Robert Kitt: kas majandusteooriad tuleks ümber kirjutada?

Koroonaviirus, mis sai alguse Hiinast levib mööda inimvõrgustikke komplekssüsteemidele kohaselt. Mis võib saada maailma majandusest, kui kõik linnad, maakonnad ja riigid üksteise järgi karantiini pannakse? FOTO: JUNG YEON-JE/AFP

Mis siis juhtub, kui me sõnade asemel hakkaks ka tegudega kliima kriisiga tegelema? Igaüks võib välja arvutada, kui palju läheb kallimaks tema ostukorv, kui ta tarbiks ainult paarisaja kilomeetri raadiuses toodetud kaupa, kirjutab finantsist Robert Kitt.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui loodusseadused pakuvad mitmeid universaalseid seaduseid, mis kehtivad sõltumata ajast ja ruumist, siis sotsiaalteadused on selles vallas vaeslapse osas. Majandusteooria põhiline tees, et inimesed reageerivad stiimulitele on võib-olla kogu sotsiaalteaduste ainus universaalne seadus. Sageli on küll raske ennustada, millised on võimalikud stiimulite muutmise tagajärjed. Inimesed võivad olla väga loomingulised muutustega kohanemisel.

19. sajandi lõpus väljakujunenud majandusteooria baseerub üldiselt kahele eeldusele: ratsionaalsed agendid teevad otsuseid kogu info ulatuses, mis on kättesaadav ning majandus on oma olemuslikult kusagil tasakaalupunkti juures. Nobeli majanduspreemiate komitee aplodeeris sellele seisukohale ja esimesest kümnest Rootsi keskpanga Nobeli nimelisest auhinnast seitse kuulus selle teema uurijatele. Aga juba 1950. aastal avaldas aga Herbert Simon artikli, mis seda arusaama uuristas: esiteks ei ole agendid sugugi ratsionaalsed ning teiseks ei ole ka info võrdselt kättesaadav. Ilmekas näide on Nobeli majanduspreemia omistamine David Kahnemanile käitumisteaduste eest. Seega, kui küsimus on majandusteooriatest ja nende ümberkirjutamisest, siis peaks kõigepealt küsima, et millised on need teooriad, mille kehtivuses täna kahtleme.

02.12.2021 03.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto