Sisukord
Meie Eesti
Postimees
04.04.2020
Arteri intervjuu ⟩ Minister Tanel Kiik: aprilli keskpaik tuleb kõige raskem (2) Eesti Lootuskiiri on, imeravi veel mitte Koroona alistas särasilmse rahva­tantsija Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi (3) Koroonakriis sundis testitulemused liikuma reaalajas Siseministeerium maksab juhtidele kopsaka preemia (10) Haige mees sai ravile pärast inimese ründamist Majandus Mari portfell kukkus koroonakriisiga miinusesse (6) Koroonakriisi võimalik võitja Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Välismaa New Yorgis sunnitakse tööle ka koroonahaiged meedikud (1) Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Baltimaade kaitsmist nagu alati (3) Raport soovitab harjutada vägede Baltimaadesse toomist Lawrence: raudteel liigub sõjatehnika kiiremini (1) Hodges: Venemaa ei mõtle «sõjas» või «ei ole sõjas» (1) Arvamus Juhtkiri: kiire toiduabi väldib nakatumist Nädala nägu ⟩ Raskete kohtade hirm Piiride nihutajad Komandör kaotas närvi (6) Õige inimene õiges kohas (1) Sport Ville Arikese kolumn: koroonakriis näitab ära sportlaste sisu POSTIMEHE EKSKLUSIIV ⟩ Läti mitmevõistleja rühib Kirdi imelise tööeetika ja eestlaste professionaalsuse abil tagasi tippu Merendus Ehitusloata kaldakindlustus annab Kloogaranna suvilale lisaaega (16) Tallinn Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi (3) AK Kaido Kama: õppetunnid, millest ei õpita (5) Mikael Raihhelgauz: põimsus peab edasi kasvama «Koroona» naabrid Kaupo Vipp: teame, aga ei usu EÜS 150: inime on mõõt! Õpetlik isolatsiiniajastu lauamängu Nupukoroona Kunst sinu ümber. Peidetud lugude jutustaja Jaanus Samma (1) Poola suurkuju ja eeskuju NÄDALA PLAAT: Reisialbumid Tallinnast Los Angelesse, Göteborgist Ühendkuningriiki Plaat, mis vaatab mööda Juurikas. Minu eriolukorra päevik Arter Arter ⟩ Suur sõda meditsiini lipulaeva pardal: miks pidi kliinikumijuht ootamatult lahkuma? (6) Kõik lõpeb kord... aga millal? Kohutav reis: avalik rööv ja kriminaalist prints (4) Hiina pikksilm. Huawei P40 Pro: kas saame hakkama Google‘ita? (1) Linn ja auto. Sõiduproov Volkswageni väikse elektrikaga (1) Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Perearst: sageli on terviseprobleemide taga varem kogetud vägivald

2 min lugemist
Ruth Kalda. FOTO: Ove Maidla

Perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda (pildil), kes on aastaid tegelenud lähisuhtevägivalla äratundmise ja selle teadvustamisega perearstide hulgas ning algatanud teema õpetamise residentuuris, ütleb, et oskus vägivallale viitavaid märke oma patsientide juures ära tunda on perearstidel paranenud.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kas perearstid märkavad vägivalda?

Viis-kuus aastat tagasi viis Eesti Avatud Ühiskonna Instituut perearstide hulgas läbi uuringu, millest selgus, et lausa 95 protsenti perearste on kohanud vastuvõtul naisi, kel esineb vägivalla tundemärke, nii füüsilisi kui vaimseid. 60 protsenti perearstidest ütles, et lisaks igapäevasele meditsiinilisele abile on nad ohvreid aidanud, valdavalt ollakse nõustaja rollis, soovitatakse pöörduda juristi, psühholoogi, politsei poole, antakse vajalikke kontakte jne. Teadlikkus ja oskus seda tähele panna on kindlasti kasvanud. Noortele õppivatele perearstidele oleme ka viimased kuus aastat iga aasta selle­teemalisi koolitusi korraldanud.

Kuidas on perevägivalla juhtumite arv viimasel ajal muutunud?

Kuna minul ametlikku statistikat kõigi perearstikeskuste kohta ei ole, saan lähtuda oma kogemusest. Ja see näitab, et sellest julgetakse rääkida enam kui varem. Väga sageli selgub, et praegu vaevava depressiooni, ärevuse, söömishäirete või alkoholiprobleemi taga on aastaid varem kogetud vägivald, ka seksuaalne.

03.04.2020 04.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto