pea tundma mitte ohvrid, vaid süüdlased.

10.03.2020 12.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto