Kaupmees: kriis pole aeg, mil mõelda rikastumisele

Einar Visnapuu on peale kaubandusketi ülesehitamise suutnud käima panna ka Võru Õlletehase, kus toodetakse käsitööõlut. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

• Einar Visnapuu tunneb end vahel palgatöölisena, kelle pangakonto üsna kasin.
• A1000 ootab pikisilmi Lidli tulekut, et üheskoos odavamat kaupa pakkuda.
• Eesti-Läti piirikaubandus ei kao kuhugi, kuigi pole kogu aeg pidevalt pildis.

Läti viinaralli pioneer, Eestis odavkaupluste keti A1000 üles ehitanud Einar Visnapuu ootab pikisilmi Lidli tulekut. «Nii saame koos Eesti inimestele selgeks teha, et nad ei pea praeguste poodide marmorpõrandaid ja nikkeluksi kinni maksma,» leiab ta.

Juttu alustasime muidugi koroonaviirusest, mis kõigutab jaekaupluste elu eriti tugevalt.

Kas ka A1000 toidupoodide letid kipuvad tühjaks saama?

Meie kauplustes on üldiselt vähe riiuleid ja palju aluseid. Alustele mahub tunduvalt rohkem kaupa ja neid nii naljalt tühjaks ei osta.

Olukord on muidugi üsna õudne. Inimesed ostavad kõike, mis kätte juhtub. Praeguse seisuga (pühapäev – toim) õnneks kaupa veel jagub. Mis edasi saab, ei tea. Me ei ela isegi mitte päev, vaid kolm tundi korraga.

Kas rekad sõidavad ja toidukaup jõuab ikka poodidesse?

Seni veel sõidavad ja kaup liigub. Aga ohte muidugi on. Muret teeb see, et Eestis pole piisavalt võimast toiduainetööstust, mis meid kriisist läbi kannaks. Peame välismaalt toitu sisse tooma.

Võtame näiteks Poola makaronitehase. Praegu tarned veel toimuvad, aga kui nõudlus kasvab üle pea – viirus on ju igal pool – võib neil raskeks minna. See mõjutab ka meid.

Eestis pole piisavalt võimast toiduainetööstust, mis meid kriisist läbi kannaks. Peame välismaalt toitu sisse tooma.

Kõrvaltvaataja võiks arvata, et kauplustel on hea aeg. Inimesed muudkui ostavad ja ostavad.

Ei, meie ei võta kriisi kaugeltki mingi rikastumise projektina! Olen Võru linnapeale lubanud, et saagu mis saab, meie poode kinni ei pane. Kuidas ma pärast oma tuttavatele otsa vaataksin?!

Meie suurim missioon on varustada inimesi eluks tarviliku kaubaga. Hindu ei kavatse me tõsta. See oleks lolli mängimine. Muidugi kui sisseostuhinnad kõvasti kasvavad, peame meiegi kaasa tulema. Aga hõlptulu teenimise kohta me ei näe.

Kas kassapidajad on nõus tööle tulema ja inimesi teenindama?

Seni veel on. Õnneks on meil noor kollektiiv, kes ei kuulu riskirühma. Nemad liiga palju ei pelga. Olen oma töötajate üle uhke. Aga kui midagi peaks juhtuma, mõni vahetus rivist välja langema, käärin ise käised üles ja lähen kassasse müüma.

Olete Eesti turul A1000 kaubamärgi all nüüd peaaegu kolm aastat tegutsenud ja teil on kümme kauplust.

Oleme rahul. Ega muidu oleks ju aastas kuut poodi ehitanud. Meil on klient olemas ja müüme talle odavat hinda. Kõige paremini läheb neil poodidel, mis on kauem tegutsenud. Inimesed on oma harjumuspärastes marsruutides ja kolmnurkades kinni. Meie ülesanne on A1000 kauplus nende kolmnurkadesse vahele sokutada.

Konkurendid nimetavad teie poode hulgiladudeks, mitte tänapäevaseks mugavuspoeks.

Siin see konks ongi. Kui paned iga paari aasta tagant poodi uue sisustuse, maksab selle kinni klient. Vorst ja piim on nipsust kallimad. Ükski ettevõte ei tee seda omast taskust. Meil maksab inimene vaid kauba eest. Väike marginaal sinna muidugi juurde, muidu me ei püsiks pinnal.

Osad tuttavad on kurtnud, et makaron maitseb teil jõle imelikult.

Võimalik. Eks vastavalt hinnale ole ka tooted. Ma arvan, et see inimene võis olla harjunud munamakaronidega. Kui pidevalt munamakaroni süüa, siis tavaline makaron maitsebki halvasti.

Kas Lidli tulekut kardate?

Ei! Miks peaks? Pikisilmi ootan nende tulekut.

Kas see ei võta teilt turgu käest?

Pigem annab juurde! Lidl tekitab inimestes arusaama, et enne kui millegi eest raha välja käia, tuleb mõelda, kas see on ikka õiglane summa. Praegu tahavad inimesed hirmsasti poodide marmorpõrandaid ja nikkeluksi kinni maksta. Üksinda on seda väga keeruline rahvale selgeks teha.

Inimesed tahavad hirmsasti poodide marmorpõrandaid ja nikkeluksi kinni maksta. Üksinda on seda keeruline selgeks teha.

Kliimamuutuste vastu ka võitlete?

Vahel ikka mõtlen, et mida kuradit me siin teeme ja kas kliimat ja keskkonda on üldse vaja päästa. Muidu pakume oma poodides pappkaste, kuhu inimesed saavad kauba panna. Lisaks on meil nüüd paberkotid, väga ilusad ja hea hinnaga. Samas kui sa minult küsid, kumb rohkem loodust reostab, kas paber- või kilekott, siis ega ma ei oskagi vastata (naerab).

Kuidas Läti piirikaubanduses läheb?

Praegu inimesed käivad ja ostavad, aga vahepeal oli päris kriitiline ja keeruline. Kui Läti oleks 1. märtsist alkoholiaktsiise 30 protsenti tõstnud, nagu vahepeal mõista anti, olnuks piirikaubandusel kriips peal. Praegune viieprotsendiline tõus pole hullu midagi. Kui Eesti valitsus ei hakka aktsiise näppima, jätkub järgmisel kahel aastal praegune olukord.

Ometi pole enam eriti kuulda, et inimesed piiril käiksid. Ka uuringud näitavad langust.

Selge see, et mahud on langenud. Üks suur põhjus on see, et oleme pool aastat vait olnud. Inimene unustab kiiresti, et kuskil on mingid piirikauplused ja odavam alkohol. Piirikaubandusega peab kogu aeg pildis olema. Aga kuna 1. märtsini (Läti valitsus tõstis siis aktsiise – toim) valitses suur ebakindlus, ei tahtnud me kõva häält teha.

Pidime mängima kannatajat, sest muidu oleks Läti valitsus vaadanud, et pole meil häda midagi ja oleks aktsiise tõstnud nii palju, kui süda lustib. (Naerab.) Nüüd kui aktsiiside näppimine on läbi, saame rahumeeli inimestele öelda, et alkohol on Lätis endiselt odavam kui Eestis.

Mida inimesed piirilt ostavad? Olen kuulnud jutte, et alkoholi asemel ostetakse nüüd hoopis konserve ja pähkleid.

Puha vale jutt! Tõsi, oleme algusest peale käraka kõrval müünud ka muud, kuid peamine käive tuleb ikka alkoholi pealt. Muutunud on see, et kui alguses olid hästi populaarsed Saku Originaal, A. Le Coq Premium ja teised kodumaised õlled, siis nüüd ostetakse ka muud kraami. Näiteks Läti õlut on hakatud austama.

Kuidas poliitikutega läbi saate? Tundub, et alkoholitootjatel on nende üle suur võim.

Poliitikud on Eestis ja Lätis nii laisad, et ei viitsi ise mitte midagi teha! Valimiste eel on nad hästi tublid, jooksevad ringi ja mauravad nagu hullud, aga kui valimised läbi, jääb kõik vaikseks. Siis viid neile eelnõud ja ettepanekud lauda, räägid, et kui nii teete, läheb kõik hästi: ilmselt saab erakond toetust, ilmselt hakkavad valijaid teid rohkem armastama ja nii edasi. Nad on paraku mõjutatavad.

Eesti riigis ei vastuta keegi mitte millegi eest. Vaadake, mis Sõnajalgadega või Mati Vetevoolu kalaäriga tehti! Mindi lammutama ühtegi lahendust pakkumata! Kas nende ees on nüüd vabandatud? Ei ole!

Mis liiki inimene ettevõtja on?

Ettevõtluses peadki poolenisti hullumeelne olema, et hakkama saada. Ma ei saa enam juukseid pikaks kasvatada, kuna liiga palju halli on sees.

Kui palju teie firmad eelmisel aastal raha teenisid?

Lätiga olime plussis. Polnud üldse halvad tulemused.

Kas võtate dividendi ka? Kui rikas mees olete?

(Naerab.) Ma võin näidata, mul on taskus 40 eurot ja arve peal on... Paar päeva tagasi proovisin pangakaardiga tanklas kütuse eest maksta, aga terminal ütles, et pole piisavalt vahendeid. Tõmbas ikka näost punaseks küll.

Sisuliselt olen oma firmas palgatööline. Ehkki olen ka omanik, dividendi me ei võta. Eestis investeerime nii palju, et kogu aeg on vaesus majas. Lätis samamoodi.

Ehkki olen ka omanik, dividendi me ei võta. Eestis investeerime nii palju, et kogu aeg on vaesus majas.

Olete ka valimistel osalenud. Kuidas oma lühikesele poliitikukarjäärile tagasi vaatate?

Äge, jumala äge! Aga ütlen, et kui on valimiste aeg, tahavad inimesed uskuda igasugu lollust, mida neile räägitakse. Ja kui valimised on läbi, siis ei usu nad üldse mitte midagi.

Te ei lubanud inimestele siis pudrumägesid kokku, et nii vähe hääli saite (eelmistel valimistel 260 häält – toim)?

Kui ma oleksin EKRE ridades kandideerinud, oleks ma praegu riigikogus (kandideeris aasta tagasi Eesti 200 nimekirjas – toim). EKREga on mul selline lugu, et pool neist mulle meeldib. Aga mingil ajal hakkasid nad väga utoopilisi lubadusi andma. Kuni selleni välja, et teeme Võrru Tamula järve äärde Tallinki sadama ja neljarajalised teed Obinitsani välja. No halloo?! See oli mulle üle võlli.

Valimiskampaaniat üldse tegite?

Ei teinud. Ei kohtunud mitte ühegi inimesega. Ei käinud kellegi ukse taga, ei jaganud komme ega kondoome. Midagi ei teinud. Aga tore oli!

Osalete järgmistel valimistel ka?

Kindlasti. Mul on üks selline, kuidas nüüd öelda, unistus. Ma tahaks minna ühe korra riigikogu kõnepulti ja rahvasaadikutele öelda: tõstke käsi püsti, kes on eestlased. Tõenäosus on suur, et peaaegu kõik tõstavad käe üles. Järgmisena küsiksin: miks kuradi pärast te siis üksteisele niimoodi keerate?!

Tean, et minu naabrimees toetab Keskerakonda. Saame hästi läbi, isegi kui räägime poliitikast. Ma ei ütle kunagi, et ainult mul on õigus ja temal pole. Poliitikutel tuleb aru saada, et nende töö on teenida Eesti rahvast, mitte omavahel tüli kiskuda ja kakelda.

Läti viinaralli «peasüüdlane»

Einar Visnapuu (44) tõusis avalikkuse huviorbiiti 2015. aasta lõpus, kui ta avas Läti piiri ääres Valkas esimese alkoholipoe Alko1000. Mõni kuu hiljem kerkis samasugune kauplus ka Iklasse.

Paari aasta jooksul kujunes Läti viinarallist üldrahvalik teema. Fotod suurtes ostukärudes alkoholikaste poest välja veeretavatest inimestest kaunistasid tihti ajalehtede esikülgi. Oma koosa said ka poliitikud, eriti aga tollane tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE), kelle kraesse piirikaubandus ja saamata jäänud maksutulu suuresti aeti.

ET Invest SIA-le, mille aktsionär on Visnapuu, kuulub praegu Lätis viis Alko1000 kauplust, neist kolm Eesti piiri ääres, üks Leedu piiri ääres ja üks Venemaa piiri ääres.

Lätist tuule tiibadesse saanuna laienes Visnapuu jaekaubandusäriga 2017. aastal ka Eestisse, avades Tartus esimese odavpoe A1000. Nad alustasid väga ambitsioonikalt, lubades meeletult odavaid hindu (kahe euroga päevas kõht täis) ja uudset kaubavalikut.

Praegu on neil Eestis kümme poodi, neist viimane kerkis Lasnamäele Tondiraba jäähalli kõrvale. Kaupluste omanikfirma A1M OÜ teenis 2018. aastal 10 mil­joni euro suuruse käibe juures ligi 600 000 eurot kahjumit. Visnapuu sõnul tekkis kahjum poodide avamisest ja investeerimisest.