K, 17.08.2022

Ilmajutt: kas ilmateated on muutunud ebatäpsemaks või ilm raskemini prognoositavaks?

Jüri Kamenik
, Meteoroloog
Ilmajutt: kas ilmateated on muutunud ebatäpsemaks või ilm raskemini prognoositavaks?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sellele, kas ilmateated on muutunud ebatäpsemaks või ilm ise raskemini prognoositavaks, võib vastata nii ja naa.
Sellele, kas ilmateated on muutunud ebatäpsemaks või ilm ise raskemini prognoositavaks, võib vastata nii ja naa. Foto: Kuvatõmmis.

Küllalt sageli kurdetakse ilmateadete ebatäpsuse üle, samuti väidetakse, et ilmateated on muutunud ebatäpsemaks või ilm raskemini prognoositavaks, ka on vahel kurdetud nende rasket arusaadavust. Kas viimaste kuude ebatavalise ilmastiku taustal on selles tõetera sees?

Sellele, kas ilmateated on muutunud ebatäpsemaks või ilm ise raskemini prognoositavaks, võib vastata nii ja naa. Esiteks võib tegu olla füüsilise keskkonna muutumisega, mistõttu mõned aspektid ilmaprognoosimises on muutunud, teiseks on paljudes ilmarakendustes ja internetis leitavates ilmateadetes inimkomponent läinud suuresti kaduma (täisautomatiseeritud ilmateade) – need kaks asjaolu võivad tõepoolest vähendada ilmaprognooside täpsust ja usaldusväärsust. Samas on kasvanud nii arvutite võimsus kui ka paranenud teadmised kliimasüsteemist ja keskkonnast üldisemalt. See tähendab, et ilmaprognoosimine on muutunud paremaks ka automatiseeritult ja seda just mõne päeva ulatuses. Kaks nädalat jääb atmosfääri kaootilise omaduse tõttu ikka täpsuse osas kättesaamatuks.

Aga ülejäänud osa, mis näiliselt kahandab ilmateadete täpsust, on sõnastus ja selle mõistmine. Näiteks võib tuua sellise hüperpoeetilise (hüperboolse) ilmateate: „Varsti on oodata muutliku pilvisusega ilma. Aeg-ajalt sajab kerget padulund, võib tuisata ja tekkida kiilasjääd või jäidet. Puhub nõrk (1…8, puhanguti isegi kuni 12 m/s) kirdekaartetuul, mis päeva jooksul asendub läänekaarte- 4–9, puhanguti koguni kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on –2–+2 kraadi, kuid õhtul tõuseb.” Selline ilmateade oleks raskesti mõistetav ja tekitaks segadust, lisaks esineb ohtralt sisulisi ja keelelisi vigu või ebatäpsusi. Vaid esimese lausega võib jääda mõõdukalt rahule.

Sõnastust ja mõistmist võivad ilmateadete koostajad ja tarbijad ise parandada, mistõttu keskendume järgmises ilmaloos just ilmateadete esitamisele ja mõistmisele. Üsna palju puudutan keelelist poolt, sest sellega on olnud segadust, eriti keeleringkondades, nt arvuvahemike kirjutamine ühe või kahe punktiga.

Kevad areneb, kuid soojarekordeid ega suurt kuumust oodata pole. Ehkki nädal algas suure kevadsoojusega, on see nüüdseks asendunud kõleda ilmaga. Haripunkti saavutab jahedus laupäeval. Õhumass paistab olevat kuiv, nii et sadu on vähene, pigem on tuuline ja päikeseline ilm, kohati võib siiski lumesagaraid esineda. Küll aga on sadu rohkem täna-homme, ka märg lumi pole välistatud. Uus nädal toob jälle soojema ilma, kuid edaspidigi peab arvestama nii soojemate kui ka külmemate päevadega – ei paista olevat ühtlaselt 5…10 kraadi sooja.

Lõpetuseks võib pikema aja ilmastiku kohta öelda, et ehkki märts on arvutatud rekordsoojaks ja järgmised kuud soojadeks, ei pruugi üle 10kraadiseid päevi veel pikka aega tulla või on neid väga üksikuid, nt 19. märtsi paiku väike võimalus. Nii et varane ja soe kevad ei tähenda tingimata, et väga sooje päevi, kui ka tuul tundub soe, peaks olema palju. Pidagem meeles, et Eesti paljuaastane keskmine on –1,1 °C.

Märksõnad
Tagasi üles