Sisukord
Välismaa
Tänane leht
14.03.2020
Eesti Koroonaviiruse esindusnägu Eestis (13) Riik võtab viirusega võitlemiseks vähemalt miljard eurot laenu (1) TÄIENDATUD ⟩ Uus reaalsus. Kõige tähtsam, mida eriolukorra ja koroonaviiruse kohta teadma peab (18) Valitsus kuulutas välja eriolukorra Eriolukord Eestis: sotsiaalmeedia vs. päriselu (3) Kaitseliitlane: on enesestmõistetav, et tulen riigile appi (1) INTERVJUU ⟩ Ekskohtunik Lõõnik: Savisaare protsessi poleks pidanud toimuma (11) Kotkas munes kaamera ette muna (1) Majandus Kriisikindlaimad on LHV pensionifondid (3) Veel üks põrge PRFoods pakub võlakirju (1) Välismaa Eluaegne president (3) Hololei: transport vajab nüüd kindlasti tuge Lühiuudised koroonaviirusest maailmas KOHALIK VAADE. Itaallaste silmis jättis Euroopa nad taas murega üksi (12) Möödus 80 aastat Talvesõja lõpust EL pakub migrantidele Kreekast lahkumise eest raha (3) Arvamus Juhtkiri: koroonakriisi ökonoomika (3) Toomas Verrev: eesti keele kaitseks! Koroonaviiruse esindusnägu Eestis (13) Hilinenud otsustavus (12) Eluaegne president (3) Bideni vääramatu võidukäik (3) Eesti Panga president Madis Müller: viiruse majanduskahju ravi (13) Siim Kallas: purgisupid garaažis (76) Sport Koroonaviirus paneb spordielu seisma (2) Mart Soidro kolumn: ilm on hukas PM Mehhikos. Koroona jõudis ka rallimaailmani Kliima Koroona teeb kliimale head, aga mitte pikemas plaanis (3) Merendus Unistus Suurest Tallinna linnasadamast võib täituda AK Ei tasu keelest rõõmu ära võtta Mihkel Kunnus: euroopalike väärtuste arengust (8) Digikultuur. Digitaalne patsutus- ja torkekultuur Paavo Järvi: „Muusikas peab alati midagi erilist olema“ Paavo Järvi võimas kontsert Viinis (1) Juurikas: Lembitu mõõga traagiline saatus Juurikas: üksi kodus Juurikas: viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Arter Tänapäeva maailm on viiruste leviku paradiis. Aina paremaks läheb (4) Hiigellennukid püsivad ohutult õhus tänu Eesti insenerile (3) Karm reaalsus: treeneritöö = igapäevane kangelastegu Priit Pullerits: kuidas klassika ekraniseering jälle verest tühjaks jooksis Mida teha musta värvi soolaga? Avasta endas raamatupidaja! Sõiduproov Volvo XC40 pistikhübriidiga (1) Kas see ongi lennunduse tulevik? (1) Käsi Eesti moepulsil Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hololei: transport vajab nüüd kindlasti tuge

5 min lugemist
  • Suured lennundusettevõtted elavad kriisi üle, aga väiksed sattuvad löögi alla.
  • Juba enne koroonakriisi kahjustas Euroopa lennufirmasid Boeing Maxi keeld.
  • Hololei prognoosib, et veel rohkem kui nädala läheb seis järjest hullemaks.
  • Ka Ursula von der Leyeni eilse kõne kohaselt on Euroopa alles kriisi alguses.
Seoses paljude ära jäetud lendudega avaneb Euroopa suurimate hulka kuuluvas Frankfurdi lennujaamas praegu tavatult vaikne pilt. FOTO: Andreas Arnold/AP/SCANPIX

Euroopa suurematel lennufirmadel jagub kindlasti ressursse koroonakriisi üle elamiseks, usub Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. Samas tunnistab Hololei ka seda, et regionaalsed ja juba varem raskustes olnud ettevõtted võivad sattuda tõsistesse probleemidesse.

Millal jõudis teie töösse esimest korda koroonaviiruse küsimus?

See teema oli ju üleval juba eelmisel aastal. Aga ma ei usu, et keegi oskas väga selgelt ette näha, kuivõrd mastaapne saab see olema mõne nädala või kuu pärast.

Mäletan, et jaanuaris kutsusin mõned lähemad kaastöölised kokku ja soovitasin tõsiselt sellesse teemasse süveneda, kuna mul oli aimdus, et see hakkab meie päevaplaani väga palju mõjutama. Aga pean ka tunnistama, et ei osanud kunagi ette näha sellist mastaapi nagu see, kuhu tänaseks jõudnud oleme.

Kumb on praegu transpordisektoris suurem teema: kas see, mida koroonaviirus tähendab rahvatervislikult, või see, mida ta hakkab majanduslikult kaasa tooma?

Siiani on kindlasti esimene olnud rahvatervis. Aga see ei ole mitte transpordi, vaid ikkagi eelkõige terviseametite teema.

Aga on ka tõsi, et tänaseks on majanduslikud mõjud väga erinevad sellest, millised need olid olid nädal või kaks tagasi.

Kui vaadata, mis toimub Euroopa lennundusruumis, siis üleeile (esmaspäeval, intervjuu on tehtud kolmapäeval – toim) oli üle kogu Euroopa lendude arv vähenenud viis, eilseks (teisipäevaks – toim) oli see kümme ja tänaseks (kolmapäevaks – toim) 14 protsenti. See on kiiresti arenev temaatika ja muidugi peame ka hakkama kokku lööma majanduslikke mõjusid.

Sel nädalal oli ju ka Euroopa riigi- ja valitsusjuhtide [koroonaviiruseteemaline] telekonverents, kus otsustati erinevate meetmete üle. On oluline, et võimalikud leevendusmeetmed leiaksid oma koha ka transpordivaldkonnas, et toetada ka neid sektoreid ja ettevõtteid, mis on kõige mõjutatumad.

Kui suur on risk, et lennukompanii FlyBe pole sugugi viimane firma, kellele koroona luigelauluks jääb?

FlyBel polnud midagi pistmist koroonaga. Tegemist oli pankrotis ettevõttega, kellele Briti valitsus otsustas veel täiendavat tuge anda, aga oli selge, et see ei suuda nende jätkusuutlikkust tagada. Kuigi see läks pankrotti koroonakriisi alguses, on selle seostamine koroonakriisi endaga võib-olla natuke meelevaldne.

Aga loomulikult on lennundusturul erinevaid arenguid. Rääkides kõigepealt positiivsest: suuremad ja olulisemad Euroopa lennuettevõtted on kõik väga hästi kapitaliseeritud. Kõigil on arvestatavad sularahareservid ja ühegi puhul ei ole näha, et nad võiksid väga suurtesse raskustesse sattuda.

Loomulikult on mõju märgatav, kui Lufthansa jätab ära 50 protsenti lendudest. Aga samas on tegemist väga jätkusuutliku ettevõttega. Vähemalt viis-kuus suuremat Euroopa lennuettevõtet suudavad praeguses olukorras väga hästi hakkama saada, ja seda ka järgnevate nädalate või isegi kuude jooksul.

Palju raskem on regionaalsetel lennundusettevõtetel. Neil ei ole sellises mahus reserve. Nad on tugevama löögi all eriti nüüd, kus nõudlus on vähenenud. Loomulikult võimenduvad probleemid ka n-ö hallis tsoonis olevatel ettevõtetel, kellel oli raskusi juba varem.

Ega see koroonaviiruse teema ei ole ka ainus probleem. Euroopa lennundust on väga palju mõjutanud ka see, et Boeing Max ei ole juba aasta aega käigus. (Lennud selle lennukitüübiga peatati mullu märtsi keskpaigas pärast 346 inimese elu nõudnud kaht õnnetust vähem kui poole aasta vältel – toim). Mitmetel ettevõtetel olid need lennukid tellitud, mitmetel on lennupargis ja nad ei saa neid kasutada – loomulikult ka sellel on oma mõju.

Aga nagu öeldakse: iga kriis on ka võimalus. Aastaid on räägitud Euroopa lennundussektori suuremast konsolideerumisest, millel on head ja halvad küljed.

On oluline, et Euroopas ei lendaks ringi tontlennukid ühe või kahe reisijaga ainuüksi selle pärast, et see võimaldab firmal säilitada teenindusaja lennujaamas.

Henrik Hololei

Ka Euroopa Komisjoni tasemel oleme huvitatud, et konkurents säiliks, et reisijatel oleks valikuvõimalust, et hinnad oleksid kontrolli all läbi tugeva konkurentsi. See on siiani Euroopa lennundusturul õnnestunud.

Aga praegune olukord võib viia selleni, et see konsolideerumine natuke suureneb ning mõned ettevõtted võidakse üles osta ja nad muutuvad osaks mõnest suuremast lennunduskontsernist.

Me jälgime seda suure huviga. Lennundusettevõtete jaoks on olnud esimene ja kõige olulisem teema see, et nad saaksid vabastuse oma lennujaamade teenindusaegade kohustusest. Inimkeeli tähendab see, et lennufirmad peavad ära kasutama 80 protsenti neile lennujaamas antud teenindusajast, muidu jäävad nad sellest ajast ilma. See puudutab lennujaamu, kus nõudlus teenindusaja järele on suurem kui pakkumine.

See on väga mõistlik regulatsioon, aga praeguses olukorras andsime lennufirmadele vähemalt lähikuudeks sellest kohustusest vabastuse. See on olnud lennuettevõtete jaoks kõige olulisem asi, mida nad on küsinud.

Sama on tehtud ka varem: 2003. aastal, kui levis SARS-viirus ning ka 11. septembri rünnakute järel. Viimase 17 aasta jooksul pole vajadust olnud, nüüd on see põhjendatud ja kindlasti aitab oluliselt lennundussektorit.

Kui palju on lendude tühistamise taga epidemioloogiline vajadus, kui palju see, et kuna keegi ei taha reisida, pole firmadel mõtet lennata?

Nõudlus on oluliselt vähenenud. Ja loomulikult on oluline, et Euroopas ei lendaks ringi tontlennukid ühe või kahe reisijaga ainuüksi selle pärast, et see võimaldab firmal säilitada teenindusaja lennujaamas.

On ka põhjendatud, kui firmad jätavad lende ära piirkondades, kus on tuvastatud suurem koroonaviiruse levik. Aga mõningaid reise jäetakse ära ikkagi puhtalt kommertskaalutlustel ja sellisel juhul peab sellega kaasnema ka täiel määral reisijate õigustest kinni pidamine.

Kui Eestis peaks tekkima suurem koroonapuhang, siis kas me võiksime sattuda tsiviillennunduslikku ligipääsumulli?

Eesti ei ole erand. Kõik, mis toimub Euroopa lennundusruumis, on üldise loomuga. Praegu on kõigis lennujaamades märgata lendude vähenemist, mis on ka arusaadav. Minu isiklik prognoos on, et see olukord süveneb järgmise kümne päeva jooksul ning siis, ma väga loodan, et võib-olla hakkab stabiliseeruma ja sügavamale ei lähe.

Eesti on geograafiliselt muust Euroopast natuke eemal, kuigi kunagi ei ole olnud Eestist nii palju lennuühendusi kui praegu. Paraku on tõsi ka see, et kõiki neid ühendusi kindlasti lähimatel nädalatel käigus ei ole ja vähenemist on juba selgelt tunda. Edasine sõltub sellest, kuidas see viirus erinevates Euroopa paikades areneb ja kas täiendavalt lende jäetakse ära või mitte.

Euroopa Komisjoni seisukoht on, et me ei toeta põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid samme, mis tähendavad ka mingite piirkondade täielikku sulgemist või lennuliikluse kinni panemist. See ei ole põhjendatud. Ka Maailma Terviseorganisatsioon ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on väljendanud, et see ei ole proportsionaalne meede ega aita koroonaviiruse levikut piirata olukorras, kus muud transpordiliigid jätkavad toimimist.

Lennutranspordis on praegu liikmesriikidel lubatud erakordsete meetmete rakendamine mitte kauem kui kaks nädalat ja pärast seda on neil vaja komisjonilt uut luba. Kui nad meie poole pöörduvad, siis me hindame iga taotlust väga tõsiselt, ning peame silmas proportsionaalsust ja ka seda, et ühendused Euroopas jätkuvalt toimiksid, ning et samme, mis ei ole otseselt põhjendatud, ei rakendataks.

Milline seis on mujal transpordisektoris? Raudteel, bussides?

Täpselt sama: raudteetranspordis on samuti väga palju inimesi jätnud reisimata. Rongid on suhteliselt tühjad, ja võib arvata, et ka ronge võetakse käigust ära lihtsalt selle pärast, et nende käigushoidmine ei ole kuidagi majanduslikult põhjendatud. Sama on märgata ka bussireisijate puhul.

Kõik transpordiliigid saavad üht- või teistpidi mõjutatud. Me oleme pöördunud kõikide transpordiliikide esindajate poole ja pöördume ka liikmesriikide poole, et saada võimalikult terviklikku pilti sellest, mis olukord on.

On selge, et kõik transpordiliigid vajavad ka mingisugust tuge, et sellest kriisist välja tulla.

Von der Leyen: viirust pole võimalik peatada

Ursula von der Leyen FOTO: JOHN THYS/AFP/scanpix

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tegi eile üsna süngetoonilise avalduse, milles teatas: «Me oleme alles kriisi alguses.»

«Iga liikmesriik, isegi need, kus täna on [nakatunute] arvud väga väiksed, peab teadma ja mõistma, et viirust pole võimalik peatada, kuid on võimalik ja äärmiselt oluline aeglustada viiruse levikut,» sõnas ta.

Von der Leyen tõi näiteks koolide sulgemise. Tema sõnul on viiruse levik aeglustatav koos avaliku elu aeglustamisega. «See peaks andma meie tervishoiusüsteemile, õdedele ja arstidele ning intensiivraviosakondadele aega ja ruumi, mida nad vajavad uute patsientide pealetulekuga hakkama saamiseks,» selgitas ta.

Samas hurjutas von der Leyen riike ELi ühisturu häirimise pärast. Enda sõnul on ta sellel teemal vestelnud Saksamaa ja Prantsusmaa esindajatega, kes keelasid varem meditsiinilise kaitsevarustuse ekspordi.

Von der Leyen võttis sõna ka reisikeeldude vastu. «Viimaste tundide vältel oleme näinud reisikeeldude ja -kontrollide kehtestamist mitmetes liikmesriikides,» märkis ta.

Komisjoni presidendi sõnul on teatud kontrollid õigustatud, kuid ka Maailma Terviseorganisatsioon ei pea üldisi reisikeelde efektiivseks.

Lisaks tutvustas komisjon eile ka esimesi plaane, kuidas aidata majandusel kriisist toibuda.

Neid ettepanekuid asub tõenäoliselt arutama ületuleva nädala lõpus Brüsselis kogunev Euroopa Ülemkogu, mis vähemalt eilse seisuga oli üks väheseid üritusi, mida EL ära ei jäta.

Seotud lood
13.03.2020 16.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto