Sisukord
Meie Eesti
Postimees
11.03.2020
Eesti Dmitrite hirmus jäävad Elmid passita (1) Riik valmistub koroonakriisiks (7) Pere toitis toonekurge talv läbi silguga (2) Majandus Eesti Teede hinnalipik tundub teistele ülepakutud (2) Kas surnud kassi põrge? (1) Eesti tööstussektor sai aasta alguses kõva põntsu Välismaa Kohalik vaade ⟩ Itaalia tervishoiusüsteem ähvardab koroonaviiruse all kokku variseda Sooja kätepesuveeta koroonadebatt (2) Jaanus Piirsalu: Putin oli, on ja jääb (8) USA alustas vägede väljatoomist Afganistanist Arvamus Kaur Lass: seadus vassijatele Lauri Vahtre: Narva – suur idee (32) Loretta Kruusimäe: liitlased, keda lahutavad stereotüübid Sergei Metlev: valusa pohmelli ootel sotsiaalvõrgustikes (2) Juhtkiri: Eesti Kongress 30 (9) Harry Tuul: tekib ülemuse pikalt saatmise fond (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: silmakirjalikku abi pole vaja Iris Pettai: taastav õigus ehk õigus kooselule saripeksjaga (4) Kultuur Kultuuri lühiuudised INTERVJUU ⟩ Marge Monko muugib lahti soorrollide kujutamise salakeelt Romaan nagu Rubiku kuubik: liiga «Väike Ferdinand» Trotsi täis dostojevskilikud deemonid on Tartus rahutud Sport Itaalias asuvad Eesti sportlased jäävad trennidieedile, koju ei kiputa Tartu Politsei tuvastas Tartus lillepotis haudunud pardi pesa rüüstaja (7) Karro Külanurm: Puurmani mõisakooli ei ähvarda sulgemine ega kolimine (8) Terje Põvvat: aga metsa eesmärk ei ole ainult puit (5) Üleliigse kraami võib viia valvatud lattu hoiule (1) Lootusi üleskruviv reklaamleht Tervise Saladused petab inimesi (3) Õpilased käisid vaheajal tuhandete kilomeetrite taga õppereisil Tiitli võitnud Tartu Välk 494 sihib jäähokikarikat Halloo? Kas seal on keegi? Palun laske mind välja! Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Iris Pettai: taastav õigus ehk õigus kooselule saripeksjaga

5 min lugemist
Lepituse mõttetus. FOTO: Artur Kuus

Perevägivallajuhtumite lahendamine lepitamisega tõukab riigilt abi otsinud ohvri tagasi vägivallatseja meelevalda, lisaks mõistab see lapsed veetma oma lapsepõlve pidevas hirmus, mis õõnestab nende vaimset tervist, kirjutab sotsioloog ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Nn taastavast õigusest on saanud Eestis põhiviis kriminaalmenetluseni jõudnud perevägivallajuhtumite asjades õigusemõistmisel. Tundub igati ratsionaalne ja loogiline, et kui inimesed, aga ka organisatsioonid, isegi riigid, on konfliktis, püütakse neid lepitada. Eestis on lausa selline ametikoht nagu riiklik lepitaja. Mis võiks olla veel parem, kui konflikti osapooled saavad vastastikku oma seisukohti esitada, otsida kompromisse ning pärast lepitamist rahulikult koos eksisteerida?

Sotsiaalministeeriumi teenus Ohvriabi viis eelmisel aastal läbi 800 perelepitust, kusjuures enamikul juhtudest oli mängus füüsiline väärkohtlemine (peksmine jms). Tekib küsimus, kui õigustatud on selline praktika ja kas lepitus on pere­vägivalla korral parim lahendus. Mis tegelikult lepituse taga peitub? Millised on tagajärjed? Millised on riskid? Ja kelle õigusi õigupoolest taastatakse ja kaitstakse, kas ohvri või vägi­vallatseja omi?

Esmapilgul tundub lepitamine perevägivalla puhul õige tee. Riik tuleb appi: vägivallatsejaga sõlmitakse kuuekuune leping, millega ta kohustub käituma korralikult, mitte peksma naist ja lapsi, mitte tarbima alkoholi jms. Ka võidakse teda lepingus kohustada käima tööl ja teenima perele raha, tegema läbi alkoholiravi, osalema vihateraapias jm. Kannatajapool võib oma arvamuse välja öelda. Nii kutsutakse vägivallatseja näiliselt korrale ja pere saab kooselu jätkata. Tundub, et kõik on korras, tegelikult aga mitte.

Sageli eeldatakse, et lepitatakse lihtsalt peretülisid ja konflikte, mida ei saa liigitada kuritegude hulka. Sotsiaalministeeriumi 2016. aasta veebiväljaandest võib lugeda, et Eestis ei edastata lepitusse väga raskeid juhtumeid, vaid et need on tavaliselt olmetülid ning konflikti osapooled on avaldanud soovi leppida. Tegelikult olmetülid ei jõuagi kriminaalmenetlusteni ega ka lepituseni. Kõigist perevägivalla asjadest moodustab lõviosa füüsiline vägivald (üle 80 protsendi). Tutvudes kohtutoimikutega, kus lõpptulemuseks on lepitamine, selgub, et 80–90 protsenti lepitusjuhtumitest on seotud füüsilise vägivallaga, mis on mõnikord olnud hirmuäratavalt julm. Seega on tavaline praktika, et lepitamise käigus «lepitatakse» sari­peksjat tema ohvriga.

10.03.2020 12.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto