Sisukord
Arvamus
Tänane leht
13.03.2020
Eesti Koroonaoht tõusis uuele tasemele (1) Haridusasutuste uksed jäävad suletuks Üle kivide ja kändude eriolukorra poole (5) Võrumaa «koroonapeole» jõudis viirus Taist (10) Valitsuse ebamäärasus toob suure kahju (8) Majandus Kaos turgudel aina kasvab Püsti hädas ettevõtted tulid juba riigilt raha küsima (10) E-poed töötavad täistuuridel (1) Välismaa Viiruse tuvastamisega hädas USA seab eurooplastele piirangud Hübriidsõda pidav Kreeka ootab abiväge (1) Saksa julgeolek käsitleb AfD üht haru ohuna demokraatiale (3) Arvamus Juhtkiri: väga selge selgusevajadus Karel Reisenbuk: eluohtlik isikuandmete kaitse (6) Kalev Stoicescu: Putin igaveseks (3) Jaan Ginter: millal on vaja välja kuulutada eriolukord? Enn Veskimägi: tööjõupoliitika lonkab mõlemat jalga (2) Andrus Karnau: ametlikult on kõik korras Meie Eesti Elmer Joandi: elekter purki – tarbijast saab ka hoidistaja (1) Aleksei Lotman: kliimamuutus on meie kõigi asi (7) Züleyxa Izmailova: kliimakriisi kergendavad vastutustundlikud valikud (12) Kultuur See kevad tulid kulka kirjanduspreemiad teisiti (1) Tont on Kurja Kala kohvikus kõrvaline isik Sport PM Mehhikos ⟩ Hyundai jokker püüab kohalikele pakkuda kaudset võidurõõmu Tartu Mitu kooli sulgeb lühemaks või pikemaks ajaks uksed Toomemäelt leiab ajavärava toomkiriku hiilgeaega Tantsijad avavad olemise mustreid ja muutuvad misetriteks Rahvatantsulugu ulatub ülikooli kirikust ja keldrist Kasahhi pealinnas kaotatud seelikuni ja kaugemalegi Piimapukist rämmarini ehk Kui palju on eesti keel paarikümne aastaga muutunud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaan Ginter: millal on vaja välja kuulutada eriolukord?

3 min lugemist
  • Eesti õiguses on erakorraline olukord, hädaolukord ja eriolukord.
  • Eriolukord lubab hädaolukorras kasutada vahendeid, mis tavaliselt pole lubatud.
  • Küllaltki sageli pole soovitused siiski inimeste käitumist oluliselt muutnud.
TRT02: JAAN GINTER: TARTU, EESTI, 11APR16 - Pildil FOTO: Kristjan Teedema/Pm/scanpix Baltics FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Kolmapäeval kuulsime, et järgmisel päeval esineb peaminister Jüri Ratas riigikogu ees poliitilise avaldusega. Eelnevatel päevadel oli järjest kuhjunud Eestis SARS-CoV-2 viirusega nakatunutest kõnelevate uudiste hulk ja maailma terviseorganisatsioon WHO oli just kuulutanud Covid-19 puhangu pandeemiaks. Seetõttu levis küllalt laialt arvamus, et tuleb teade eriolukorra väljakuulutamisest.

Paar päeva varem aga oli õiguskantsler sotsiaalmeedia vahendusel üldsusele edastanud, et «eriolukorda pole Eestis seni vaja läinud ja kui kõik pingutavad, ei lähe ka nüüd». Segadust inimeste peades suurendas veel asjaolu, et meie Eesti õiguses on kasutusel kolm vägagi sarnase kõlaga terminit: erakorraline olukord, hädaolukord ja eriolukord.

Erakorraline olukord on Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav oht, mis tuleneb laialdasest vägivaldsest tegevusest. Õnneks praegu midagi taolist toimumas ei ole.

Hädaolukord on situatsioon, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest tunduvalt rohkem isikuid ja vahendeid. SARS-Cov2 viiruse levik on hakanud Eestis ohustama paljude inimeste elu ja tervist ning selle ohusituatsiooni lahendamiseks on tõesti vaja paljude asutuste koostööd ning tavapärasest rohkem vahendeid. Seega hädaolukord on tõesti Eestis praegu olemas.

Eriolukord on selline loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukord, mille lahendamiseks on vajalikud sellised vahendid, mis tavaolukorras pole seadusega lubatud. Üheks selliseks vahendiks võib olla näiteks töökohustuse kehtestamine. Näiteks siis, kui meil peaks viiruse tõrjumisel tekkima haiglates arstide ja õdede jaoks hädavajaliku kaitseriietuse puudus. Kui ühtegi muud võimalust ei ole ja töökohustuse kehtestamisega oleks võimalik seda puudust ületada, siis eriolukorras saaks kohustada inimesi sellist kaitseriietust õmblema.

Teiseks eriolukorras lubatavaks erimeetmeks on vallasasja sundvõõrandamine. Näiteks nendesamade kaitseülikondade puuduse korral saaks kaitsevahendeid sundkorras võõrandada nendelt haiglatelt, kus sellise kaitseriietuse järele antud olukorras tegelikult vajadus puudub.

Kolmanda meetmena oleks siis lubatav ka asja sundkasutus. Näiteks kui osutuks, et haiglates pole enam piisavalt ruumi haigestunute paigutamiseks, siis saaks sundkorras võtta kasutusele mõne spordiklubi saalid vms.

Neljas ja kõige tõenäolisemalt SARS-CoV-2 viiruse tõrjumise eriolukorras kasutusele tulla võiv meede oleks viibimiskeeld ning muud liikumisvabaduse piirangud. Viibimiskeeldu saab põhimõtteliselt kohaldada ka korrakaitseseaduse alusel ilma eriolukorda välja kuulutamata, aga korrakaitseseaduse alusel saaks see toimuda rohkem üksikjuhtude jaoks ja mitte tervel Eesti territooriumil korraga.

Viies meede oleks avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirang. See oleks võinud eriolukorra väljakuulutamisel näiteks käiku minna Tondiraba jäähallis tänaseks välja kuulutatud suure Filipp Kirkorovi kontserdi ärajätmiseks.

Lisaks saaks eriolukorra väljakuulutamisel kohustada elutähtsa teenuse osutajaid osutama hädaolukorra lahendamiseks vajalikku teenust või piirama selleks mõne teenuse osutamist. Sellisteks teenusteks, mida saab kohustada osutama või keelata osutamast on mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, telefoniteenus, elektriga varustamine, maagaasiga varustamine, vedelkütusega varustamine, veega varustamine ja kanalisatsioon jne.

Kui eriolukorras viibimiskeelu järgimise tagamine (või mõne muu probleemi lahendamine) muude vahenditega ei õnnestu, siis on vajadusel võimalik eriolukorra lahendamisele kaasata ka kaitseväge ja kaitseliitu.

Eriolukorra väljakuulutamise õigus on vabariigi valitsusel. Ning eriolukorra väljakuulutamise järel saab nii valitsus kui ka selle poolt eriolukorra juhiks nimetatud minister vajadusel kasutada eelmainitud erimeetmeid.

Meie eriolukorrale lähedasi meetmeid on kasutusele võtnud mitmed SARS-Cov-2 viirusest tugevasti haavatud riigid. Kui tõeseks osutub informatsioon, et Hiina on selle viiruse tohutut levikut reaalselt suutnud efektiivselt tõrjuda, siis tuleb tunnistada, et kuigi meile ei pruugi mitmed seal kasutusele võetud meetmed vastuvõetavad tunduda, on need tugevasti isikuvabadusi riivavad meetmed seni olnud ainsad, mis Covid-19 tõrjumisel selgemat edu saavutanud on. Võib ilmneda, et ainult kõige leebemate vahenditega piirdumisel ei pruugi sellest viirusest jagu saamine suuremate kadudeta õnnestudagi.

Terviseamet on järjest andnud soovitusi nakatunutega kokkupuutunutel enesekarantiini kasutamiseks ja rahvarohkete ürituste ärajätmiseks. Kuid küllaltki sageli pole need soovitused siiski inimeste käitumist oluliselt muutnud. Selleks, et käitumist tugevamalt mõjutada, võib eriolukorra väljakuulutamine ka meil ikkagi vajalikuks osutuda.

Eestis eriolukorra väljakuulutamise otsustamisel toimubki selle kaalumine, kas on võimalik hädaolukorda lahendada ilma erimeetmeid kasutamata või on see siiski vältimatult vajalik. Praeguses situatsioonis sõltub see eelkõige sellest, kui laialt ja kiiresti koroonaviirus Eestis levima hakkab. Tõenäoliselt hakkab situatsioonis, kus viirus hakkab levima juba meil Eestis kohalike eelnevalt välja selgitamata isikute kaudu ja kasvama hakkab oht, et nakatunud koormavad meie haiglasüsteemi raskelt üle, eriolukorra väljakuulutamise tõenäosus suurenema.

Seotud lood
12.03.2020 14.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto