Sooja kätepesuveeta koroonadebatt

Pikka aega lahendamata hügieeniprobleemi tõstatas Zalewska koroonaviiruse arutelu käigus. Sooja veeta on eurosaadikud aga seetõttu, et mitu aastat varem hakkas nende torustikus vohama bakteriaalne ülemiste hingamisteede nakkus – legionelloos. Selle lahenduseks keeratigi soe vesi lihtsalt kinni.

Koroonadebati õhkkond oli sünge, kohati morbiidnegi, kui mitu kõnelejat mälestas oma sõnavõtus Covid-19 tagajärjel surnuid. Mure tõve kiire võidukäigu pärast konkureeris murega löögi üle, mille annab toimuv Euroopa majandusele ja inimestele, näiteks neile, kes töötavad turisminduses.

Hea näide probleemi suurusest oli see, kuidas muudeti plaane seoses seekordse europarlamendi täiskogu endaga. Möödunud neljapäeva hilisõhtul langetas europarlamendi juhtkond otsuse mitte minna nakkuskoldeks kujunenud Strasbourgi, vaid jääda Brüsselisse.

Üleeile hilisõhtul, rahvas Brüsselis platsis, otsustati piirangut veelgi laiendada. Neljapäevani vältama pidanud istungjärgu kestvust kärbiti teisipäeva õhtuni. Päevakorda jäi alles vaid neli teemat: rahvusvaheline naistepäev, koroonaviirus, jätkuvalt kiivas kõnelused ELi järgmise eelarve üle ning Türgist Kreeka piiri ründavad migrandid.

Nagu nentis eile Hispaania Ühendatud Vasakpoolsete eurosaadik Sira Rego: «Naljakas, mõnikord paljastavad väikseimad vaenlased meie suurimad nõrkused.»

Desinfektant 45 eurot

Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Stella Kyriakides ei tulnud sellele debatile üksi. Tema kõrval andis ülevaate ka eriolukordade volinik Janez Lenarčič.

Nagu Kyriakides nentis, on Covid-19st saanud kiiresti arenev rahvatervise eriolukord, kus pilt muutub iga tunniga. «Eesseisvad päevad ja nädalad on otsustava tähtsusega,» hoiatas ta. «Meie prioriteet peab olema viiruse leviku aeglustamine, et meie tervishoiusüsteem saaks toimida ja teadlastel oleks aega uurimistööd teha.»

Lenarčič omakorda kinnitas, et tema juhitav viiest volinikust erikomisjon tegutseb pidevalt. Muuhulgas on nad koordineerinud ELi kodanike Hiinast ja Jaapanist koju toomist, koostanud viirusevastaseid nõuandeid laevandus- ja lennundustöötajatele ning jaganud 170 miljoni euro väärtuses humanitaarabi, et teised riigid saaksid tõve levikut peatada.

Eriolukordade volinik vihjas ka, et majanduslikus mõttes saab maailm koroona jälge tunda ilmselt veel tükk aega pärast seda, kui meditsiinilises mõttes ollakse mingi leevenduseni jõutud. «Pole möödapääsu tõsiasjast, et koroonaviiruse mõju saab olema tõsine,» hoiatas ta. «On oluline, et mõjustatud tööstused ja ettevõtted saaksid vajaliku abi, et see torm üle elada.»

Koos teatega, et kogu Itaalia riik läheb karantiini, otsustas europarlamendi itaalia sotsist president David Sassoli eile hommikul, et isoleerib end priitahtlikult ega tule tööle.

«Uued Itaalia valitsuse soovitused laiendavad kaitstud ala üle riigi territooriumi. Sellel on suur mõju Itaalia eurosaadikute käitumisele,» teatas Sassoli. «Olles käinud möödunud nädalavahetusel Itaalias, otsustasin ettevaatusabinõuna järgida soovitatud meetmeid ning teha presidenditööd oma Brüsseli kodust vastavalt tervishoiuprotokollile.»

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindajal Jaak Madisonil võis aga olla põhjust muretsemiseks: paljud tema Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni itaallased olid platsis. Nende kõnedest kumas pahameelt selle üle, kui vähe solidaarsust on praeguse seisuga tõsiseimalt hätta sattunud riik teistelt näinud.

Näiteks Liiga parteid esindav Mara Bizzotto asus võitlusse terviserassimiga. «Euroopa kohtles Veneto, Lombardia ja Emilia-Romagna kodanikke nagu katkuhaigeid. Nende inimeste käest peab vabandust paluma!» nõudis ta.

«Lennud Hiinast tulnuks kohe ära keelata. Nüüd maksame selle tagajärgede eest!» leidis Bizzotto samas kõnes.

Samas – kuigi mitte euroskeptitsismi noodita – palus Bizzoto Euroopalt ka abi. «Kaalul on itaallaste elud ja meie majandus,» tunnistas ta. «Kallid Euroopa bürokraadid, see on teie viimane võimalus tõestada, et Euroopa eksisteerib.»

Üks saalist kõige enam kriitikat saanud solidaarsusetuse näiteid oli see, kuidas Saksamaa möödunud neljapäeval ja Prantsusmaa möödunud reedel teatasid, et keelavad meditsiiniliste kaitsevahendite nagu näomaskid eksportimise, sest neil endilgi võib neid vaja minna.

Sellise natsionalismi ja Euroopa ühtsuse puudumise vastu pidas tulise kõne Identiteedi ja Demokraatia itaallanna Silvia Sardone. «Mul on häbi Euroopa pärast, kes jätab üksi terved riigid,» ütles ta. «Mul on häbi riikide pärast, kes on keelanud kaitsevarustuse ekspordi. Mul on häbi riikide pärast, kes on takistanud Itaalial maskide saamist ja on need endale jätnud. Mul on häbi nende pärast, kes on pannud oma toodetele sildi koroonavaba, et võidelda Itaalia toodete vastu,» kirjeldas Sardone kodumaale osaks saanud ebaõiglust.

Prantsuse kommunisti Manon Aubry sõnul näitavad kätedesinfitseerimistoodete astronoomiliseks kerkinud hinnad seda, millise hävinguni liberaalne turumajandus lõpuks viib. Nagu Hollandi sotsi Paul Tangi sõnavõtust selgus, siis vähemalt sõnaga astronoomiline Aubry küll ei liialdanud: neil päevil on leidunud hetki ja kohti, kus puhastusaine hind on kerkinud 45 euroni pudelist.

Erinevalt parteikaaslasest Sassolist tööle tulnud Itaalia sots Brando Benifei juhtis aga tähelepanu, et täpselt sama, mis juhtus Itaalias, näeb nüüd umbes üheksapäevase viitega Prantsusmaal. «Itaalia pole pihta saanud rohkem kui ükski teine riik, vaid lihtsalt kannatanud esimesena,» esitas ta sünge prognoosi.

Prantsuse roheline Michèle Rivasi jagas aga kahe maa kogemusi. Ta loetles statistikat, mille kohaselt näitab kogemus, et 15 protsenti rahvast nakatub ning neist omakorda 80 protsendil pole mingeid sümptomeid ja viis protsenti vajab hingamisaparaadi abi.

«Vaadake olukorda Itaalias ja Prantsusmaal, tervishoiusüsteemid on üle küllastunud,» ütles Rivasi, kelle soovituse kohaselt tasuks teistel riikidel endale hingamisaparaate varuda.

Rivasi arvustas ka fakti, et europarlament üldse kogunes. Tema sõnul on europarlament praegu kui väike viiruse inkubaator, kus tuhanded inimesed tulevad ja lähevad. «Me peame parlamendi sulgema,» soovitas ta.

Ka Slovakkia konservatiiv Lucia Ďuriš Nicholsonová kurjustas, et seda arutelu pole jäetud ekspertide kanda. «Slovakkias pannakse enamik koole kinni, sest on seitse nakatunut. Aga europarlament arutab seda siin oma 700 liikmega ning euroopa koolid ja sõimed tegutsevad meie lastega,» pahandas temagi istungi toimumise pärast.

Liigne paanitsemine?

Horvaatia esindaja Mislav Kolakušić seevastu süüdistas kolleege ülereageerimises. «See on hirmutuskampaania. Neid arve esitatakse Euroopa kodanikele ilma igasuguste selgitusteta,» pahandas ta, meenutades, et grippi on tänavu surnud kõvasti rohkem inimesi.

«Me ei peaks parlamenti kinni panama. See annaks vale sõnumi neile, kes töötavad bensiinijaamades, teeninduses, haiglates. Me lihtsalt levitaksime paanikat,» hurjutas Kolakušić.

Liigses paanitsemises süüdistas kolleege ka Poola Õiguse ja Õigluse saadik Elżbieta Kruk. «Gripiga lendab üle maailma pool miljonit inimest aastas. Koroonaviirus on suurem oht meie majandustele kui meie tervisele,» leidis ta.

Sama koolkonda esindas ka liberaalide flaam Frédérique Ries. «Me peame näitama eeskuju. Europarlament kohaneb nagu kõik teisedki. Me ei tohiks lihtsalt alla anda. Nagu tuhanded töötajad, kes jätkavad täna oma tööd, toetades meie majandust,» soovitas ta. Riesi sõnul tuleks olla pigem valvas koroonapsühhoosi suhtes, sest vaid viis protsenti nakatunuist vajab haiglaravi.

Eile õhtupoolikuks selgus, et peale jääb siiski ettevaatlike koolkond. Eurosaadikud suunati kodutööle ning nad kogune ei komisjonide ega mingis muus vormis enne 1. aprilli, kui toimub uus täiskogu. Seegi Brüsselis ja pooleteisepäevasena. Esimene neljapäevane ja ehk taas Strasbourgis peetav plenaaristung võiks uue kalendri järgi toimuda 11.–14. mail.