Sisukord
AK
Postimees
28.03.2020
Postimehe analüüs: kriisi juhtimise esimesed kaks nädalat (3) Eesti Karm rikkumine: koroonahaige šoppas suures toidupoes (1) Kuidas koroonaviirust ära tunda? Ja teised korduma kippuvad küsimused Korraldused eriolukorra juhilt Majandus Baltika haaras viimase päästerõnga järele Sutter: uus õlitehas pakub kriisis õnge (5) Merendusvõimekus on kriisiajal strateegiliselt tähtis Välismaa Ühiskondlik usaldus aitab Rootsil hoiduda käskudest Taani ja Norra vaatavad rootslaste leebust hämminguga Aimar Ventsel: Venemaa vastukäivast koroonainfost on raske aru saada KOHALIK VAADE. Ekskuninga uus skandaal võib anda surmahoobi Hispaania monarhiale Arvamus Suur nägu ⟩ Koroona sai sitke vastuvõitleja (1) Ameerika hääl Spordikröösuse prohmakas Terve mõistuse kehastaja Sport Itaalia liiga mõtleb 16 meeskonnaga play-off’ile. Vene: vahepeal unistati trennide jätkamisest VTB Ühisliigas ei määrata paremusjärjestust Suur lugu ⟩ Thierry Neuville: kahel korral olen tõesti mõelnud, et kas karjääriga ongi kõik Merendus Merendusvõimekus on kriisiajal strateegiliselt tähtis AK Mihhail Lotman: koroonaviirus kui meie ajastu katk Reet Hiiemäe: läbi epideemiate kanduv rahvapärimus EKI keelekool: silma nähes, kõrva kuuldes, käe katsudes Maris Kuperjanov: pandeemia elukaar internetimeemides (1) Jüri Adams: altkäemaks ja pistis. Korruptsiooni lähiajalugu ja olevik Digikultuur. Sotsiaalmeedia – täiuslik või täiesti rikkis? Spioon, kes tsiteeris Hamletit Nädala plaat: Erakliku superstaari mitu mina ja permanentselt verine nina Aja auk. Tabudeta Juurikas. Valitsus ja tualettpaberi­kriis Arter Marju Lauristin: see kriis teeb meist paremad inimesed! (9) Inimesed kriisi eesliinil VIDEO. Treeni, muidu lähed hulluks! Ilus väike eesti tüdruk andis Tokyos lahingu (3) Kriisiköök: riis ja tatar praepannile See on ainult su peas. Oculus Quest toob virtuaalreaalsuse lähemale kui kunagi varem Ford Puma: uus kass linnas! Kas oled tolmulapp või diiva? Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Poolteist tuhat lehekülge Tallinna ajalugu

5 min lugemist
„Tallinna ajalugu. I köide" FOTO: Raamat

Hiigelteos jõudis lugejateni. Kui olla täpne, siis jõudsid neljaköitelise Tallinna ajaloo kaks esimest köidet lugejateni juba eelmise aasta juunis, mil Tallinnas tähistati ülima pidulikkusega nii linna kirjalikku esmamainimist Henriku Liivimaa kroonikas kui ka Taani lipu (Dannebrogi) legendi võimalikku sünniaastapäeva. Ning kuigi kahe järgmise köite pidulik esitlus toimus mustpeade majas alles kuu aega tagasi (täpsemalt 12. veebruaril), kannavad ka need ilmumisaastat 2019.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Siinjuures on huvitav märkida, et eelmine samalaadne üldkäsitlus – Tallinna ajalugu XIX sajandi 60ndate aastate algusest 1965. aastani –, mille koostajaks oli Tallinna arhivaalide üks viljakamaid viimase aja publitseerijaid Raimo Pullat, ilmus täpselt 50 aastat tagasi Eesti Raamatu väljaandena. Linna varasemale ajaloole pühendatud köide „Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni“ nägi trükivalgust aga alles 1976. aastal ja selle koostajaks oli samuti Raimo Pullat.

Uusväljaandele 2019. aasta märtsis saatesõna kirjutanud, siis veel linnapeana tegutsenud Taavi Aas märgib, et „kuigi minevik ise on jäänud endiseks, on muutunud lugejad, aga ka uurimismeetodid“ ning rõhutab, et uus üldkäsitlus jõudis huvilisteni „meie ajaloolaste eliidi pingutuste tulemusena“. Lisaksin sõnale „eliit“ veel omalt poolt omadussõna „uus“. Näitab ju kõige kujukamalt erinevusi vana ja uue käsitluse vahel 1969. aasta väljaande 4. leheküljel toodud toimetuse kolleegiumi koosseis, mille esimees ja tema asetäitjad (Johannes Undusk, Nikolai Johanson ja Rein Ristlaan) esindasid kõik tolleaegset nõukogude ja parteieliiti, ning järgmisel leheküljel olev seletus, et „raamat on pühendatud Tallinna vabastamise 25. aastapäevale“ Punaarmee poolt. Sellise, nõukogude perioodile omase parteilise juhtimise printsiipide olemuse on retsenseeritava koguteose viimases köites hästi avanud Peeter Kaasik ja Hiljar Tammela (IV kd, lk 197–199).

Kas ajalugu kordub? Õnneks mitte. Selles võib ükskõik millise nendest neljast, Tallinna Linnaarhiivi eestvedamisel koostatud köitest kätte võttes veenduda juba põgusal lehitsemisel. Täiesti on loobutud 50 aasta tagusest peatükkide ülesehitusest, kus alguses vaadeldi majandust (marksistlikus kõnepruugis „baasi“), seejärel elanikkonda, haldust, kommunaalmajandust, ning alles viimasena eluolu ja kultuuri (tollal käsitletud „pealisehitusena“).

Oluline muutus varasemaga võrreldes on toimunud ka vaadeldava ajaloo periodiseeringus, kus on loobutud NSV Liidu aegsest ajaloost üle võetud feodalismilt kapitalismile ülemineku ehk Venemaal pärisorjuse kaotamise aastast 1861. Oleks see ju kohaliku ajaloo täielik ignoreerimine, sest teatavasti kaotati keiser Aleksander I kinnitatud talurahvaseadusega pärisorjus Eestimaal juba 1816. ja Liivimaal 1819. aastal, kuigi maa jäi veel mõisnike piiramatuks eraomandiks.

27.03.2020 28.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto