Sisukord
Arvamus
Tänane leht
13.03.2020
Eesti Koroonaoht tõusis uuele tasemele (1) Haridusasutuste uksed jäävad suletuks Üle kivide ja kändude eriolukorra poole (5) Võrumaa «koroonapeole» jõudis viirus Taist (10) Valitsuse ebamäärasus toob suure kahju (8) Majandus Kaos turgudel aina kasvab Püsti hädas ettevõtted tulid juba riigilt raha küsima (10) E-poed töötavad täistuuridel (1) Välismaa Viiruse tuvastamisega hädas USA seab eurooplastele piirangud Hübriidsõda pidav Kreeka ootab abiväge (1) Saksa julgeolek käsitleb AfD üht haru ohuna demokraatiale (3) Arvamus Juhtkiri: väga selge selgusevajadus Karel Reisenbuk: eluohtlik isikuandmete kaitse (6) Kalev Stoicescu: Putin igaveseks (3) Jaan Ginter: millal on vaja välja kuulutada eriolukord? Enn Veskimägi: tööjõupoliitika lonkab mõlemat jalga (2) Andrus Karnau: ametlikult on kõik korras Meie Eesti Elmer Joandi: elekter purki – tarbijast saab ka hoidistaja (1) Aleksei Lotman: kliimamuutus on meie kõigi asi (7) Züleyxa Izmailova: kliimakriisi kergendavad vastutustundlikud valikud (12) Kultuur See kevad tulid kulka kirjanduspreemiad teisiti (1) Tont on Kurja Kala kohvikus kõrvaline isik Sport PM Mehhikos ⟩ Hyundai jokker püüab kohalikele pakkuda kaudset võidurõõmu Tartu Mitu kooli sulgeb lühemaks või pikemaks ajaks uksed Toomemäelt leiab ajavärava toomkiriku hiilgeaega Tantsijad avavad olemise mustreid ja muutuvad misetriteks Rahvatantsulugu ulatub ülikooli kirikust ja keldrist Kasahhi pealinnas kaotatud seelikuni ja kaugemalegi Piimapukist rämmarini ehk Kui palju on eesti keel paarikümne aastaga muutunud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Enn Veskimägi: tööjõupoliitika lonkab mõlemat jalga

2 min lugemist
  • Eesti ettevõtjad vajavad oskustööjõudu
  • Noored õpivad selle asemel pehmeid erialasid
  • Välistööjõu kvoodid tuleb üle vaadata
Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees Enn Veskimägi. FOTO: Sander Ilvest

Eesti majandus on viimastel aastatel üllatavalt head kasvu näidanud. Tegelikult on juba mitmeid aastaid räägitud tööjõupuudusest. Ka Postimees on sellest kirjutanud (07.02), aga mitte analüüsivalt, vaid pigem kirjeldanud hetkeseisu.

Praegune tööjõupuudus ei ole mitte viimasel ajal tekkinud probleem, vaid tagajärg. See, et meil pole piisavalt insenere, õpetajaid, arste, medõdesid, teenindajaid ja oskustöölisi, on saanud alguse haridussüsteemist.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Värske OSKA uuringute tulemus: tööjõuvajaduste ja hariduspakkumise vahel on suured käärid. Protsentuaalselt on koolilõpetajate vajadus sektorite lõikes katmata IKT sektoris 45 protsenti, metsa- ja puidutööstuses 42 protsenti, tervishoius 19 protsenti, kinnisvaras 46 protsenti, hariduses 18 protsenti ja ehitusmaterjalide tööstuses 22 protsenti, ja seda loetelu võiks jätkatagi.

Selle asemel õpetame nii kutse- kui kõrgkoolides massiliselt äri- ja haldusjuhte, õigust ja teisi pehmeid valdkondi. Ületootmine toimub paljudel õppekavadel: õiguse valdkonnas +153 protsenti, kultuuri- ja loometegevuses +116 protsenti, arvestusalades +75 protsenti, põllumajandus- ja toiduainetetööstuses +103 protsenti. Olen kunagi öelnud, et insenerist võib alati saada ärijuht, aga ärijuhist inseneri tõenäoliselt mitte.

12.03.2020 14.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto