Erinevalt parteikaaslasest Sassolist tööle tulnud Itaalia sots Brando Benifei juhtis aga tähelepanu, et täpselt sama, mis juhtus Itaalias, näeb nüüd umbes üheksapäevase viitega Prantsusmaal. «Itaalia pole pihta saanud rohkem kui ükski teine riik, vaid lihtsalt kannatanud esimesena,» esitas ta sünge prognoosi.
Prantsuse roheline Michèle Rivasi jagas aga kahe maa kogemusi. Ta loetles statistikat, mille kohaselt näitab kogemus, et 15 protsenti rahvast nakatub ning neist omakorda 80 protsendil pole mingeid sümptomeid ja viis protsenti vajab hingamisaparaadi abi.
«Vaadake olukorda Itaalias ja Prantsusmaal, tervishoiusüsteemid on üle küllastunud,» ütles Rivasi, kelle soovituse kohaselt tasuks teistel riikidel endale hingamisaparaate varuda.
Rivasi arvustas ka fakti, et europarlament üldse kogunes. Tema sõnul on europarlament praegu kui väike viiruse inkubaator, kus tuhanded inimesed tulevad ja lähevad. «Me peame parlamendi sulgema,» soovitas ta.
Ka Slovakkia konservatiiv Lucia Ďuriš Nicholsonová kurjustas, et seda arutelu pole jäetud ekspertide kanda. «Slovakkias pannakse enamik koole kinni, sest on seitse nakatunut. Aga europarlament arutab seda siin oma 700 liikmega ning euroopa koolid ja sõimed tegutsevad meie lastega,» pahandas temagi istungi toimumise pärast.
Liigne paanitsemine?
Horvaatia esindaja Mislav Kolakušić seevastu süüdistas kolleege ülereageerimises. «See on hirmutuskampaania. Neid arve esitatakse Euroopa kodanikele ilma igasuguste selgitusteta,» pahandas ta, meenutades, et grippi on tänavu surnud kõvasti rohkem inimesi.
«Me ei peaks parlamenti kinni panama. See annaks vale sõnumi neile, kes töötavad bensiinijaamades, teeninduses, haiglates. Me lihtsalt levitaksime paanikat,» hurjutas Kolakušić.