Sisukord
AK
Postimees
02.04.2020
Ninad koos: ehitustöö iseloom ei võimalda hoida töömehi objektil üksteisest ohutus kauguses Eesti Ärimees ajas annetamiseks välja kasti respiraatoreid FOTO: Eestisse teel olevad kaitse­vahendid pakiti lennukisse Mailis Reps: koolieksamite saatus on veel lahtine Kuidas kriisi ajal kadunukest matta? Kriisi lisaeelarve võib tuua kolme aktsiisi langetamise Mööduja tegutsemine päästis veokijuhi hullemast Kevadekuulutajad olid kohal juba talvel Majandus Põllumehed jäävad hooajalise võõrtööjõuta Aasia kiiret kriisist toibumist ei ennusta Toornaftaturul on tekkinud contango-efekt Välismaa Stoltenberg: sellest ei tohi tulla julgeolekukriis Eestlanna Jordaanias: ülikarmid piirangud tekitavad ärevust Maailm vastab kriisile tarvikute masstootmisega Arvamus Helir-Valdor Seeder: pommiaugust tulevikku vaadates (2) Andreas Kaju: kas pandeemia vastu aitab empaatia või ratsionaalsus? (2) Kultuur Taaniel Raudsepp: kultuuri tugevus on valdkondlikus mitmekesisuses Barack Obama lemmiksari Tühjuse poeesia 1: Rein Raud Sport Koroonaviirusesse haigestunud vutilegend Paolo Maldini tunneb kergendust, et tema vanemad enam ei ela Reis Kummituslinnad, ufouurijate kogunemispaik ja Metsik Lääs Maa Elu Atrias kraaditakse väravas kõiki tööletulijaid Nädala mõte: nutikam võidab Kümned tuhanded Eesti tulbid rändavad kompostihunnikusse Türi lillelaada korraldajad tahtsid tänavu väga hea laada teha Inimesed kasutavad aega nutikalt: värvivad, tapeedivad ja vahetavad põrandaid Milliseid viiruseid kannavad meie nahkhiired? Pole uuritud Põllutehnika varuosad ja rehvid võivad viirusest haavatud tarneahelatesse takerduda Ilmajutt: kummitav põuaoht Hommikusöögi vahelejätmine on suur viga Kas rebasekarva tõmbunud elupuid saab veel päästa? Kaua sa seda rabarberikooki sööd ehk kuidas sündis Habaja veinimaja Tartu Talu e-pood töötab nagu jõuluajal Kallaste rahvas nõuab vene õppekeele asemele eesti keelt Piiritulp «Ainult Covid-19 patsientidele». Mis on selle taga? Hooldustöötajate elektriautod hakkavad ära väsima Orientalist Märt Läänemetsa ja alma mater’i teed läksid lahku Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Mare Kõiva: ennemuistsed loitsud ja uued sajatused

2 min lugemist
  • Eesti keeles on vaimukaid vise mahlakalt väljenduda
  • Vandesõnad on kaotanud oma solvava väe
  • Solvanguteks kasutatakse kõnekujundeid
Folklorist Mare Kõiva FOTO: Kristjan Teedema

Ah sa Dürrenmatt! Eesti keeles on kavalusi, millega saab mõnusasti auru välja lasta, valmistamata seltskonnale kannatusi ja luues põnevaid ülekandeid. Kuulus kirjanik Friedrich Dürrenmatt pakub võimaluse südamest vanduda, luues seoseid vähemalt kahele roppusele, kuid ütluse mängulisus kompenseerib tundliku kuulaja jaoks aimuvad vandesõnad, kirjutab folklorist Mare Kõiva.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Tänapäeval saab muretult kasutada vanu vägisõnu, sest nende tähendus on üksnes kaudselt aimatav. Kui sulle üteldakse pastlapaik, viisrajak, siis esimene sõna tundub solvav, aga vaevalt on mõistetav, et teise sõnaga ristitakse otsesõnu kuradiks. Ei ole ka kahtlust, et okas peitub ütlustes: Ise mees, ise meheke!; Ah sa lehmaehmatis; Sina siin ja ema otsib sind kulbiga solgipangest taga! Parem osa kogu sellisest sõnavarast on mänguline ja mitmekesine, humoristlike varjunditega, kuigi ulatub naljatlusest otsese solvamise ja pilgeteni. Vägisõnadest keerukam oli hakkama saada piinliku kiitmisega. Tänapäeval püüame sellest üle libiseda enamasti naljaga. Talukultuuris pandi olukord tihti paika vandevormeliga: Mine musta härja saba alla!; Siil sulle tagumikku!; Silmad selja taha! Kiitmist tõrjuti tagasisuunamise, kiidetava näilise pisendamise ja mahategemisega: Kus ta ilus, ta ju kirju!; Suured asjad nad ei ole! Otsest vasturünnakut sisaldasid ütlused: Karju oma must valgeks!; Ise oled ilus!; Kust uksest-aknast sina oled sisse tulnud, sealt mine välja tagasi! Kui keegi teist asjata laitis, siis oli võimalik ütelda: Ah rääkigu pealegi, küllap koer tuleb tagasi, kutsikas kõrval. Ütlus kasutab koera siin ülekantud tähenduses: ülekohtune sajatamine läheb lausujale mitmekordselt tagasi, just nagu koer, kes tuleb koerapulmast tagasi kutsikatega. Aga küllap siin on seos ka Pearu koeraga, kes käis naabrimehe akna all pahandust tegemas. Seetõttu oligi üks tuntumaid tõrjevormeleid: Koer oma koju! Tänaseni käibel oleva uskumuse kohaselt peavad koerad ja kassid pererahva vaenlase vastu viha ja käituvad vastavalt.

Huvitaval kombel reageeritakse täna kujundlikule keelekasutusele palju suurema solvumisega kui vägisõnadele. Viimaste aastate klassik Jürgen Ligi suudab tähelepanu tõmbavalt esineda nii sõnas kui kirjas. 2019. aastat tähistavad: Ratasel on aeg küüned toolipolstrist välja tõmmata ja Rahandusministrikandidaat igatahes on tõupuhas kitsaednik – eesti keele tavapärane väljend on kits kärneriks. Kindlasti mäletatakse 2017. aastast Ligi ja Ossinovski sõnavahetust, mis tõestas, et kumbki pole suu peale kukkunud. Ära kaaguta kõlab halvasti ju eeskätt selles raamistuses, et ühtegi meespoliitikut pole vaigistatud ütlusega Ära kire!

01.04.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto