/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
Esmaspäev. Kell näitab 8.15. Nagu koolipäevil ikka, seisab Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa tahvli ees, et alustada tundi. Ent klassis pole ühtegi õpilast. Eriolukorra tingimustes saavad nemad tunnist osa Facebooki vahendusel.
«Tere hommikust! Kõigepealt tahaks teada, kas siin midagi üldse kuulda on. Ma pole seda nalja siin varem teinud,» alustab Veelmaa tundi.
Paraku kell kaheksa hommikul õpilased alles magavad. Veelmaa ei pane seda neile pahaks, tegemist ongi rohkem katsetusega. Vaatajate hulgas on eelkõige teised õpetajad. Poole tunni möödudes jõuab videotundi esimene 11. klassi õpilane. Tunniteema: funktsiooni tuletise leidmine.
Videotunnis saab küsimusi küsida
Kell kümme alanud tunniga läks märksa paremini. Abituriendid harjutavad poolteise tunni jooksul riigieksamiteks. Tunni lõpus annab õpetaja teada, et homme samal ajal tuleb juttu kolmnurga lahendamisest.
«Mis ma ikka ütlen teile. Olge terved ja vaadake, et teie lähedased oleksid ka terved!» lõpetab Veelmaa videotunni.
Üle 30 aasta tahvli ees seisnud Veelmaa räägib Postimehele, et otsevideo vormis õpetamine on kõige lihtsam lahendus. Sageli ponnistavad õpetajad tema sõnul keerulisemates keskkondades.
Videotunni kasuks räägib Veelmaa sõnul see, et tunnis osaleja saab kommentaariumis küsimusi esitada. Teistes e-õppe vormides võib õpilane jääda passiivsesse rolli. «Talle visatakse küll kamaluga infot, aga kui ta hakkab juba vee alla vajuma, pole tal päästerõngast kusagilt võtta.»
Arvestades, et video hakkas ajuti hakkima ja mõni kurtis, et numbrid võiksid suuremad olla, hindab õpetaja esimest videotundi koolipoisi kolmega. Kolme plussiga. «Alati saab paremini!» ütleb Veelmaa. Õhtul katsetab ta ka teisi videokeskkondi.
Arvestades, et video hakkas ajuti hakkima ja mõni kurtis, et numbrid võiksid suuremad olla, hindab õpetaja esimest videotundi koolipoisi kolmega.
Olgu öeldud, et matemaatikaõpetaja elab koolist seitsme minuti kaugusel ning ta loodab koroonaviirusega nakatumist vältida sellega, et ei kasuta tööle jõudmiseks ühistransporti. Haridusministeeriumi kodulehelt võib aga lugeda, et juba eilsest pidanuks koolide uksed suletud olema. Veelmaa ütleb, et leiab vajadusel ka viisi kodust õpetamiseks.
Digiõppekeskkondi ei eelista ta seepärast, et kui paarkümmend kasutajat kallal, kipuvad need kokku jooksma. «Facebook ja Youtube on oma tuleproovi läbi teinud – neil on miljoneid kasutajaid,» põhjendab ta.
Veelmaa kartusi ilmestab tõik, et eKool kukkus eile hommikutundidel kokku. ASi eKool juhataja Tanel Keres täpsustab, et lehekülg oli õpetajatele hommikul tunni jagu kättesaamatu, õpilastele ja vanematele taastus teenus kella poole ühe paiku päeval.
«Teeme veel muudatusi, mida päeval teha ei saanud. Anname endast parima, et sellist olukorda enam ei juhtuks,» ütleb Keres.
Kontaktõpe kaugõppest etem
Veelmaa usub, et asjad loksuvad päevadega paika. Võimaliku probleemina, millest Postimees kirjutas ka eile, tõi ta välja internetiühenduse või (tahvel)arvuti puudumise. Viimase asjus saab Loo keskkool õpilastele appi tulla. Veelmaa ei soovita aga tunde jälgida telefonist. See sööb kuise andmemahu hetkega ära.
Kontrolltöid ega tunnikontrolle ei plaani matemaatikaõpetaja teha. «Peame uues olukorras ratsionaalseid lahendusi leidma. Lapsi ei tohi ka üle koormata. See ei ole õige, kui laps terve päeva – seitse-kaheksa tundi – ekraani vaatab. See tapab silmad,» möönab Veelmaa.
Videotunnid toimuvad tunniplaani alusel. See distsiplineerib. Muidu tekib kartus, et lapsed lähevad linna peale hulkuma.
Videotunde annab ta tunniplaani alusel. Õpilastel on tema sõnul nii parem. See distsiplineerib. Muidu tekib kartus, et lapsed lähevad linna peale hulkuma. «Mida vähem kontakte võõraste inimestega, seda parem,» kordab Veelmaa ametkondade soovitust. «Pole vaja minna sinna Viru keskusesse hängima.»
See on õpetaja sõnul igatahes selge, et kaugõpe pole sama tõhus kui kontaktõpe. «Kui aga mõni vanem hakkab põdema, et üks või teine asi jääb nüüd õppimata,» räägib Veelmaa, «siis see on küll kõige väiksem mure [arvestades viiruse ohtu tervisele].»
Veelmaa usub, et eriolukord venib pikemaks kui praegu välja kulutatud kaks nädalat. Sellisel juhul satub suurima löögi alla eesti keele eksam, mis peaks toimuma 20. aprillil, sisuliselt kuu aja pärast. Kõige tähtsam on tema sõnul siiski tervis.