Sisukord
Arvamus
Tänane leht
12.03.2020
Eesti Itaallased ootavad rahumeeli maailmalõppu (2) Ratas soovitab üritused ära jätta ja teeb avalduse (2) Pensionivaidlus läheb tõenäoliselt riigikohtusse (27) Koroonakontrolör üritab inimesi rahustada Kagu-Eesti soovib riigilt tuge ja kohalike usaldamist Sadistlik sarimõrvar heitis vanglas hinge Majandus Mull, mis oli mullide mull (1) Koroonahirm pööras Eesti ettevõtete elu pea peale Välismaa Kohalik vaade ⟩ Vaikus on Igaveses Linnas halvaendeliselt kõrvulukustav Briti saadik kuuleb siiani tänu Tapal teenivate sõdurite eest (2) Arvamus Jürgen Ligi: millega tegeled, riigikogu esimees? (14) Märt Truman: alkoholimüügi piirangust kaine mõistusega (1) Erkki Koort: Me oleme solvunud (1) Juhtkiri: raha tuleb panna tulevikku (2) Heldur Meerits: muutused kui tähenduste nihked (2) Tõnis Palts: miks Soome pensioni­süsteem Eestis ei tööta (5) Kaido Pihlakas: piirilepingu asjus peab valitsema selgus (8) Meie Eesti Kadri Tammepuu: viiruse levikuks valmistu magades Unearst: pikaajaline unevõlg ja uinutisõltuvus sillutab teed dementsusele Helena Väljaste: mõttega saab suunata tundeid uinumiseks rahunema Kultuur BRYAN ADAMSI FOTOD ⟩ Lihtne on mõnikord kõige parem, kõige ausam Jakob Juhkam: «Pigem ei» taotleb igas aspektis ajatust Sport Saaremaa Võrkpalliklubi juhil diagnoositi koroonaviirus (3) Pesarosse jõudis koroonaviirus, Henri Drell juba Eestis Hea on olla eestlane, eriti reisides - Hyundai rallitiimi itaallasest juhi katsumused teel Mehhikosse Maa Elu Metsamaa ostu-müügitehingute arv on langenud Piimatööstur: viirus mõjutab väga meie tööd Nädala mõte: järjest väiksem jalajälg (1) Hiina turule pääsemine eeldab ülirangete kvaliteedinõuete täitmist (1) Kasemahlatootja plaanib tootmise Saksamaale kolida Nõuanne erametsaomanikule: ära häbene omada metsa (3) Kanamaja võib olla aia ehe Isegi kerge rauapuudus annab endast märku Ilmajutt: kas ilmateated on muutunud ebatäpsemaks või ilm raskemini prognoositavaks? Tomatiseemnete külvamise nippe Tõsteliidu president toodab tervisepulbrit Tartu Lohkva küla esindajad haarasid Luunja vallas võimu Hoolsaid prügisortijaid tabas valus kaotus Opositsioonil pole üksmeelt revisjonikomisjoni juhi asjus Melliste noortekeskus ja raamatukogu said nurgakivi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Heldur Meerits: muutused kui tähenduste nihked

3 min lugemist
Heldur Meerits. FOTO: Peeter Langovits

Sõnade kasutuselt kadumine ning uute tekkimine illustreerib hästi, kuidas elu on muutumises, mille kajastumine sõnavaras on aga pikaldane, nõuab kümnendeid ja isegi sajandeid, kirjutab investor ja vabamõtleja Heldur Meerits.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Enam kui 20 aastat tagasi, 2000. aasta eel oli maailm ärevuses, kardeti arvutite kokkujooksmist ja sellest tulenevalt kõikvõimalikke katastroofe. Tagantjärele tundub, et tegemist oli ühega paljudest maailmalõpustsenaariumidest, millesarnaseid on olnud enne ja näeme ka tulevikus. Rääkimata IT-firmade osavast turunduskampaaniast.

Aga praegu väärib see meenutamist hoopis seetõttu, et kardetud õnnetust nimetati millenniumi-katastroofiks. «Mil» tähendab mitmes romaani keeles tuhandet, sedakaudu on millennium jõudnud ka inglise keelde. Ja sealt siis ka eestikeelsetesse pealkirjadesse ja tekstidesse. Selle peale saab vaid jõuetult käsi laiutada, et peale otselaenu paremaid ideid polnud. Kasutati selle kõrval ju rahulikult edasi sõna «sajand», ilma et oleks seda sentenniumiks või senturiks väänatud. Nii olekski olnud loogiline kasutada hoopis sõna «tuhand», mis olnuks «sajandi» otsene analoog.

Ehkki sajandi- ja tuhandivahetus on ammu selja taga, ei saa valvsust kaotada. Levima on hakanud sõna «dekaad» – kümmeaastaku või siis kümnendi tähenduses. Eks tõve käik on ikka sama: ingliskeelsest võetakse ilma pikema mõtlemiseta tuttava kõlaga sõna kiirelt üle. Ja nooremate inimeste mälu ei paina ka Vene aeg, kus dekaad tähendas ennekõike kümmepäevakut. Keel on ju pidevalt muutunud, eesti keel on täis laene saksa, rootsi ja vene keelest, nüüd siis lisandub ka inglise keel. Teistest keeltest laenamisel on mõtet ennekõike siis, kui meil omakeelset terminit pole. Muidu aga jääb mulje, et lihtsalt ei tunta omakeelseid sõnu ja nende tühimike täiteks võetakse tarvitusele võõrkeelsed sõnad.

11.03.2020 13.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto