​Urmas Varblane: kasutagem püssirohtu targalt

Urmas Varblane. FOTO: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Suundumus riikidevaheliste eri tõkete kasutamisele oli mitme aasta eest näha, koroonaviirus andis sellele vaid viimase tõuke. Eesti valikutest ja võimalustest kriisi tagajärgede leevendamisel kirjutab TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik Urmas Varblane.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koroonaviiruse plahvatusliku kasvu taustal on määramatuse pilved laskunud ka maailmamajanduse tuleviku kohale. Iga päevaga näeme üha enam, kuidas maailmamajanduse mootor tõrgub ja kaubavahetus riikide vahel kahaneb. Kuid liiga lihtne oleks süüdlasena näidata vaid viirust. Pigem andis see viimase tugeva löögi, kuid suundumus riikidevaheliste eri tõkete kasutamisele oli juba mitme aasta eest näha. Populistlike loosungitega valitsusjuhid on rikastes tööstusriikides lubanud oma valijatele, et protektsionism aitab nende elu paremaks muuta. Nüüd on viirusega võitlemise raames võimalik teha seni täiesti võimatuna tundunud samme riikide majandusliku sulgemise suunas. USA ja Hiina võitlus maailma juhtriigi rolli pärast võib selle kriisi järel võtta hoopis uue kuju. Tundub, et see kõik kiirendab maailmamajanduse regionaliseerumist, s.t senisest tihedamalt tehakse koostööd Euroopa, Põhja-Ameerika või Aasia raames. Vähetähtsad pole majanduses ka osaliste ootused tulevikule. Maailmamajandus on kasvanud juba üle kümne aasta järjest, mis on süvendanud ootusi võimalikuks majanduslanguseks.

Mis sellel kõigel on tegemist Eesti ja meie poliitikaga koroonaviiruse majanduslike mõjude leevendamisega? Just selles mõttes, et otsustav on küsimus, kas see on ajutine, mõni kuu kestev majanduslangus, või oleme tunnistajaks põhimõttelisematele muutustele maailmamajanduse edasises toimimises. Sellele küsimusele vastamiseks peaks esmalt oskama hinnata, kui tõhusaks osutuvad eri valitsuste meetmed koroonaviiruse leviku radikaalsel tõkestamisel.

Hiina senine kogemus on olnud julgustav. Seal arutletakse juba selle üle, et Hiina tööstusettevõtted suudavad selle kvartali lõpuks taastada 75–80 protsendi ulatuses varasema tootmismahu. Kui see on tõesti nii, siis on tegemist mõõduka kestusega raputusega, millest üle saamiseks tehtavad sammud on eri riikidel laias plaanis sarnased. Kuid võib minna teisiti ja ka selleks peame olema valmis.

16.03.2020 18.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto