Koroonaviiruse esindusnägu Eestis

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonnajuhataja Martin Kadai FOTO: Artur Kuus

Koroonaviirus nagu ka 38-aastane terviseameti erakorralise meditsiini osakonnajuhataja Martin Kadai muutuvad kiiresti. Neli aastat tagasi olid Kadail juuksed peas ja lõug paljas, nüüd käib ta ringi habemega ja pealagi läigib, meenutas tookordne kolleeg sotsiaalministeeriumi päevilt. Kadaid lähemalt tundjad hindavad tema tasakaalukust ja viitsimist asjadesse süveneda. Kriitikud peavad teda liiga uimaseks, et vastu võtta kiireid otsuseid ja neid läbi suruda, nagu erakorralised olud eeldavad.

Poolteist kuud tagasi sai Kadaist koroonaviiruse esindusnägu Eestis, nüüdseks ka kõneisik terviseametis. «Ma näen, tema õlule on laotud liiga suur koorem ja ta hakkab inimesena ära kukkuma, jookseb ühelt koosolekult teisele, on hajevil ja silmad aukus,» rääkis riigikogu liige ja Isamaa peasekretär Priit Sibul. «Meil on üleriigiline kriis, aga koosolekutel näeme vaid ühte osakonnajuhatajat. Vägisi tekib küsimus, kuidas terviseametit juhitakse.»

Üldsus peab terviseametit koroonaviiruse eksperdiks ning ootab neilt üldistele soovitustele lisaks ka konkreetseid nõuandeid. Saaremaa vallavalitsus küsiski võrkpallivõistluste korraldamise eel, kas peaks viiruse leviku ära hoidmiseks mängud tühistama, aga arusaadav juhis jäi siis saamata ning eilseks oli 16 saarlast nakatunud koroonaviirusega. Omavalitsuse töötajad ei pea ise oskama olukorra tõsidust hinnata, sestap tuginetigi terviseameti arvamusele.

Reformierakonna Tallinna ringkonna juht Kristen Michal leiab, et terviseamet peaks käima sammukese sündmustest ees ning vajadusel tuleb see õigus asutusele välja nõuda. «Sotsiaalmeedia postitused näitasid, et terve mõistus soovitas Tondiraba jäähallis Filipp Kirkorovi kontserdi ära jätmist.» Terviseamet kõhkles taas, kuid õnneks tõi korraldaja seekord kastanid ise tulest välja, kui kontserdi tühistas.

Ameti ebakindla käitumise taga nähakse vajakajäämisi töötajate hariduses. Leningradist diplomi saanud epidemioloogid lähevad järjest pensionile, kuid järelkasvu neile Eestis ei koolitata.

13

Ameti ebakindla käitumise taga nähakse vajakajäämisi töötajate hariduses. Leningradist diplomi saanud epidemioloogid lähevad järjest pensionile, kuid järelkasvu neile Eestis ei koolitata. Süsteemsete teadmisteta jääb aga spetsialistidel tervikpilt häguseks ja otsused hilinevad, sest ka pisiasjades oodatakse enne ära maailma terviseorganisatsiooni ning haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse soovitused.

Kadai ei ole hariduselt arst ega epidemioloog. On avalik saladus, et arste terviseametisse viimastel aastatel tööle meelitada pole õnnestunud, sest mujal teenivad tohtrid paremini. Nii korraldavad ja kontrollivad tervishoidu rohkem õed, bioloogid ja tehnoloogid. Kas tahaksite, et näiteks kiirabiosakonda juhiks geenitehnoloog?

Kõigevägevam on Eestit siiani hoidnud, kuid plaanide tegemiseks antud armuaeg hakkab lõppema. Neljapäeval kuulutas valitsus välja 1. maini kehtiva eriolukorra. Üksikjuhtumite riiki toomise risk hinnati väga kõrgeks, aga ohtlike piirkondade hulgas ei ole endiselt Põhjamaid, seal hulgas Taanit, kes ise peab koroonaviiruse levikut oma riigis plahvatuslikuks. Koroonaviirus on jõudnud kõikjale Euroopasse, võiksime kogu Euroopat vaadata kui riskipiirkonda, nagu ka lähimat kodupoodi või bussi-trammi.

Terviseameti juht Merike Jürilo loodab, et suvi paneb koroonaviiruse levikule päitsed pähe. Jääb vaid loota, et Kadai ja tervishoiusüsteemid Eestis enne kokku ei varise.

Seotud lood
13.03.2020 16.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto