Sisukord
AK
Tänane leht
30.09.2020
Poliitkultuur täna: solvatakse kolleege, sõpru ja liitlasi (27) Eesti EELARVE 2021 ⟩ Kõik said eelarvest prääniku (2) Maakri piirkonda kerkib veel üks kõrghoone Eesti lühiuudised Video ⟩ TTÜ teadur selgitab, miks ta Estonialt leitud ava laeva uppumise põhjuseks ei pea (73) Plahvatus Mustamäe korteris aitas avastada kanepikasvandust Hoone omanik lukustas Pärnu uue kunsti muuseumi uksed Kiire interneti viimine maakoju maksab tegelikult tuhandeid (10) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti Pank järgmisel aastal majanduskasvu ei oota Ettevaatust, töötajad! Liikvel on puuktööandjad Otsus olemas: uus aasta toob pensionilisa Välismaa Macron ühendab Valgevene kriisi lahendamise Venemaaga dialoogi edendamisega (2) Välismaa lühiuudised Libasaavutustega kelkinud petis kerkis Rootsi kaitseväe ladvikusse (3) Torino – Saatana linn? (1) Arvamus Juhtkiri ⟩ Riiklik jõuluvanamäng (8) Jaano-Martin Ots: tõde on seal tormisel merel (5) Andres Herkel: meie esindusdemokraatiast (2) Lugejakiri: kuidas säilitada eesti kirjakeelt? (1) Toomas Alatalu: naised veavad revolutsiooni (1) Hannele Valkeeniemi: hargmaised eestlased – immigrandid või kahepaiksed? Erkki Bahovski: tramm nimega Demokraatia (1) Peeter Espak: antihumanismi pealetung (8) TERVISHOID ⟩ Katrin Rehemaa: seitse nahka meditsiini seljast TERVISHOID ⟩ Anneli Kannus: õdede puuduses tervishoid laguneb (1) TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: meedikute palgaleppe võti asub riigieelarves Kultuur Arvustus ⟩ Von Krahl lennutab luulelohet Vallalisest üksikust ülekaalulisest naisest hobidetektiiv, kellel on kassid See lihtne ja keeruline Olav Ehala Sport Kelly Sildaru enne hooaja algust: olen konkurentide peale kade, kuid ei tunne ebavõrdsust PM PARIISIS ⟩ Kuidas valmistus Kaia Kanepi tähtsaks lahinguks? (2) Spordi lühiuudised Euroopa tippkorvpall on kaotanud mitukümmend miljonit eurot Uus ralliklass soodustab sõitjate arengut ja lisab tšempionaatidele vürtsi Tartu ERMi ees laiuval kibuvitsaväljal tuleb kevadel jälle kaevamine (3) Reno Laidre: tartlased näitasid valmidust linna arengus kaasa rääkida Vahur Kollom: majandusvabadus kui sõnakõlks Läheb neljarajalise lõigu ehitamiseks Varjupaika jõudis ühe omaniku 17 kasvatamata koera Tartu lühiuudised Kutsehariduskeskuse õpilased õmblevad kaitsemaske INTERVJUU ⟩ Kliinikumi uus juht Priit Perens süsti ega arste ei karda Limaste imalate maalide vaatajat võib tabada iiveldustunne Tartu kultuuriuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Poolteist tuhat lehekülge Tallinna ajalugu

5 min lugemist
„Tallinna ajalugu. I köide" FOTO: Raamat

Hiigelteos jõudis lugejateni. Kui olla täpne, siis jõudsid neljaköitelise Tallinna ajaloo kaks esimest köidet lugejateni juba eelmise aasta juunis, mil Tallinnas tähistati ülima pidulikkusega nii linna kirjalikku esmamainimist Henriku Liivimaa kroonikas kui ka Taani lipu (Dannebrogi) legendi võimalikku sünniaastapäeva. Ning kuigi kahe järgmise köite pidulik esitlus toimus mustpeade majas alles kuu aega tagasi (täpsemalt 12. veebruaril), kannavad ka need ilmumisaastat 2019.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Siinjuures on huvitav märkida, et eelmine samalaadne üldkäsitlus – Tallinna ajalugu XIX sajandi 60ndate aastate algusest 1965. aastani –, mille koostajaks oli Tallinna arhivaalide üks viljakamaid viimase aja publitseerijaid Raimo Pullat, ilmus täpselt 50 aastat tagasi Eesti Raamatu väljaandena. Linna varasemale ajaloole pühendatud köide „Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni“ nägi trükivalgust aga alles 1976. aastal ja selle koostajaks oli samuti Raimo Pullat.

Uusväljaandele 2019. aasta märtsis saatesõna kirjutanud, siis veel linnapeana tegutsenud Taavi Aas märgib, et „kuigi minevik ise on jäänud endiseks, on muutunud lugejad, aga ka uurimismeetodid“ ning rõhutab, et uus üldkäsitlus jõudis huvilisteni „meie ajaloolaste eliidi pingutuste tulemusena“. Lisaksin sõnale „eliit“ veel omalt poolt omadussõna „uus“. Näitab ju kõige kujukamalt erinevusi vana ja uue käsitluse vahel 1969. aasta väljaande 4. leheküljel toodud toimetuse kolleegiumi koosseis, mille esimees ja tema asetäitjad (Johannes Undusk, Nikolai Johanson ja Rein Ristlaan) esindasid kõik tolleaegset nõukogude ja parteieliiti, ning järgmisel leheküljel olev seletus, et „raamat on pühendatud Tallinna vabastamise 25. aastapäevale“ Punaarmee poolt. Sellise, nõukogude perioodile omase parteilise juhtimise printsiipide olemuse on retsenseeritava koguteose viimases köites hästi avanud Peeter Kaasik ja Hiljar Tammela (IV kd, lk 197–199).

Kas ajalugu kordub? Õnneks mitte. Selles võib ükskõik millise nendest neljast, Tallinna Linnaarhiivi eestvedamisel koostatud köitest kätte võttes veenduda juba põgusal lehitsemisel. Täiesti on loobutud 50 aasta tagusest peatükkide ülesehitusest, kus alguses vaadeldi majandust (marksistlikus kõnepruugis „baasi“), seejärel elanikkonda, haldust, kommunaalmajandust, ning alles viimasena eluolu ja kultuuri (tollal käsitletud „pealisehitusena“).

Oluline muutus varasemaga võrreldes on toimunud ka vaadeldava ajaloo periodiseeringus, kus on loobutud NSV Liidu aegsest ajaloost üle võetud feodalismilt kapitalismile ülemineku ehk Venemaal pärisorjuse kaotamise aastast 1861. Oleks see ju kohaliku ajaloo täielik ignoreerimine, sest teatavasti kaotati keiser Aleksander I kinnitatud talurahvaseadusega pärisorjus Eestimaal juba 1816. ja Liivimaal 1819. aastal, kuigi maa jäi veel mõisnike piiramatuks eraomandiks.

29.09.2020 30.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto