Pikka aega lahendamata hügieeniprobleemi tõstatas Zalewska koroonaviiruse arutelu käigus. Sooja veeta on eurosaadikud aga seetõttu, et mitu aastat varem hakkas nende torustikus vohama bakteriaalne ülemiste hingamisteede nakkus – legionelloos. Selle lahenduseks keeratigi soe vesi lihtsalt kinni.
Koroonadebati õhkkond oli sünge, kohati morbiidnegi, kui mitu kõnelejat mälestas oma sõnavõtus Covid-19 tagajärjel surnuid. Mure tõve kiire võidukäigu pärast konkureeris murega löögi üle, mille annab toimuv Euroopa majandusele ja inimestele, näiteks neile, kes töötavad turisminduses.
Hea näide probleemi suurusest oli see, kuidas muudeti plaane seoses seekordse europarlamendi täiskogu endaga. Möödunud neljapäeva hilisõhtul langetas europarlamendi juhtkond otsuse mitte minna nakkuskoldeks kujunenud Strasbourgi, vaid jääda Brüsselisse.
Üleeile hilisõhtul, rahvas Brüsselis platsis, otsustati piirangut veelgi laiendada. Neljapäevani vältama pidanud istungjärgu kestvust kärbiti teisipäeva õhtuni. Päevakorda jäi alles vaid neli teemat: rahvusvaheline naistepäev, koroonaviirus, jätkuvalt kiivas kõnelused ELi järgmise eelarve üle ning Türgist Kreeka piiri ründavad migrandid.
Nagu nentis eile Hispaania Ühendatud Vasakpoolsete eurosaadik Sira Rego: «Naljakas, mõnikord paljastavad väikseimad vaenlased meie suurimad nõrkused.»
Desinfektant 45 eurot
Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Stella Kyriakides ei tulnud sellele debatile üksi. Tema kõrval andis ülevaate ka eriolukordade volinik Janez Lenarčič.
Nagu Kyriakides nentis, on Covid-19st saanud kiiresti arenev rahvatervise eriolukord, kus pilt muutub iga tunniga. «Eesseisvad päevad ja nädalad on otsustava tähtsusega,» hoiatas ta. «Meie prioriteet peab olema viiruse leviku aeglustamine, et meie tervishoiusüsteem saaks toimida ja teadlastel oleks aega uurimistööd teha.»
Lenarčič omakorda kinnitas, et tema juhitav viiest volinikust erikomisjon tegutseb pidevalt. Muuhulgas on nad koordineerinud ELi kodanike Hiinast ja Jaapanist koju toomist, koostanud viirusevastaseid nõuandeid laevandus- ja lennundustöötajatele ning jaganud 170 miljoni euro väärtuses humanitaarabi, et teised riigid saaksid tõve levikut peatada.
Eriolukordade volinik vihjas ka, et majanduslikus mõttes saab maailm koroona jälge tunda ilmselt veel tükk aega pärast seda, kui meditsiinilises mõttes ollakse mingi leevenduseni jõutud. «Pole möödapääsu tõsiasjast, et koroonaviiruse mõju saab olema tõsine,» hoiatas ta. «On oluline, et mõjustatud tööstused ja ettevõtted saaksid vajaliku abi, et see torm üle elada.»
Koos teatega, et kogu Itaalia riik läheb karantiini, otsustas europarlamendi itaalia sotsist president David Sassoli eile hommikul, et isoleerib end priitahtlikult ega tule tööle.
«Uued Itaalia valitsuse soovitused laiendavad kaitstud ala üle riigi territooriumi. Sellel on suur mõju Itaalia eurosaadikute käitumisele,» teatas Sassoli. «Olles käinud möödunud nädalavahetusel Itaalias, otsustasin ettevaatusabinõuna järgida soovitatud meetmeid ning teha presidenditööd oma Brüsseli kodust vastavalt tervishoiuprotokollile.»
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindajal Jaak Madisonil võis aga olla põhjust muretsemiseks: paljud tema Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni itaallased olid platsis. Nende kõnedest kumas pahameelt selle üle, kui vähe solidaarsust on praeguse seisuga tõsiseimalt hätta sattunud riik teistelt näinud.