Sisukord
Välismaa
Postimees
13.03.2020
Eesti Koroonaoht tõusis uuele tasemele (1) Haridusasutuste uksed jäävad suletuks Üle kivide ja kändude eriolukorra poole (5) Võrumaa «koroonapeole» jõudis viirus Taist (10) Valitsuse ebamäärasus toob suure kahju (8) Majandus Kaos turgudel aina kasvab Püsti hädas ettevõtted tulid juba riigilt raha küsima (10) E-poed töötavad täistuuridel (1) Välismaa Viiruse tuvastamisega hädas USA seab eurooplastele piirangud Hübriidsõda pidav Kreeka ootab abiväge (1) Saksa julgeolek käsitleb AfD üht haru ohuna demokraatiale (3) Arvamus Juhtkiri: väga selge selgusevajadus Karel Reisenbuk: eluohtlik isikuandmete kaitse (6) Kalev Stoicescu: Putin igaveseks (3) Jaan Ginter: millal on vaja välja kuulutada eriolukord? Enn Veskimägi: tööjõupoliitika lonkab mõlemat jalga (2) Andrus Karnau: ametlikult on kõik korras Meie Eesti Elmer Joandi: elekter purki – tarbijast saab ka hoidistaja (1) Aleksei Lotman: kliimamuutus on meie kõigi asi (6) Züleyxa Izmailova: kliimakriisi kergendavad vastutustundlikud valikud (12) Kultuur See kevad tulid kulka kirjanduspreemiad teisiti (1) Tont on Kurja Kala kohvikus kõrvaline isik Sport PM Mehhikos ⟩ Hyundai jokker püüab kohalikele pakkuda kaudset võidurõõmu Tartu Mitu kooli sulgeb lühemaks või pikemaks ajaks uksed Toomemäelt leiab ajavärava toomkiriku hiilgeaega Tantsijad avavad olemise mustreid ja muutuvad misetriteks Rahvatantsulugu ulatub ülikooli kirikust ja keldrist Kasahhi pealinnas kaotatud seelikuni ja kaugemalegi Piimapukist rämmarini ehk Kui palju on eesti keel paarikümne aastaga muutunud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Viiruse tuvastamisega hädas USA seab eurooplastele piirangud

6 min lugemist
  • 26 riigi, nende seas ka Eesti kodanikel on keelatud USAsse reisida.
  • USAs on tehtud rekordväike arv teste koroonaviiruse tuvastamiseks.
  • Euroopas osad riigid ei kavatse enam kõiki nakkuskahtlusega haigeid testida.
  • Kui viirus peaks jõudama põgenikelaagritesse, võib kriis veelgi süveneda.
Maske kandvad reisijad eile Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaamas pärast seda, kui Ühendriikide president Donald Trump teatas reisikeelu kehtestamisest kõikidele Schengeni alalt saabujatele. FOTO: BERTRAND GUAY/AFP/SCANPIX

Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi teade reisikeelu kehtestamisest ­Schengeni alalt saabujatele ähvardab paisata turismisektori kaosesse ega pruugi aidata viiruse levikut USA pinnal piirata, sest testimises jäädakse alla pea kõigile arenenud riikidele.

Täna südaööl USA aja järgi hakkab kehtima vähemalt 30-päevane reisikeeld, mille raames ei või USAsse siseneda 26 Euroopa riigi, ka Baltimaade elanikud või siin viimase 14 päeva jooksul viibinud inimesed. Reisikeeld ei kehti USA kodanikele, USA alalise elamisloaga inimestele ja nende pereliikmetele, ent pärast Ühendriikidesse jõudmist tuleb neil jääda 14 päevaks karantiini.

Kuigi Covid-19 levib jõudsalt ka Suurbritannias, siis neile USA reisikeeldu ei kehtestanud, sest riik ei kuulu Schengeni alasse.

Koroonaviirus Euroopa riikides. FOTO: Graphic News Ltd

«See on kõige jõulisem ja kõikehõlmavam jõupingutus seismaks vastu välismaisele viirusele,» ütles Trump teleavalduses ning lisas, et eakatel inimestel soovitatakse vältida reisimist ka USA piirides. Ettevaatusabinõuna jättis president ise ära kaks eilseks kavandatud sisereisi.

Trumpi sõnavõtt põhjustas mõnevõrra segadust, sest alguses teatas ta, et lisaks inimeste liikumise piiramisele peatatakse ka kaubatransport Euroopast. Vahetult pärast kõne lõppu kirjutas president Twitteris, et kaupade liikumist uued meetmed siiski ei puuduta.

USA reisikeeld

Ameerika Ühendriikidesse reisimine on keelatud kõigil viimase 14 päeva jooksul Austrias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Eestis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Islandil, Itaalias, Lätis, Liechtensteinis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Hollandis, Norras, Poolas, Portugalis, Slovakkias, Sloveenias, Hispaanias, Rootsis või Šveitsis viibinutel.

Otsuse taga keelata Euroopa riikidest Ühendriikidesse reisimine on Trumpi sõnul Euroopa valitsuste suutmatus viiruse levikut tõkestada. Eelkõige heitis president ette, et peatatud ei ole Hiina reisijate saabumist Euroopasse.

Karmist meetmest teada­andmise järel meenutasid paljud kriitikud, kuidas Trump alles hiljuti koroonaviiruse tõsidust pisendada püüdis ja muu hulgas väitis, et viirus Ühendriike ei ohusta. Eilne teade, et nädalavahetusel Trumpi ja asepresident Mike Pence’iga kohtunud Brasiilia ametnikul Fabio Wajngartenil tuvastati koroonaviirus, tõi viirusohu Ühendriikide tippudele isiklikult lähemale.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja ülemkogu eesistuja Charles Michel mõistsid hukka Ühendriikide otsuse kehtestada ühepoolselt reisikeeld, öeldes, et koroonaviirus on globaalne kriis, mis nõuab ühepoolsete meetmete asemel koostööd.

CNNi teatel ei pidanud Trumpi administratsioon reisikeelu kehtestamise eel nõu USA turismisektori esindajatega, kuigi keelul on eelkõige lennundussektorile ränk mõju.

«Kõigi Euroopast lähtuvate reiside ajutine peatamine muudab olukorra hullemaks koroonaviirusest juba niigi rängalt mõjutatud turismisektori ja 15,7 miljoni ameeriklase jaoks, kelle töö on seotud reisimisega,» ütles reisikeelule reageerides USA reisifirmade esindusorganisatsiooni juht Roger Dow avalduses.

327 miljoni elanikuga Ameerika Ühendriikides on tehtud ligi 8000 testi, samal ajal kui 51 miljoni elanikuga Lõuna-Koreas on testituid rohkem kui 180 000.

Eile võisid aga rõõmustada eralennukite rentimisega tegelevad ettevõtted, kes kinnitasid CNNile päringute arvu hüppelist kasvu.

Ühendriikides oli eilse seisuga viirusesse nakatumine tuvastatud 1358 inimesel, kokku 44 osariigis 50st ning haigus on nõudnud seal 38 inimese elu. Seejuures ei ohusta riiki enam üksnes nakkust kandvad välisriikidest saabuvad külalised, vaid Covid-19 levib juba USA enda pinnal. Valge Maja teatel on Schengeni alalt saabunud inimesed seotud 201 haigusjuhuga Ühendriikide pinnal.

Kogu Euroopa peab olema valmis Itaalia stsenaariumiks

Üha rohkemad Euroopa riigid asusid eile koroonaviiruse leviku peatamiseks seadma piiranguid haridus- ja avalike asutuste tööle ning rahvakogunemiste toimumisele, kuid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) teatel võib olukord juba peagi sarnaneda mitmel pool Itaalias toimuvaga.

«Kiirus, millega Covid-19 võib põhjustada riiklikult halvavat epideemiat, kui kogukonnas on juba haigus levimas, viitab sellele, et mõne nädala või isegi päeva jooksul on tõenäoline, et Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides ning Ühendkuningriigis võib näha sarnast situatsiooni Hiina ja Itaaliaga,» toonitas keskus pressiteates.

Inimesed eile Dublini tänaval. Kõik õppeasutused Iirimaal on tänasest suletud. FOTO: Paul Faith/AFP/Scanpix

Et seda stsenaariumi vältida, teatasid teiste seas koolide ja ülikoolide sulgemisest viimati Leedu, Taani ja Iirimaa, kes keelasid ka suuremad kogunemised, vahendas Reuters.

Sama teed läks ka Läti, kes kuulutas lisaks välja eriolukorra, mis jääb BNSi andmeil kestma kuni 14. aprillini.

Euroopas enim viirusest haaratud Itaalias olid kultuuriasutused ja koolid juba ammu kinni, eile otsustati peatada ka kõigi poodide töö peale toidukaupluste ja apteekide ning sulgeda baarid ja restoranid.

Itaaliast kostis siiski ka esimesi hääli, mis viitavad, et piirangutest on olnud kasu. Riigis Covid-19 puhangu algkoldeks olnud Codogno linnapea Francesco Passerini sõnul on nakatumiste arv järjekindlalt kahanemas. «Me oleme lähedal nullkasvule,» lausus Lombardias Lodi provintsis asuva linna meer Corriere della Serale.

Samas sarnaselt Ühendriikidega võib Euroopas peagi muutuda problemaatiliseks kõigi võimalike nakkusjuhtude kontrollimine. Nii kutsus ECDC oma eilses teates üles kasutama haigusjuhtude kinnitamiseks vajalikke teste ratsionaalselt ja keskenduma ohustatud ühiskonnagruppidele.

Sellest lähtuvalt on näiteks Rootsi juba lõpetanud kõigi Covid-19 nakkuskahtlusega inimeste testimise. «Testitakse ainult neid, kes vajavad ravi või on juba koroonaviiruse sümptomitega haiglas,» selgitas SVT-le Rootsi tervishoiuameti mikrobioloogia osakonna juht Karin Tegmark Wisell.

Soome kavatseb edaspidi Covid-19 testimisse suhtuda nii nagu kõigi muudegi haiguste tuvastamisse, kinnitati eilsel valitsuse pressikonverentsil. Yle andmeil tähendab see, et testi vajalikkuse otsustab arst, konsulteerides nakkushaiguste arstiga.

Kardetavasti on nakatunute arv riigis tunduvalt suurem ja seda sealse tervishoiusüsteemi tõttu. Nimelt on USAs ligikaudu 30 miljonit tervisekindlustuseta inimest, kes peaksid koroonaviiruse tuvastamiseks arstivisiidi ja testi eest oma kukrut kergendama.

Ühtlasi on USAs rahvaarvu arvesse võttes teiste arenenud maadega võrreldes tehtud märkimisväärselt vähem teste, kirjutas nädala alguses Washington Post. 327 miljoni elanikuga riigis on tehtud ligi 8000 testi, samal ajal kui 51 miljoni elanikuga Lõuna-Koreas on testituid rohkem kui 180 000, kirjutas The Atlantic.

«Oleme pettunud arvudes, mis meile teatavaks tehti,» ütles demokraadist esindajatekoja liige Mike Quigley eile pärast koroonaviiruse-teemalist arutelu. «Meil pole töötavat süsteemi, nagu on teistel riikidel, mis võimaldaks meil praegu piisavalt teste teha.»

New York Timesi Sydney korrespondent Damien Cave kirjutas eile, et kui näitleja Tom Hanks ja tema abikaasa Rita Wilson oleksid viibinud koroonaviirusesse haigestumise hetkel kodumaal Ühendriikides, siis tõenäoliselt ei oleks neid kergete haigusnähtude tõttu koroonaviiruse suhtes testitud. Paar viibis haigestumise ajal Austraalias.

Lisaks Ühendriikidele teatas eile India kõikide väljastatud viisade tühistamisest, reisimine Itaaliasse on peaaegu võimatu seoses paljude reisifirmade otsusega lennud kogu riigis kehtiva liikumispiirangut tõttu tühistada. Iisrael kehtestab 14-päevase karantiini kõikidele riiki saabujatele.

Tšehhi kehtestab laupäeval sisenemiskeelu koroonaviirusest enim mõjutatud riikide kodanikele, nende seas on nii Saksamaa, Prantsusmaa kui ka Suurbritannia.

Põgenikelaagrite elanikud on viiruse suhtes eriti haavatavad

Kui sel nädalal leidis Kreekas Lesbose saarel kinnitus esimene Covid-19sse nakatumine, muutus äärmiselt reaalseks oht, et haigus hakkab laastama enam kui 20 000 asukaga ja pidevalt kasvavat ülerahvastatud Moira põgenikelaagrit, kuid sama kriitiline on olukord kõikjal alates Mehhikost ja lõpetades Bangladeshiga, sest kehvade hügieenitingimuste ja napi meditsiiniabiga laagrites on haiguse piiramine sisuliselt võimatu.

Lesbosel on seis eriti ränk, kuna viimase aja pinged on sundinud mitmeid abiühendusi tegevust katkestama, migrantide saabumise vastu protestivad jõugud on rünnanud arste ning laagri laod, kus hoiti toidukraami, hävisid põlengus. Paljudel laagri elanikel pole mitte mingisugust peavarju, puudub soe vesi ning juba praegu levivad seal hingamisteede haigused, mis jäävad välja ravimata.

Lesbosel vabatahtlikuna töötava kardioloogi Hana Pospisilova sõnul on tingimused nakkushaiguste plahvatuslikuks levikuks täiuslikud. «Ma nägin paljusid inimesi hingamisteede probleemidega, ja kuigi on külm, on talv, saadame need inimesed telkidesse ülerahvastatud laagris,» rääkis ta The Guardianile.

Olukord on äärmiselt ohtlik ka põgenikelaine algkoldes Süürias. Türgi suursaadiku USAs Serdar Kılıçi väitel ei saa takistada koroonaviiruse jõudmist Türgi piiri äärsetel aladel asuvate põgenike sekka. «Seal on 900 000 inimest. Kuidas sa kontrollid neist igaüht? See on võimatu missioon,» ütles ta NBC Newsile.

WHO teada pole seni Süüria laagrites seni Covid-19 juhtumeid registreeritud, kuid ühenduse kõneisiku Hedinn Halldorssoni sõnul pole riigi tervishoiusüsteem võimeline ka epideemiat avastama ega sellele reageerima.

Kui Jordaania põgenikelaagrites on karm kontroll selle üle, kes neisse siseneb ja sealt väljub, mis aitab võimalikku nakkusriski vähendada, siis Liibanonis on olukord keerulisem, sest seal pole ametlikke laagreid ning riigis viibivad 1,5 miljonit Süüria põgenikku jäävad tervishoiusüsteemi vaateväljast kõrvale.

«Sajad tuhanded põgenikud, kes elavad Liibanoni suurlinnades ja Bekaa orus haletsusväärsetes oludes, ei ole pahatihti registreeritud,» selgitas Deutsche Wellele Euroopa Välissuhete Nõukogu teadur Rene Wildangel. «Neil pole mingit ligipääsu tervishoiuteenustele, nii et seal on oht ilmselt keskmisest isegi suurem.»

Mingisugusest enda teistest isoleerimisest ei saa laagrites olla juttugi. Piirideta Arstide Liibanoni haru juht Declan Barry nimetas seda soovitust lihtsalt nonsensiks. «Kui viirus haarab enda kütkesse ülerahvastatud ala, on asi karm,» lisas ta vestluses The Journaliga.

Ameerika Ühendriikidest tagasi saadetud migrandid Mehhiko kirdenurgas kahe riigi piiril asuvas Matamoroses isetekkelises laagris. FOTO: Michael Nigro/SIPA/Scanpix

Koroonaviiruse puhanguks valmistuvad ka USA piiri ääres Mehhikos migrandilaagrites töötavad mittetulundusühingud, kelle hinnangul on vaid aja küsimus, mil nakkus sinna jõuab. Praegu nähakse kõige suurema ohuna Ühendriikide vabatahtlikke, kes võivad haiguse kaasa tuua, vahendas Vox. Teisalt tähendaks vabatahtlike mitte saabumine mittetulundusühingu Team Brownsville kaasasutaja Andrea Rudnicki sõnul, et kiiresti tekiks laagrites toidunappus.

Bangladeshi laagrites on rohingja põgenikud, eelkõige naised, võtnud ÜRO abiga viirusevastase ennetustöö enda kanda, kirjutas Reuters. Eelkõige tähendab see, et vabatahtlikuna tegutsevad laagrielanikud õpetavad lastele, kuidas järgida hügieeninõudeid.

Bangladeshi põgenikekomisjoni kinnitusel on nad valmis ka selleks, et hakata haiguspuhangu korral laagrist inimesi haiglatesse toimetama.

Seotud lood
12.03.2020 14.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto