Sisukord
Arvamus
Tänane leht
11.03.2020
Eesti Dmitrite hirmus jäävad Elmid passita (1) Riik valmistub koroonakriisiks (7) Pere toitis toonekurge talv läbi silguga (2) Majandus Eesti Teede hinnalipik tundub teistele ülepakutud (2) Kas surnud kassi põrge? (1) Eesti tööstussektor sai aasta alguses kõva põntsu Välismaa Kohalik vaade ⟩ Itaalia tervishoiusüsteem ähvardab koroonaviiruse all kokku variseda Sooja kätepesuveeta koroonadebatt (2) Jaanus Piirsalu: Putin oli, on ja jääb (8) USA alustas vägede väljatoomist Afganistanist Arvamus Kaur Lass: seadus vassijatele Lauri Vahtre: Narva – suur idee (32) Loretta Kruusimäe: liitlased, keda lahutavad stereotüübid Sergei Metlev: valusa pohmelli ootel sotsiaalvõrgustikes (2) Juhtkiri: Eesti Kongress 30 (9) Harry Tuul: tekib ülemuse pikalt saatmise fond (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: silmakirjalikku abi pole vaja Iris Pettai: taastav õigus ehk õigus kooselule saripeksjaga (4) Kultuur Kultuuri lühiuudised INTERVJUU ⟩ Marge Monko muugib lahti soorrollide kujutamise salakeelt Romaan nagu Rubiku kuubik: liiga «Väike Ferdinand» Trotsi täis dostojevskilikud deemonid on Tartus rahutud Sport Itaalias asuvad Eesti sportlased jäävad trennidieedile, koju ei kiputa Tartu Politsei tuvastas Tartus lillepotis haudunud pardi pesa rüüstaja (7) Karro Külanurm: Puurmani mõisakooli ei ähvarda sulgemine ega kolimine (8) Terje Põvvat: aga metsa eesmärk ei ole ainult puit (5) Üleliigse kraami võib viia valvatud lattu hoiule (1) Lootusi üleskruviv reklaamleht Tervise Saladused petab inimesi (3) Õpilased käisid vaheajal tuhandete kilomeetrite taga õppereisil Tiitli võitnud Tartu Välk 494 sihib jäähokikarikat Halloo? Kas seal on keegi? Palun laske mind välja! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lauri Vahtre: Narva – suur idee

4 min lugemist
Lauri Vahtre. FOTO: Raul Mee

Meil oli kunagi suur idee: taastada oma riik ja pääseda uppumissurmast nõukogude ühiskatlas. Laulva revolutsiooni alguses peeti sedagi utoopiliseks. Aeg oli hulludele mõtetele soodne. Ehk on nüüdki, küsib ajaloolane Lauri Vahtre ja kutsub üles vana Narvat taastama.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Pärast iseseisvuse taastamist suurt ideed enam polnud, jäid peenhäälestus ja igav Skandinaavia riik. Mis on üllatav. Ei saa ju praegugi öelda, et meie ainus mure on kokku kuivanud edu Eurovisioonil. Vähe sellest, tegelikult võib öelda, et me pole oma riigi ülesehitamisega poolele teelegi jõudnud.

Sellega jõuame taas Ida-Virumaa ning Narvani, millest Postimees hiljuti (26.02) kirjutada võttis. Tõsi, nii nagu ei saa tagasi pöörata aega, ei saa me tagasi ka Narvat aastal 1939. Kuid meil ei olegi tarvis minna tagasi, vaid edasi. Narva tuleb vabastada unustatud või mahakantud linna mainest, mis kiratseb maa ja taeva ning Eesti ja Venemaa vahel, kust aga ometi jookseb läbi nii Eesti kui ka Euroopa Liidu piir. Selle linna pärast on lõpuks palju verd valatud. Nüüd lehvib Hermanni kindluse tornis juba kolmkümmend aastat sinimustvalge lipp, aga meie nagu ikka ei usu seda. Aeg on sellele lipule tema sügavam mõte tagasi anda. Kusjuures nii, et see ka Narva praegusele, valdavalt venekeelsele elanikkonnale üksnes kasu ja rõõmu toob.

Narva vajab rohkemat kui pisukest tähelepanu. Vaja on Narva vanalinna ülesehitamist ja Kreenholmi kujundamist mastaapseks äri- ja kultuurikeskuseks. Narvast peab saama põnev koht, Euroopa värav ja Eesti uhkus. See võikski olla kogu Eesti – nii eestlaste kui ka venelaste ja üldse kõigi Eesti kodanike – suur idee lähemateks aastakümneteks.

10.03.2020 12.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto