Sisukord
Arvamus
Postimees
01.06.2020
Suur intervjuu ⟩ Kriis tõi esile selle, mis niigi olemas oli (30) Eesti Eesti lühiuudised Graafikud ⟩ Erakonnad elavad võlast võlga (4) Tänasest tohib jälle igasuguseid asju teha (8) Majandus Estraveli juht: jõudsime ajaloolisse äärmusesse Majanduse lühiuudised Majandusnäitajad viitavad, et enne paranemist läheb hullemaks Kütusefirmad tõstsid vaikselt bensiini hinda Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ Lätil oli pandeemias Eestist rohkem õnne (10) PÕHJALA VAADE ⟩ Kas Rootsi ja Taani muutusid ihneks? Välismaa lühiuudised USAs vahistati üle tuhande protestija (1) Arvamus Juhtkiri: oleme roherongile hilinemas (4) Herman Kelomees: debatiduellid ja -duetid VÄITLUS ⟩ Kas von der Leyeni plaan on Eesti suhtes õiglane? (34) Marge Tänava: klassiruum hirmutab noori (3) Loretta Kruusimäe: oma kodu või hooldekodu? (3) Sergei Metlev: muuseum õilistab Kultuur «Novell on varmas tabama ja jäädvustama ka ajavaimu pisimaid virvendusi» Eesti novellikunsti visiitkaart Sport Reportaaž ⟩ Rattaproff Norman Vahtra päästis Postimehe ajakirjaniku Spordi lühiuudised Suvine korvpallihooaeg algas efektselt Tartu Kudemisrändel latikas meelitab Emajõe kaldad kalastusturiste täis (1) Eili Arula: andke aega amortiseeruda Mari-Liis Pintson: üks õhupall koroonaaja tõelistele kangelastele Tartu lühiuudised Linnapea: kriisi mõju linnaeelarvele pole ränk, vaid mõõdukas Tammeka naiskond võttis meistriliigas vastu kaotuse Jaani kiriku terrakotade read täienesid paarikümne kujuga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kaarel Vanamölder: ajaloo ümberehitus, alga!?

5 min lugemist
Kaarel Vanamölder FOTO: Erakogu

Hiljutistes Narva tulevikku käsitlevates artiklites on koorunud mõte, et Narva meie linnaks muutmiseks pole paremat viisi kui sisuliselt taastada sõjaeelne linnaruum. Milliseks see kujuneda võib, kirjutab ajaloolane Kaarel Vanamölder.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mõte Narva üles ehitada tekkis üsna kohe pärast linna purustamist 1944. aastal. Erinevalt aga näiteks Varssavist ja Gdańskist, mille tegelik taastamine algas niipea, kui olud seda võimaldasid – juba 1940. aastate lõpus –, loobuti Narvas just siis järk-järgult vanalinna majade korda tegemisest. Kümme-viisteist aastat hiljem, mil Poola linnad olid taas püsti, lükati Narva vana linna paksud paemüürid lõplikult kokku, sest areneva tööstuslinna elamufond vajas karjuvalt täitmist. Nii kadus maamunalt sõjaeelne Narva. Epiteedid nagu «Põhjamaade kauneim barokklinn», «Läänemereruumi pärl» ja muud taolised hakkasid ilmselt aga just siis elama, ja eeskätt eesti keeles, aidates minevikku ja selle traumat mäletada. Nii on üsna tavaline, et kui praegu n-ö päris-Eestist külastavad eestikeelsed võõrad venekeelset Narvat, viirastub tegelikkuse postsovetlikus miljöös too sõjaeelne ilus linn. Pole ka imestada, et aeg-ajalt seavad väga erinevad autorid – Tõnu Trubetskyst Lauri Vahtreni – programmiks taastada sõjaeelne Narva. Seda hoolimata faktist, et linn on vahepeal juba ammu üles ehitatud.

Peagi tähistatakse 75 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust. Vähemalt kolm inimpõlve on seega elanud sõjajärgses maailmas. Sõjast vahetult puutunuil ja nende järglastel – Indrek Hirve luuletust «Leegion» tsiteerides – «käisid unes paugud ja kadund isa vastu panna käskis». Praegune kahekümneaastaste põlvkond on sõjast juba isiklikult enam distantseerunud, ja tore ongi. Selles valguses tundub kuidagi kummastav mõte asuda «taastama» (loe: ümber ehitama) kolm inimpõlve tagasi hävinud linna, naasmaks aastasse 1939. Kuna aga üleskutseid siiski jagub, miks siis piirduda vaid Narvaga? Võtame näiteks Tartu, mis sai samuti sõjas rängalt rappida. Laenates pealkirjamõtte Lauri Vahtrelt, siis: Tartu vanalinn – teeme ära!

30.05.2020 01.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto