Sisukord
Arvamus
Postimees
13.03.2020
Eesti Koroonaoht tõusis uuele tasemele (1) Haridusasutuste uksed jäävad suletuks Üle kivide ja kändude eriolukorra poole (5) Võrumaa «koroonapeole» jõudis viirus Taist (10) Valitsuse ebamäärasus toob suure kahju (8) Majandus Kaos turgudel aina kasvab Püsti hädas ettevõtted tulid juba riigilt raha küsima (10) E-poed töötavad täistuuridel (1) Välismaa Viiruse tuvastamisega hädas USA seab eurooplastele piirangud Hübriidsõda pidav Kreeka ootab abiväge (1) Saksa julgeolek käsitleb AfD üht haru ohuna demokraatiale (3) Arvamus Juhtkiri: väga selge selgusevajadus Karel Reisenbuk: eluohtlik isikuandmete kaitse (6) Kalev Stoicescu: Putin igaveseks (3) Jaan Ginter: millal on vaja välja kuulutada eriolukord? Enn Veskimägi: tööjõupoliitika lonkab mõlemat jalga (2) Andrus Karnau: ametlikult on kõik korras Meie Eesti Elmer Joandi: elekter purki – tarbijast saab ka hoidistaja (1) Aleksei Lotman: kliimamuutus on meie kõigi asi (7) Züleyxa Izmailova: kliimakriisi kergendavad vastutustundlikud valikud (12) Kultuur See kevad tulid kulka kirjanduspreemiad teisiti (1) Tont on Kurja Kala kohvikus kõrvaline isik Sport PM Mehhikos ⟩ Hyundai jokker püüab kohalikele pakkuda kaudset võidurõõmu Tartu Mitu kooli sulgeb lühemaks või pikemaks ajaks uksed Toomemäelt leiab ajavärava toomkiriku hiilgeaega Tantsijad avavad olemise mustreid ja muutuvad misetriteks Rahvatantsulugu ulatub ülikooli kirikust ja keldrist Kasahhi pealinnas kaotatud seelikuni ja kaugemalegi Piimapukist rämmarini ehk Kui palju on eesti keel paarikümne aastaga muutunud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: väga selge selgusevajadus

2 min lugemist
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Tänane Postimees on kirjutatud, toimetatud ja küljendatud kodudest. Ilmusid ikka kõik 32 lehekülge ning küllaga lugusid jõudis ka veebi. Suhtlus kolleegidega on elektroonilisi vahendeid pidi pisut kohmakam, aga üldiselt ei erine enamiku ajalehe töötajate tegevus kodus arvuti taga istudes tööl arvuti taga istumisest. On veel küllalt inimesi, kes saaksid teha oma tööd vähemalt ajutiselt rahuldaval tasemel ka kodust.

Räägime lisaks viiruse leviku peatamisele selle pidurdamisest seetõttu, et on vahe, kas samasugune lõpparv haigestujaid nakatub lühema või pikema perioodi jooksul. Ükskõik, kas räägime haiglavoodite arvust või meditsiinitöötajate arvust inimese kohta – ressursid viiruse tagajärgedega tegelemiseks on piiratud. On oluline, et meditsiinisüsteemi ei tabaks ülisuur koormus kitsal ajahetkel. Kui haigestumisi juhtubki, võiksid need leida aset võimalikult pikale venitatud perioodi jooksul. Esiteks aitab see säästa nii patsiente kui ka meditsiinitöötajaid. Teiseks, mida rohkem haigestumiste jada venib, seda tõenäolisemalt alistub see soojematele ilmadele, sest siis on leviku ohjeldamine lihtsam.

Küsimus on selles, kas Eestit ootab ees pigem Singapuri või pigem Itaalia stsenaarium. Singapuris võeti kohe kasutusele ranged meetmed leviku pidurdamiseks, Itaalias seda ei tehtud. Singapuris ületab tervenemiste arv juba mõnda aega haigestumiste arvu, surnud pole veel keegi. Samal ajal toimub Itaalias haigestumiste eksponentsiaalne kasv ning surmade arv ületab pea kindlasti tuhande piiri.

Ebavajalikud inimkontaktid ei ole osa efektiivsest koroonahaldusest, samas on raske mitte mõista Saaremaa võrkpallimängu või ka Filipp Kirkorovi kontserdi korraldajaid. Teatud majandussektoritele, eriti näiteks väikeettevõtjatele turismi, majutuse, ruumide väljaüürimise ning muu inimeste liikumise ja kogunemisega seotud valdkondades, võib kahju olla märkimisväärne. Seetõttu ei maksa oodata, et kõik võtavad õige otsuse vastu vabatahtlikult, ilma Kirkorovi-juhtumiga võrreldava avaliku surveta.

Koroonaviirus on teema, mis vajab väga täpset reaktsiooni, sest suured kahjud kaasnevad nii üle- kui ka alareageerimisega. Peaminister Jüri Ratas ütles eile riigikogu ees: «Ma arvan, et kõik üritused, kus seal on sada või rohkem inimest, on täna väga selge soovitus, et pigem neid ei peaks korraldama.» Kui igapäevapoliitikas võib sellise lähenemise peale lihtsalt silmi pööritada ja ohata, siis kriisi tingimustes vajame sõnumeid, mis on päriselt väga selged.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter kirjutab täna arvamusloos eriolukorrast ning valitsuse kaalumiskohtadest selle kehtestamise või kehtestamata jätmise otsustamisel. Vast kõige asjakohasem meede, mida eriolukord võimaldab, on avalike sündmuste piirang. Kui eriolukorra kehtestamine ei ole põhjendatud, tekib sellega mõttetu kahju, aga kohe, kui faktidele tuginedes selgub põhjendatud vajadus, on omal kohal mitte ainult väga selged sõnumid, vaid ka selged otsused.

Seotud lood
12.03.2020 14.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto