Sisukord
Arter
Tänane leht
14.03.2020
Eesti Koroonaviiruse esindusnägu Eestis (13) Riik võtab viirusega võitlemiseks vähemalt miljard eurot laenu (1) TÄIENDATUD ⟩ Uus reaalsus. Kõige tähtsam, mida eriolukorra ja koroonaviiruse kohta teadma peab (18) Valitsus kuulutas välja eriolukorra Eriolukord Eestis: sotsiaalmeedia vs. päriselu (3) Kaitseliitlane: on enesestmõistetav, et tulen riigile appi (1) INTERVJUU ⟩ Ekskohtunik Lõõnik: Savisaare protsessi poleks pidanud toimuma (11) Kotkas munes kaamera ette muna (1) Majandus Kriisikindlaimad on LHV pensionifondid (3) Veel üks põrge PRFoods pakub võlakirju (1) Välismaa Eluaegne president (3) Hololei: transport vajab nüüd kindlasti tuge Lühiuudised koroonaviirusest maailmas KOHALIK VAADE. Itaallaste silmis jättis Euroopa nad taas murega üksi (12) Möödus 80 aastat Talvesõja lõpust EL pakub migrantidele Kreekast lahkumise eest raha (3) Arvamus Juhtkiri: koroonakriisi ökonoomika (3) Toomas Verrev: eesti keele kaitseks! Koroonaviiruse esindusnägu Eestis (13) Hilinenud otsustavus (12) Eluaegne president (3) Bideni vääramatu võidukäik (3) Eesti Panga president Madis Müller: viiruse majanduskahju ravi (13) Siim Kallas: purgisupid garaažis (76) Sport Koroonaviirus paneb spordielu seisma (2) Mart Soidro kolumn: ilm on hukas PM Mehhikos. Koroona jõudis ka rallimaailmani Kliima Koroona teeb kliimale head, aga mitte pikemas plaanis (3) Merendus Unistus Suurest Tallinna linnasadamast võib täituda AK Ei tasu keelest rõõmu ära võtta Mihkel Kunnus: euroopalike väärtuste arengust (8) Digikultuur. Digitaalne patsutus- ja torkekultuur Paavo Järvi: „Muusikas peab alati midagi erilist olema“ Paavo Järvi võimas kontsert Viinis (1) Juurikas: Lembitu mõõga traagiline saatus Juurikas: üksi kodus Juurikas: viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Arter Tänapäeva maailm on viiruste leviku paradiis. Aina paremaks läheb (4) Hiigellennukid püsivad ohutult õhus tänu Eesti insenerile (3) Karm reaalsus: treeneritöö = igapäevane kangelastegu Priit Pullerits: kuidas klassika ekraniseering jälle verest tühjaks jooksis Mida teha musta värvi soolaga? Avasta endas raamatupidaja! Sõiduproov Volvo XC40 pistikhübriidiga (1) Kas see ongi lennunduse tulevik? (1) Käsi Eesti moepulsil Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hiigellennukid püsivad ohutult õhus tänu Eesti insenerile

5 min lugemist
Rolls Royce'i lennukimootorite insener Andres Kaldvee Tallinna lennujaamas. FOTO: Madis Veltman

Kui sõidate Boeingu või Airbusi hiiglaslike lennukitega, siis teadke: Eesti inseneri Andres Kaldvee roll on ääretult otsustav, et ohtlikud vead õnnestuks avastada enne, kui need saatuslikuks saavad.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Andres Kaldvee ameti sisu, nagu ta isegi seda tunnistab, kõlab dramaatiliselt: ta on kriitiliste komponentide osakonna insener.

See pole liialdus.

Kujutage ette suurte reisilennukite, kahe vahekäiguga Boeingute ja Airbuside mootoreid. Neid näete tiibade küljes, olenevalt lennukimargist kas üks või kaks kummalgi tiival. Üks mootor kaalub 6–7 tonni. Igas mootoris on 20 000 komponenti. Noist kalleimad ja olulisimad on kümmekond pöörlevat ketast, mille külge kinnituvad kompressori- ja turbiinilabad.

Ja just nonde, kõige kriitilisemate komponentidega, Pärnust pärit ja seal kooli lõpetanud Kaldvee maailma ühe suurema lennukimootorite tootja, Rolls-Royce’i tehases Derbys keset Inglismaad päevast päeva tegelebki. Juba viiendat aastat.

Nood kümmekond komponenti, kõik suure massiga, pöörlevad pöörase kiirusega, mis tähendab, et neis on seetõttu meeletu energia. Olete mõelnud, mis siis juhtub, kui mõni neist komponentidest katki läheb? Kui näiteks paksust materjalist turbiinide keskosast, kuhu kinnituvad mootori pöörlevad labad nagu tuuleveskil tiivad, äkki väike tükk lahti murdub. Kas teate, mis siis mootoriga juhtub?

Kaldvee ülesanne selles seisnebki, et

13.03.2020 16.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto