Sisukord
Arvamus
Tänane leht
17.03.2020
Eesti Õpetaja hinne esimesele videotunnile: 3+ (9) Eestlased püüavad välismaal lõksust pääseda (3) Lennupiletite hind muutub enneolematult odavaks. Aga vaid lühiajaliselt (2) Vabatahtlikud üle Eesti on valmis pandeemia ajal aitama (5) Viirustepeletaja küüslauk on väga nõutud kaup (2) Vabatahtlikud üle Eesti on valmis pandeemia ajal aitama Majandus Raskustes ettevõtjatele terendab esimene päästerõngas (3) Poepidajad ei kavatse kauplusi sulgeda (4) Tanklaketid hoiavad hindu endiselt üleval (16) Välismaa Kohalik vaade ⟩ Hispaania on koroonaviiruse uus epitsenter (1) Viirusehirm hoidis prantslasi valimiskastidest eemale Euroopa paneb ennast kuuks ajaks lukku (7) Arvamus Juhtkiri: e-õppe karjalaskepäev (1) Mart Raudsaar: pingutame kriisiajal lugeja teenimise nimel (8) ​Urmas Varblane: kasutagem püssirohtu targalt (9) Aare Abroi: teeme viiruse väikeseks tagasi (9) Peeter Koppel: kõrgeima astme usaldus lükkab elu taas käima (15) Ene-Margit Tiit: koroonaviiruse õppetunnid (2) Meie Eesti Kristel Siitam-Nyiri: luubi, piibu ja viiuliga kübermaailmas hakkama ei saa Kultuur Maailma tippmuuseumid pakuvad virtuaaltuure Sport Vene manitseb eestlasi Itaalia näitega: siin ka ei suhtutud viirusesse täie tõsidusega, kuni läks päris hapuks Tervis Lastepsühhiaater Anne Kleinberg: karantiiniaeg annab võimaluse lastega suhteid tugevdada Tartu Eestlased passisid Poola-Ukraina piiril poolteist päeva Vältimatu hambaravi korral tuleb pöörduda Maarjamõisa Tartus kaob pooleteiseks kuuks lasteaia kohatasu Eriolukorras sportlased treenivad rohkem värskes õhus E-kunstisalong avas näituse pallaslike kunstnike teostest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: e-õppe karjalaskepäev

2 min lugemist
  • E-õppe platvorme on arendatud juba üle kümne aasta
  • Seni on õpetajad e-õppe võimalusi kasutanud vähe
  • Eriolukord viis koolid ühe hoobiga e-õppele
  • Paratamatus on parim innovaator
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts

Aastaid on räägitud e-õppele üleminekust, kuid kulgenud on see suhteliselt vaevaliselt. Vaja oli aga lihtsalt üht eriolukorda, et asi tehtud saaks.

Loomulikult ei toimunud üleminek tühjalt kohalt: eilne esimene e-koolipäev ei oleks olnud võimalik ilma 24 aastat tagasi alustanud Tiigrihüppe programmita, mis varustas koolid arvutitega ja lõi aluse Eesti kuvandile e-riigina. Koolihaldussüsteemile eKool pandi alus 18 aastat tagasi, õppekeskkondi Opiq ja Foxademy hakati arendama kuus aastat tagasi. E-õppe arendusse on panustatud kuhjaga töötunde ja innovatsiooni, üksnes kasutajaid oli kuni eelmise nädalani vähem, kui võinuks.

Nüüd on see kõik ühe hetkega muutunud. E-keskkondade kasutusaktiivsus tõusis eile kuue- kuni kümnekordseks, võrreldes eelmise nädala keskmise koolipäevaga, ning üheaegsete kasutajate hulgad panid proovile riist- ja tarkvara suutlikkuse. Üllatuslikult on kõige suurem muutus selles, et lapsevanemad on üles näidanud enneolematut huvi kasutajakontode avamise vastu.

Küllap tahetakse olla veendunud, et lapsel on kõik vajalikud ligipääsud ja õppevahendid olemas, et ta teaks, mis ja kuidas. Nii saadakse ka ise keskkonnaga tuttavaks, ja et meelelahutusi väljaspool kodu peaaegu pole, võibolla õpitakse lapsega koos rohkemgi kui varem.

Uus olukord on igapäevasest rutiinist välja kiskunud ka õpetajad. Tuleb ju operatiivselt leida viise, kuidas õpet korraldada. On neid, kes annavad tunde otsevideos, on neid, kes istuvad kodu­arvuti ees ja salvestavad oma seletused koos ekraanipildiga Youtube’i õppevideoteks. Kehalise kasvatuse õpetajad esitavad soovitusi liikumiseks ja spordiks ning lasevad õpilastel päevikut pidada. Mis tahes meetodit kasutada, juhtnööride järgimine ja harjutuste sooritamine jääb laste südametunnistusele.

Palju on räägitud haridusvisioonides sellest, kuidas õpilane peab vastutust võtma. Nüüd on tekkinud olukord, kus õpilane on sunnitud vastutuse enda peale võtma või muidu jääb ta lihtsalt lootusetult maha. Ja et ta pole koolis õpetaja otsese järelevalve all, ei ole tal ka oma tegematajätmisi kellegi kaela veeretada. Sest õpetaja ei saa ju tulla teda koju tagant torkima.

Esimene e-koolipäev näitaski, et need, kes olid tublid tavatunnis, on ­seda ka distantsõppel, ja vastupidi. Nõrgema iseloomu ja aeglase arenguga õpilastele võibki iseõppimine ­olla ­üsna raske, mistõttu on neil e-õppel suurem oht maha jääda kui klassiõppe puhul. See on koht, kus tuleb hoolega jälgida, et keegi ei jääks uue süsteemi hammas­rataste vahele.

Küllap ilmneb aja jooksul e-õppes ka probleeme, mida karjalaskepäeva eufoorias ei märka, aga arvata võib, et kui normaalne olukord ükskord taastub, siis õpetamismetoodika ei lähe enam kunagi tagasi samasuguseks, nagu see oli veel eelmisel nädalal.

Nii ei pruugi praegune eriolukord olla muud kui üks suurepärane innovatsioonisüst kõigile. Esimese päeva põhjal igatahes näib, et koolile mõjub see küll ergastavalt.

Seotud lood
16.03.2020 18.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto