Sisukord
Arter
Tänane leht
14.03.2020
Eesti Koroonaviiruse esindusnägu Eestis (13) Riik võtab viirusega võitlemiseks vähemalt miljard eurot laenu (1) TÄIENDATUD ⟩ Uus reaalsus. Kõige tähtsam, mida eriolukorra ja koroonaviiruse kohta teadma peab (18) Valitsus kuulutas välja eriolukorra Eriolukord Eestis: sotsiaalmeedia vs. päriselu (3) Kaitseliitlane: on enesestmõistetav, et tulen riigile appi (1) INTERVJUU ⟩ Ekskohtunik Lõõnik: Savisaare protsessi poleks pidanud toimuma (11) Kotkas munes kaamera ette muna (1) Majandus Kriisikindlaimad on LHV pensionifondid (3) Veel üks põrge PRFoods pakub võlakirju (1) Välismaa Eluaegne president (3) Hololei: transport vajab nüüd kindlasti tuge Lühiuudised koroonaviirusest maailmas KOHALIK VAADE. Itaallaste silmis jättis Euroopa nad taas murega üksi (12) Möödus 80 aastat Talvesõja lõpust EL pakub migrantidele Kreekast lahkumise eest raha (3) Arvamus Juhtkiri: koroonakriisi ökonoomika (3) Toomas Verrev: eesti keele kaitseks! Koroonaviiruse esindusnägu Eestis (13) Hilinenud otsustavus (12) Eluaegne president (3) Bideni vääramatu võidukäik (3) Eesti Panga president Madis Müller: viiruse majanduskahju ravi (13) Siim Kallas: purgisupid garaažis (76) Sport Koroonaviirus paneb spordielu seisma (2) Mart Soidro kolumn: ilm on hukas PM Mehhikos. Koroona jõudis ka rallimaailmani Kliima Koroona teeb kliimale head, aga mitte pikemas plaanis (3) Merendus Unistus Suurest Tallinna linnasadamast võib täituda AK Ei tasu keelest rõõmu ära võtta Mihkel Kunnus: euroopalike väärtuste arengust (8) Digikultuur. Digitaalne patsutus- ja torkekultuur Paavo Järvi: „Muusikas peab alati midagi erilist olema“ Paavo Järvi võimas kontsert Viinis (1) Juurikas: Lembitu mõõga traagiline saatus Juurikas: üksi kodus Juurikas: viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Arter Tänapäeva maailm on viiruste leviku paradiis. Aina paremaks läheb (4) Hiigellennukid püsivad ohutult õhus tänu Eesti insenerile (3) Karm reaalsus: treeneritöö = igapäevane kangelastegu Priit Pullerits: kuidas klassika ekraniseering jälle verest tühjaks jooksis Mida teha musta värvi soolaga? Avasta endas raamatupidaja! Sõiduproov Volvo XC40 pistikhübriidiga (1) Kas see ongi lennunduse tulevik? (1) Käsi Eesti moepulsil Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karm reaalsus: treeneritöö = igapäevane kangelastegu

8 min lugemist
MyFitnessi rühmatreener Mihkel Vabrit on trennis nagu positiivsuse pomm ja motivatsiooniküpsis. Kui raske on aga tema enese päev? Ütleme nii, et igaüks seda isegi ei suudaks. FOTO: Mihkel Maripuu

Uskumatu tõde: hinnatud treener Mihkel Vabrit (40) treenib ühel päeval sama palju kui keskmine inimene kahe kuu jooksul. Kuidas ta selle juures ellu jääb?

Astun kargesse hommikusse täpselt samal hetkel, kui algab Eesti hümn. Lipu heiskamine päikesetõusul ja mina juba jalul – kas pole uhke? Aga see pole mu enda virkus. Pöörase eksperimendi korras teen kaasa täpselt samasuguse päeva, nagu treeneri elus ette tuleb. Saalis kell 7.30, kokku kümme treeningut, kas ma pärast seda veel elus püsin? No saame näha.

Otsus just Mihkel Vabritil töövarjuna sabas käia sünnib spontaanselt ühes tema trennis. Ta on nii innustav ja kihvt kuju, lisaks aus otseütleja. Tema kõrval loodan saada treeneritööst võimalikult tõese pildi. Alles hiljem selgub, et Mihkel on juba teist aastat MyFitnessi treener number üks. See lisab kaalu, aga olgu öeldud, et valik ei tuginenud faktidele, vaid emotsioonidele.

Treeneriamet paistab kõrvalt nagu tõelise rokkstaari elu, lust ja lillepidu. Tuled, särad, saad hea vormi ja raha ka veel. Kuidas nad alati nii rõõmsad olla saaks, kui see amet raske oleks? Seda teavad vähesed, et klientidesse energiat süstida on veel omaette töö.

«Treeneritööst on ainult üks pool see, et peavad olema oskused ja hea vorm,» tunnistab Mihkel. «Teine pool on see, et me oleme meelelahutajad. Inimene tuleb trenni ja tahab end maha laadida. Treeneri ülesanne on panna inimene unustama kõik muud mured, et ta suudaks treeningut nautida.»

Mihkel Vabriti trennid on väga lõbusad. Treener usub, et lustiga pingutab inimene palju rohkem kui morni näoga ning tema töö on olla ka meelelahutaja. FOTO: Mihkel Maripuu

Iga eestlane vajaks üht Mihklit

Midagi Mihkel Vabrit ilmselgelt teeb või rohkem annab, sest ta on suutnud arvestatava armee fänne ära tinistada. Nood tulevad trenni sellepärast, et Mihkel on seal. Mitmed käivad temaga klubist klubisse kaasas, nii et näod on juba tuttavad.

«Mina käin regulaarselt Mihkli trennides,» räägib Helena (26) emotsionaalselt. «Mihkel ongi superäge ja siiras! Ma arvan, et iga eestlane vajaks oma ellu sellist inimest nagu tema, olgu siis treeneri, sõbra, kolleegi või kodupoe müüja näol. Selline inimene muudab su päeva palju paremaks! Ausalt. Ja kui ta on su treener, siis saad parema vormi samuti.»

Leidub selliseid spordiklubi liikmeid, kes on isegi ühe päeva jooksul mitmel korral platsis. Ka mina näen oma eksperimendi käigus mitut sellist, ja ei saa salata – vorm on neil kadestamisväärne ning näod nalja täis, justkui oleks trennitund parim osa päevast.

Mihkel vaid muigab selle peale tagasihoidlikult. «Jah, see on tavaline, et on liikmeid, kes käivad viis päeva nädalas mul trennis. Hetked Mihkliga.»

Jõuame Postimaja klubisse. Mihkli fänn Artur juba ootab ees ja lööb treeneriga rõõmsalt nukid. FOTO: Mihkel Maripuu

Jõuame Postimaja MyFitnessi, kus ülirõõmus fänn Artur (33) juba ootab ja lööb treeneriga nukid. «Mihkli trennid on hästi kaasahaaravad,» seletab ta õhinal. «Ta on positiivne inimene – tantsib, laulab lugudele kaasa. See on uskumatu, kui palju ta teeb, see mees elab reaalselt MyFitnessis! Mihklil on nii palju fänne, et tema foto oli ainus, mis treenerite stendi pealt pihta pandi. Ja mis mulle jubedalt meeldib – ta teeb ise kaasa, innustab rohkem pingutama.»

Ise kaasa tegemisel on siiski kaks otsa. Inimestele saalis on see täiendav motivatsioonilaks, treenerile aga koormus. Paar tundi oleks nohu, aga kui treeninguid koguneb korralik hulk?

Mihkel tunnistab, et ülekoormusest tingitud vigastusi on temalgi ette tulnud. «Üks tõsisemaid oli niude-nimmelihase ülepinge. Ilmselt sain mingi põletiku, koormus ka juurde. Pidin sundpuhkust võtma, sest jalg ei kandnud keharaskust.» Kuid mees võttis aja maha, paranes ja oli peagi taas targemana platsis.

Mihkel laulab, tantsib, teeb nalja. Kuid jõab ka treenijatel silma peal hoida ja vajadusel vead parandada. FOTO: Mihkel Maripuu

Ulme ja šokolaad

Kuigi teisedki treenerid ütlevad, et see on ulme, mis sa teed, väidab Mihkel, et nii intensiivne elu meeldib talle. «Ega ma siis üleöö endale nii palju trenne võtnud, ikka järk-järgult, nagu vorm võimaldas. Mu keha on harjunud. Kuigi unevõlg on vahel siiski.»

No seda ma usun! Mihkel aga väidab, et tõusta iga päev enne seitset sobib tema pererütmiga ideaalselt – abikaasa on õpetaja, 13-aastane tütar Simone koolilaps. Isa liikumiskirg on nakatanud ka pereliikmeid. «Naine tahaks sagedaminigi minu juurde trenni jõuda. Simone käib noortetrennis ja ütleb, et see on äge!»

Oma ametit mees peres tähtsaimaks ei pea, vastupidi – milline kuhi kodutööd vihikuid parandades kuulub õpetajaameti juurde! Kui tihedad on noorte päevad! «Igal vabal hetkel tahan olla perega, siis võtame midagi ühiselt ette.»

Mihkel Vabrit juhendab Postimaja MyFitnessis treeningut Cardio legs - neid satub tol päeval olema tervelt kolm. Ja ei saa salata - asi töötab! Mu jalad on järgmine päev silmanähtavalt rohkem trimmis. FOTO: Mihkel Maripuu

Vestleme pikemalt pärast varahommikust treeningut, hommikupudru kõrval. Korraks on aega, kuna rahvas käib trennis enne tööpäeva, lõunapausil ja õhtul kontorist tulles. Päevased tunnid on hõredamad. Mihkel sööb nagu hea isuga sportlik inimene ikka. Kuid päeva peale saan teada, et see ongi ainus aeg, mil tal korralikuks eineks mahti. Edasi on pausid piisavad vaid kohale kihutamiseks. Praad kurgus põrkamas ju tempokat kardiotreeningut ei anna.

Minu jaoks on avastada, et päevas lõunasöögi jaoks aega ei jäägi, suur šokk. Aga Mihkel ei tee numbrit - pistab autoroolis batooni põske ja tõttab järgmisse treeningusse. FOTO: Mihkli Fännid

«Ma ei kasuta mingeid toidulisandeid, olen naturalismi pooldaja,» räägib üliheas vormis mees. Kuna ta treenib nii palju, pole toidulauas kunagi tarvis suutäisi lugeda. «Ma olen hull magusaarmastaja! Šokolaad, mmm... Kehaanalüüsi järgi olen täiesti perfektne.» Mihkel on sitke ja sihvakas nagu profisportlased ning ta keha bioloogiline vanus tegelikust viis aastat noorem.

Ootamatu kohtumine hommikusöögil, ammused trennisõbrad Triin Randloo ja Mihkel Vabrit. FOTO: Kristina Herodes

«Mihkli koormus on ebareaalne! Ta peaks sööma 25 muna päevas, et vastu pidada,» poetab pudru vahele samuti trennimaailmas tegutsev sõber Triin Randloo, kellega juhuslikult kohvikus põrkume. Mihkel vaid naerab. Kalorikulu poolest on Mihkli päev võrdne ligikaudu pooleteisekordse maratonijooksuga. Kui mina vahepeal väsisin ja veidike viilisin, siis tema küttis kogu aja täiega ja kulutas ilmselt rohkemgi.

Mihkel on treenerina erakordselt mitmekülgne - tal on oskused juhendada 15 erinevat stiili. FOTO: Liis Treimann

Trennipäev faktides:

Kümme treeningut päevas – sama palju teeb keskmine inimene kahe kuuga.

Koos Mihkliga treenis üle 200 inimese.

2019 külastas Mihkli tunde 21 392 inimest.

Sel aastal on külastusi juba 6538.

Eri stiile, mida Mihkel juhendab, on 15.

MyFitnessis tegutseb kokku 150 treenerit.

Mis minuga juhtus?

Kalorikulu: 2905

Kaalukadu: –1,5 kg (nädal hiljem, esialgne veekadu oli suurem)

Kulud: kolm liitrit vett ja masinatäis musti trenniriideid

Enesetunne päeva lõpul: emotsioonid on laes ja õnnehormoonid pulbitsevad.

Järgmine päev: voodist tõustes tunnen end kui õlitamata vana robot. Jalutadagi on raske.

Mis Mihkliga juhtus?

Mitte midagi. Välja antud energia ja emotsioonid saab ta enda sõnul saalist topelt tagasi.

Kaalukadu: puudub. Mihkli kehakaal on aastaid stabiilne.

Kulud: samamoodi kolm liitrit vett, kolm tassi kohvi ja masinatäis musti trenniriideid

Enesetunne päeva lõpul: emotsioonid on laes, Mihkel sai iga trenniga vunki juurde.

Järgmine päev: Mihkel säras juba varahommikul taas trennis ning tegi kaheksa treeningut.

Kas normaalse inimese jaoks on üldse jõukohane teha kaasa sama trennitihe päev nagu on MIhkel Vabriti argipäev? Ega muidu teada ei saa, tuleb omal nahal järgi proovida. Paremal loo autor Kristina Herodes. FOTO: Mihkel Maripuu

Puhkepäevade ja pidudeta

Päeva ilma ühegi treeninguta Mihklil pole. «Ma muutun rahutuks, kui liikuda ei saa,» teatab ta reipalt. «Mis on treenerile kõige suurem väljakutse? Pane ta kuskile istuma – ta hakkab nihelema, nii ebamugav on ühe koha peal olla!» Treener leiab, et me oleme kõik liikuma loodud, lihtsalt teeme seda mugavas ühiskonnas kriminaalselt vähe. «Oleme kütid ja korilased, ega toit ei jookse sulle ju suhu niisama!»

Mihkel Vabrit usub ise, et aktiivne elu spordiklubis annab talle energiat ka mujal elus tegusam olla: vähendab stressi, parandab vereringet, tõstab adrenaliini ja testosterooni.

Aga kas siis kunagi ei saa pidutseda nii, nagu homset poleks? Selgub, et Mihkel seda ei igatsegi. «Väljas käin küll, võtan küsimuste ennetamiseks alkoholivaba kokteili. Ja selleks, et end hästi tunda ja inimestega suhelda, ei ole absoluutselt vaja alkoholi tarvitada! Mu naine ei joo samuti. Imelik oleks ju üksi prae kõrvale veini võtta.»

Puhkepäevadeta nädalat ei pea Mihkel Vabrit kurnavaks ega piiravaks. «Alati saad ise otsustada, kui palju tunde võtad. Nii palju kui teed, nii palju teenid, ja MyFitnessi pakutav tunnitasu on turul väga konkurentsivõimeline.» Aktiivne treener saab normaalselt ära elada, puhata ja reisida.

Ma ei teagi teist nii vastikut harjutust nagu mägironija! Aga Mihkel teeb seda perfektselt, kümneid kordi, naeratus näol. Terasmees! FOTO: Kristina Herodes

Trennis käimisega pole treeneriametil aga tegelikkuses suurt midagi ühist. «See on väga suur erinevus!» hüüatab Mihkel emotsionaalselt. «Igaüks on trennis iseenda pärast, aga mina olen siin teie pärast. Hea treener ei tee enda jaoks trenni, minu fookus on treenitavaid juhendada ja motiveerida.»

Mihkel Vabritiga koos kruiisides teen tiiru peale enamikule linna MyFitnessidele, kuid saan nina pista ka tuliuude klubisse – just sel päeval avatakse see Järvel. Mihkel juhendab seal nelja (!) treeningut. Mina saan vahepeal ringi luusida ka mujal. Plinkiva valgusega BoxBoxi saal, keha kujundav barre-treening, lahmakas jõusaal, mõnusad avarad vaates igas suunas. Tunnid lähevad, kotitäis kaasa tassitud trenniriideid on juba mustaks saanud, nii et pean leppima veidi vähem higiste hilpudega. Õnneks hoiab põnevus energia üleval, aga kui korra matile istun, on kohe tunne, et parema meelega sealt enam ei tõuseks.

Juba tulebki Mihkel, särab nagu ladvaõun ja hõiskab reipalt: «Minek, uus klubi ootab!» Kuna mürgeldame Järvel enne ametlikku avamist, õnnestub meil väljapääsu otsides korralikult ära eksida, aga lõpuks murrame autoni ja paneme leekima.

Vastavatud MyFitness Järve asub kõrgel, avarus ja päike tõstavad imehästi motivatsiooni ning süstivad treenijatesse optimismi. FOTO: Kristina Herodes

Mihkel on üliheas tujus, ehkki sellised tempokad päevad kuuluvad ta ellu juba viis aastat. Treeneritöö algas liikumisrõõmust – ta käis liikmena Diana Valge legendaarses toning trennis ning tema hea vorm ja energia jäid treeningutejuhile Eva Ottasele silma. Tuli ettepanek ise treeneriks õppida. Sealt hakkasid litsentsid riburada lisanduma. «Kel pole vajalikku haridust, sel pole õigust tundi juhendada. Näiteks Les Millsi kontseptsioonitreeningute puhul on reeglid väga ranged – kõikjal maailmas peab trenni tulles saama sama kvaliteeti. Pead olema tasemel, et saada litsents, ning pidevalt peab käima koolitustel, et see püsiks. Korras litsentsid on iga treeneri enda vastutus, need on personaalsed. MyFitnessi enda tundidega on reeglid sama ranged.»

Mihkel jaksab märgata iga treenijat esiridadest tagumise nurgani. Kui keegi teeb valesti, pühendab ta inimesele eraldi aja ning parandab vead. Treenijate tervis ja hea tehnik on treeneri vastutusel. FOTO: Kristina Herodes

Kangiga ju suhelda ei saa

Solarise klubis muutub Mihkel korraga murelikuks: «Kas sa ikka registreerusid tundi?» Ei. Ta soovitab seda kähku teha. Saali jõudes taipan, miks – see on puupüsti täis! Kõik on tulnud oma päeva lõpu energialaksu jahile. Ja Mihkel, kel tööpäeva jagu treeninguid seljataga, läheb üha enam hoogu. «Sa ei saa seda tööd teha, kui see sulle ei meeldiks! Treenerina sa ei saa teeselda kedagi teist, kes sa ei ole, inimesed näevad selle kohe läbi. Mulle oleks tõeline eneseületamine, kui peaks minema jõusaali kangi sikutama. Kelle jaoks ma elan seal ennast välja?! Kangiga ma ei saa suhelda ju.»

Adrenaliin on päeva lõpus laes minulgi. Kurat seda teab, mis spordisaalis kehakeemiaga täpselt toimub, aga optimismilaine lihtsalt rullib üle sellise hooga, et isegi mu väsimusest tudisevad jalad hakkavad taas kepsu lööma.

Kalorid kuluvad, päeva lõpuks on läheneb skoor 3000le. FOTO: Kristina Herodes

«Ja see on kohati täitsa suur probleem,» teatab Mihkel. «Kui ma tõmban enda energia õhtuks nii üles, siis lihtsalt ei tule und. Kui trenn on rahvast täis, saad treenerina topelt tagasi. Mida rohkem annad, seda rohkem saad.»

Mihkli suhe trennis käijatega on tavalisest palju soojem - need inimesed tõesti fännavad teda. Peale raske treeningu lõppu on kõigil tuju nii laes nagu oleksime äsja ägeda peo lõpetanud. FOTO: Kristina Herodes

Pärast viimast tundi klubis kokku saades püsib Mihkli nägu jätkuvalt naerul. Nüüd läheb ta koju ja sööb korraliku lõuna-õhtueine ühes. Ma ei suuda aru saada, kuidas sellises keerises elamine koormavaks ei muutu.

«Ma ei ütleks, et see on rokkstaari kompleks, aga...» lausub Mihkel äkki mõtlikult. «Hästi palju inimesi käib iga päev mu juurest läbi. Nemad teavad mind, mina kõiki ei tea. Kohati ma tunnen, et see on väsitav. Väljaspool trennisaali sooviks teinekord anonüümne olla. Aga ise ma olen sellise valiku teinud. Üks teine treener just küsis mu käest: «Millal sul siis see oma aeg on?»

«Mis asi see on?»

«Siis kui sa oled iseendaga, oma mõtetega?»

«Ma ei teagi. Äkki siis kui ma istun autos ja sõidan ühest klubist teise.»»

Fännidega Järve My Fintess klubi avamisel FOTO: Mihkli Fännid
Seotud lood
13.03.2020 16.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto