Enn Veskimägi: tööjõupoliitika lonkab mõlemat jalga

Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees Enn Veskimägi. FOTO: Sander Ilvest

Eesti majandus on viimastel aastatel üllatavalt head kasvu näidanud. Tegelikult on juba mitmeid aastaid räägitud tööjõupuudusest. Ka Postimees on sellest kirjutanud (07.02), aga mitte analüüsivalt, vaid pigem kirjeldanud hetkeseisu.

Praegune tööjõupuudus ei ole mitte viimasel ajal tekkinud probleem, vaid tagajärg. See, et meil pole piisavalt insenere, õpetajaid, arste, medõdesid, teenindajaid ja oskustöölisi, on saanud alguse haridussüsteemist.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Värske OSKA uuringute tulemus: tööjõuvajaduste ja hariduspakkumise vahel on suured käärid. Protsentuaalselt on koolilõpetajate vajadus sektorite lõikes katmata IKT sektoris 45 protsenti, metsa- ja puidutööstuses 42 protsenti, tervishoius 19 protsenti, kinnisvaras 46 protsenti, hariduses 18 protsenti ja ehitusmaterjalide tööstuses 22 protsenti, ja seda loetelu võiks jätkatagi.

Selle asemel õpetame nii kutse- kui kõrgkoolides massiliselt äri- ja haldusjuhte, õigust ja teisi pehmeid valdkondi. Ületootmine toimub paljudel õppekavadel: õiguse valdkonnas +153 protsenti, kultuuri- ja loometegevuses +116 protsenti, arvestusalades +75 protsenti, põllumajandus- ja toiduainetetööstuses +103 protsenti. Olen kunagi öelnud, et insenerist võib alati saada ärijuht, aga ärijuhist inseneri tõenäoliselt mitte.

12.03.2020 14.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto