Sisukord
Välismaa
Postimees

Suurbritannia loodab viirusega võitlemisel karjaimmuunsusele

4 min lugemist
  • Briti teadlaste sõnul võiks koroonaviiruse peatada karjaimmuunsuse kujunemine.
  • See tähendab, et riskigruppi mitte kuuluvad inimesed võiksid haiguse läbi põdeda
  • Viiruse suremusprotsentii arvestades tähendab see maailmas tuhandeid ohvreid.
  • Eesti ettevõtja tahab immuunsuse saamise nimel haiguse teadlikult läbi põdeda.
Püha Patricku päevale pühendatud paraad eile Manchesteris. Koroonaviiruse puhangust hoolimata pole Suurbritannia avalikke üritusi keelustanud. FOTO: Lee Mclean/swns/scanpix FOTO: Lee Mclean/swns/scanpix

Erinevalt paljudest teistest koroonaviiruse puhanguga silmitsi seisvatest riikidest ei kavatse Suurbritannia veel rakendada karme meetmeid, nagu koolide sulgemine ja avalike ürituste keelustamine. Selle asemel panustatakse vähemalt osaliselt karjaimmuunsuse tekkele ehk olukorrale, kus haiguse läbipõdenud inimestel tekkinud immuunsus aitab kaitsta ka teisi ühiskonna liikmeid.

«Kõigi inimeste haigusesse nakatumist ei ole võimalik vältida,» ütles The Timesi teatel Briti valitsuse juhtiv teadusnõunik Patrick Vallance. «See ka pole meie ihaldatud eesmärk, sest me tahame teatud osa elanikkonna immuunsust, et end tulevikus kaitsta.»

Teadlaste hinnangule tuginedes soovitab Briti valitsus praegu jääda karantiini kõigil haigustunnustega inimestel ja end teistest isoleerida riskirühma kuuluvatel ehk vanematel kui 70-aastastel ja nõrga tervisega inimestel.

Kuna valitsust nõustanud teadlaste sõnul avaldub uus koroonaviirus suurel osal riskirühmadesse mittekuuluvatel inimestel kergete haigusnähtudega, võiks teatud osa rahvastikku haiguse läbi põdeda, et neil tekkinud immuunsus kaitseks ka ühiskonna nõrgemaid liikmeid, kirjutas CNN.

Jutt käib karjaimmuunsusest, millest sagedamini kõneletakse vaktsineerimise kontekstis. Karjaimmuunsuse mõistega väljendatakse olukorda, kus piisavalt suure hulga immuunsuse saanud inimeste hulk takistab viiruse edasist levikut ühiskonnas ja kaitseb ka neid rahvastiku liikmeid, keda meditsiinilistel kaalutustel ei ole võimalik vaktsineerida.

Näiteks leetrite vastu vaktsineeritakse lapsi üheaastaseks saanuna. Selleks, et imik esimese 12 elukuu jooksul väljaspool ohtu oleks, on tarvis karjaimmuniteeti leetrite suhtes ehk olukorda, kus nakkushaigus piisava hulga vaktsineeritute olemasolul ei levi.

Miljonid peaks nakatuma

Kuna koroonaviiruse vastu vaktsiini pole, peaks karjaimmuniteet kujunema, kui haiguse põeb läbi 60 kuni 70 protsenti elanikkonnast, kirjutas Kenti ülikooli teadur Jeremy Rossman Maailma Majandusfoorumi portaalis. Suurbritannia puhul tähendab see, et haiguse peaks saama ja selle seljatama vähemalt 36 miljonit inimest. Eestis peaks neid inimesi olema üle 700 000.

«On pea võimatu ennustada, mida see tähendaks inimelude kaotamise mõttes, aga tagasihoidlikul hinnangul peaksime (Suurbritannias) arvestama kümnete tuhandete surmajuhtumitega,» ütles BBC-le karjaimmuniteedi ideed kommenteerinud Birminghami ülikooli professor Willem van Schaik. «Ainus võimalus oleks jaotada need miljonid nakatumised piisavalt pika perioodi peale, et tervishoiusüsteem ei saaks üle koormatud.»

Hiina kui haiguspuhangu alguspunkti arenguid vaadates tõdes Kenti ülikooli teadur Jeremy Rossman, et karjaimmuunsuse saavutamise asemel peaks siiski mõtlema teistele lahendustele.

«Hiina on suutnud Covid-19 leviku kontrolli alla saada ilma karjaimmuunsuseta (nakatunuid on vaid 0,0056 protsenti Hiina rahvastikust). Lasta viirusel levida läbi kogu ühiskonna karjaimmuunsuse tekkimise eesmärgil ei ole hea rahvatervishoiu strateegia,» kirjutas Rossman.

Ta lisas, et karjaimmuunsuse puhul on vaieldamatult tähtis, et kord haigusesse nakatunud inimene ei nakatuks uuesti väga pika aja jooksul, ent koroonaviiruse kohta puudub teadlastel piisavalt infot, et seda kinnitada.

Piirangutest ei hoita kinni

Karjaimmuunsuse saavutamist ei peaks mõttekaks ka maineka Londoni ülikooli hügieeni ja troopilise meditsiini kooli nakkushaiguste professor Martin Hibberd, kes peab efektiivseimaks Singapuri lähenemist ehk inimkontaktide piiramist.

«Nakatunute kontaktsete jõulise väljaselgitamise ning viiruse testimisega on võimalik uusi juhtumeid kiirelt tuvastada ja inimesed täielikult isoleerida,» ütles Hibberd The Timesile.

Samas tähendavad eriolukorrad, isolatsioon ja sotsiaalsete kontaktide vältimine suurt majanduslikku kahju ning pole kindel, et inimesed neist piirangutest kinni suudavad pidada. Just viimase argumendiga põhjendab ka Briti valitsus eriolukorra kehtestamisest hoidumist.

Nimelt ennustavad britid, et koroonaviiruse leviku tipphetk saabub alles 14 nädala pärast. Valitsus ei usu, et inimesed suudaksid oma elu kardinaalselt muuta, ja veelgi enam, uutest karmidest piirangutest rohkem kui kolm kuud kinni pidada.

Suurbritannias oli eilse seisuga koroonaviirusesse surnud 21 ja nakkus tuvastatud rohkem kui 1400 inimesel. Peaminister Boris Johnsoni hinnangul võib nakatunute koguarv tegelikkuses ületada 10 000 piiri.

Eesti ettevõtja: soovin selle haiguse läbi põdeda

Kuna uue koroonaviiruse vastu puudub vaktsiin, tahab Eesti ettevõtja Mihkel Randrüüt immuunsuse saavutamise lootuses haiguse teadlikult läbi põdeda. Majutusteenust pakkuva ettevõtte Tallinn City Apartments OÜ omanik ei usu laiapõhjalise isolatsiooni tulemuslikkust ja pelgab selle pikaajalist mõju meie majandusele.

«Mina soovin selle haiguse läbi põdeda. Ma tahan immuunsust,» ütleb Randrüüt, kes on enda sõnul alla 40-aastane terve meesterahvas, kellel puuduvad riskiteguriks olevad kroonilised haigused.

«Ma ei kujuta ette, kuidas me saaksime jätkata, ilma et parajal hulgal elanikkonnast tekiks immuunsus,» tõdeb mees. «Kuna vaktsiini veel ei eksisteeri, on alternatiiv see, et terved nooremad inimesed, kelle jaoks suure tõenäosusega on kroonaviirus sarnane gripiga, põevad selle läbi.»

Ta rõhutab, et haiguse teadliku läbipõdemise võimalus on mõeldav vaid riskirühma mitte kuuluvate, tervete ja noorte inimeste puhul.

Paljude riikide kavatsust kogu populatsioon isoleerida peab Randrüüt vähe efektiivseks ja ühtlasi hävitavaks meie majandusele ning seda näeb ta selgelt enda ettevõtte pealt.

«Me ei räägi praegu 10- või 20-protsendilisest kukkumisest, vaid mõnedes sektorites sajaprotsendilisest kukkumisest,» tõdeb Randrüüt praegust olukorda tavalise majanduslangusega võrreldes. «Eelmisel nädalal oli mul täismaja. Veel eile (laupäeval – toim) oli üle 50 protsendi korteritest täidetud. Homsest (tänasest –toim) on ettevõte suletud.»

Ta jätkab: «Ma olen teinud seda äri seitse aastat, olen kogu oma elu sellele pühendanud. Hetkel on sel asjal vähemalt praegu lõpp. Pean saatma teadmata ajaks teadmata tingimustega inimesed koju ja üles ütlema kõik lepingud.»

Eelkõige tekitab mehes küsimusi eriolukorra kestus. «Millal me ütleme, et haiguspuhang on läbi? Kas siis, kui kaks nädalat või kuu aega pole ühtegi uut haigestunut tuvastatud?» küsib Randrüüt. «Me ei saa jätkata nii, et istume kõik kodus ja siis iga kahe nädala tagant keegi haigestub ja me hakkame jälle nullist lugema ning ootama, millal kõik terveks saavad.»

Seotud lood
14.03.2020 17.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto