Sisukord
Meie Eesti
Postimees
17.03.2020
Eesti Õpetaja hinne esimesele videotunnile: 3+ (9) Eestlased püüavad välismaal lõksust pääseda (3) Lennupiletite hind muutub enneolematult odavaks. Aga vaid lühiajaliselt (2) Vabatahtlikud üle Eesti on valmis pandeemia ajal aitama (5) Viirustepeletaja küüslauk on väga nõutud kaup (2) Vabatahtlikud üle Eesti on valmis pandeemia ajal aitama Majandus Raskustes ettevõtjatele terendab esimene päästerõngas (3) Poepidajad ei kavatse kauplusi sulgeda (4) Tanklaketid hoiavad hindu endiselt üleval (16) Välismaa Kohalik vaade ⟩ Hispaania on koroonaviiruse uus epitsenter (1) Viirusehirm hoidis prantslasi valimiskastidest eemale Euroopa paneb ennast kuuks ajaks lukku (7) Arvamus Juhtkiri: e-õppe karjalaskepäev (1) Mart Raudsaar: pingutame kriisiajal lugeja teenimise nimel (8) ​Urmas Varblane: kasutagem püssirohtu targalt (9) Aare Abroi: teeme viiruse väikeseks tagasi (9) Peeter Koppel: kõrgeima astme usaldus lükkab elu taas käima (15) Ene-Margit Tiit: koroonaviiruse õppetunnid (2) Meie Eesti Kristel Siitam-Nyiri: luubi, piibu ja viiuliga kübermaailmas hakkama ei saa Kultuur Maailma tippmuuseumid pakuvad virtuaaltuure Sport Vene manitseb eestlasi Itaalia näitega: siin ka ei suhtutud viirusesse täie tõsidusega, kuni läks päris hapuks Tervis Lastepsühhiaater Anne Kleinberg: karantiiniaeg annab võimaluse lastega suhteid tugevdada Tartu Eestlased passisid Poola-Ukraina piiril poolteist päeva Vältimatu hambaravi korral tuleb pöörduda Maarjamõisa Tartus kaob pooleteiseks kuuks lasteaia kohatasu Eriolukorras sportlased treenivad rohkem värskes õhus E-kunstisalong avas näituse pallaslike kunstnike teostest Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kristel Siitam-Nyiri: luubi, piibu ja viiuliga kübermaailmas hakkama ei saa

7 min lugemist
  • Kümne aastaga on arvutikelmuste arv kahekordistunud.
  • Küberkuritegu on keeruline avastada scherlovklikult luubi, piibu ja viiuliga.
  • Küberkuritegude uurimisel võidakse ühes asjas võtta ära ka sada seadet.
  • TI ajastu algul kasutatakse mõnes suurriigis kuritegevusega võitlemisel faksi.
FOTO: Pm

Paarkümmend aastat tagasi oli pangaröövi korraldamine ennekõike logistiline väljakutse: maskides ja relvastatud kurjategijad tungisid pangahoonesse, võtsid pantvange ja muukisid seifi lahti. Nüüd võib inimeste pangakontodelt miljonite varastamiseks istuda oma kodudiivanil, kui on vaid piisavalt nutti ja sülearvuti. Kuritegevuse struktuur on viimase aastakümne jooksul tunduvalt muutunud – tehnoloogiast on saanud horisontaalne mõõde enamiku kuritegude jaoks. Tänapäeval pannakse ligi kolmandik seksuaalkuritegusid toime internetti kasutades. Ligi 60 protsendil inimkaubanduse juhtumitel võetakse ohvriga ühendust just suhtlusmeedias. Eesti kuritegevuse statistika kinnitab, et suur osa kelmustest on kolinud internetti: kümne aastaga on arvutikelmuste peaaegu kahekordistunud, tavakelmuste arv aga poole võrra vähenenud.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Europol hoiatas raske ja organiseeritud kuritegevuse ohuhinnangus juba aastaid tagasi, et piirid küberkuritegude ja tavapäraste kuritegude vahel on hägustumas, internetti kasutatakse nii kuritegude toimepanemisel kui ka vahendite hankimisel, samuti on tekkimas täiesti uued kuriteoliigid. Arvuti ja kõikvõimalikud nutiseadmed võivad olla kuriteo toimepanemise vahendiks (pettused, identiteedivargus, lastepornograafia, küberkius, inimkaubandus), aga ka sihtmärgiks (krüptolunavara, küberterrorism, viirused, pahavara).

16.03.2020 18.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto