Sisukord
Maa Elu
Postimees
12.03.2020
Eesti Itaallased ootavad rahumeeli maailmalõppu (2) Ratas soovitab üritused ära jätta ja teeb avalduse (2) Pensionivaidlus läheb tõenäoliselt riigikohtusse (27) Koroonakontrolör üritab inimesi rahustada Kagu-Eesti soovib riigilt tuge ja kohalike usaldamist Sadistlik sarimõrvar heitis vanglas hinge Majandus Mull, mis oli mullide mull (1) Koroonahirm pööras Eesti ettevõtete elu pea peale Välismaa Kohalik vaade ⟩ Vaikus on Igaveses Linnas halvaendeliselt kõrvulukustav Briti saadik kuuleb siiani tänu Tapal teenivate sõdurite eest (2) Arvamus Jürgen Ligi: millega tegeled, riigikogu esimees? (14) Märt Truman: alkoholimüügi piirangust kaine mõistusega (1) Erkki Koort: Me oleme solvunud (1) Juhtkiri: raha tuleb panna tulevikku (2) Heldur Meerits: muutused kui tähenduste nihked (2) Tõnis Palts: miks Soome pensioni­süsteem Eestis ei tööta (5) Kaido Pihlakas: piirilepingu asjus peab valitsema selgus (8) Meie Eesti Kadri Tammepuu: viiruse levikuks valmistu magades Unearst: pikaajaline unevõlg ja uinutisõltuvus sillutab teed dementsusele Helena Väljaste: mõttega saab suunata tundeid uinumiseks rahunema Kultuur BRYAN ADAMSI FOTOD ⟩ Lihtne on mõnikord kõige parem, kõige ausam Jakob Juhkam: «Pigem ei» taotleb igas aspektis ajatust Sport Saaremaa Võrkpalliklubi juhil diagnoositi koroonaviirus (3) Pesarosse jõudis koroonaviirus, Henri Drell juba Eestis Hea on olla eestlane, eriti reisides - Hyundai rallitiimi itaallasest juhi katsumused teel Mehhikosse Maa Elu Metsamaa ostu-müügitehingute arv on langenud Piimatööstur: viirus mõjutab väga meie tööd Nädala mõte: järjest väiksem jalajälg (1) Hiina turule pääsemine eeldab ülirangete kvaliteedinõuete täitmist (1) Kasemahlatootja plaanib tootmise Saksamaale kolida Nõuanne erametsaomanikule: ära häbene omada metsa (3) Kanamaja võib olla aia ehe Isegi kerge rauapuudus annab endast märku Ilmajutt: kas ilmateated on muutunud ebatäpsemaks või ilm raskemini prognoositavaks? Tomatiseemnete külvamise nippe Tõsteliidu president toodab tervisepulbrit Tartu Lohkva küla esindajad haarasid Luunja vallas võimu Hoolsaid prügisortijaid tabas valus kaotus Opositsioonil pole üksmeelt revisjonikomisjoni juhi asjus Melliste noortekeskus ja raamatukogu said nurgakivi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nädala mõte: järjest väiksem jalajälg

2 min lugemist
Ühiskond astub samme keskkonnasõbralikkuse poole. Näiteks mõned kaupluseketid muudavad ühekordsed kotid tasuliseks.  FOTO: Dmitri Kotjuh

Kogu nädala on peas kummitanud eelmises Maa Elus ühe suurettevõtja öeldu: tulevikku on üksnes suurtel farmidel, sest kasumlikult saab piima toota vaid suurtes farmides ja aina rohkem tuleb mõelda keskkonna säästmisele, mida samuti suured paremini suutvat.

Arvan, et see võis päris mitme lugeja ihukarvad püsti ajada. Ent kindlasti oli neidki, kes mõistvalt kaasa noogutasid.

Nagu iga asi, on seegi kahe otsaga. Mida suurem, seda tõhusam, säästlikum, võimekam, edukam. Aga väike on omanäoline, armas ja hoiab maaelul hinge sees.

Kui nüüd raamist välja astuda ja üleüldse suuri ja väikesi tegijaid võrdlema hakata, siis olen avastanud end väiketootjat eelistamas. Nii toidu- kui tarbekaupa valides. Jah, sageli saab Hiinast või odavkettidest sama asja odavamalt kätte, ent kodumaine kraam sõidab minuni umbes sada, mitte tuhandeid kilomeetreid. Sageli kestab see palju kauem, mis tähendab, et ei pea vahepeal kolm korda tuhandete kilomeetrite kauguselt uut tellima. Järjest rohkem kasutavad väiketootjad keskkonnasäästlikke materjale. Lisaks hea tunne, kui saad kanda/kasutada eestimaist toodangut.

Keskkonnasääst on omaette aspekt, mis aina suurema hooga igapäevaelu vallutab. Küll muudavad kauplused kilekotte tasuliseks, küll kutsutakse üles ühekordseid nõusid vältima ja nii edasi. Ent sageli jääb keskkonnasäästu taha muudki. Kuidas toode/ese/materjal toodetud on, kuidas tarbijani jõuab, kas ja kuidas saab seda taaskasutada.

Nii otsustasid ka Saaremaalt pärit neli õde-venda oma kasemahlajookide tootmise Saksamaale kolida, kuna nende tulevikulootused on just sealkandi turul. Tänasest lehest saab lugeda, et kogu kraami Saksamaalt Eestisse toomine, siinne pudelisse villimine ja siis taas kogu kupatuse Saksamaale saatmine tekitab liialt suure ökoloogilise jalajälje. Pealegi võetakse sealmail kasutusele tetrapakendid, mida sajaprotsendiliselt taaskasutatakse.

Mõeldakse küll, et meie siin oleme liialt väikesed, et midagi ette võtta. Kui me miljonikesi maailma mastaabis midagi märkimisväärset ei saavuta, siis eeskujuks oleme ikka. Sai ju näiteks Eestist alguse Teeme Ära, mille mudeli alusel on oma riiki koristanud ligemale 20 miljonit inimest enam kui sajast riigist.

Seotud lood
11.03.2020 13.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto