Sisukord
Välismaa
Postimees
18.03.2020
Eesti «Justkui veetaks kolonnis vange või pidalitõbiseid» (25) Eriolukorra juht määras regionaalsed juhid eriolukorra tööde koordineerimiseks Piiriäärsed firmad kardavad katastroofi (1) Kriis on löönud ilutöötajad kahte leeri (3) Autojuhid läbisid kolm kilomeetrit nelja tunniga (1) Riigikogu komisjoni juht tühistas istungi Pealinn vabastab vanemad lasteaia kohatasust Majandus Riik maksab töö kaotanud inimestele suurema osa palgast kinni (2) Riigi teise samba maksed värisevad kirve all (10) Kodukontor ei tähenda mikrojuhtimist Välismaa Kriis võib olla tuleviku arutamiseks liiga alguses (3) Venemaa «edu saladus» võib peituda väheste analüüside tegemises (19) Britid tegid viiruse ohjeldmiseks kannapöörde (1) Arvamus Juhtkiri: üksikul saarel (1) Marti Aavik: kui kaua see veel kestab? (3) Kristi Raik: piiride tagasitulek (10) Jaan Männik: poliitilisest nihkest uutes oludes (11) Avo-Rein Tereping: riigi IT-arendus on killustatud Faktikontroll Trumpi enesehinnangule Erkki Bahovski: Poola küsimus (15) Meie Eesti Aimar Altosaar: vaimne päästerõngas vanemale ja lapsele Kultuur Löök kultuuriüritustele: piletimüük langes 95 protsenti (5) Konrad Mäe tööd pääsesid karantiinist koju Sport Spurt piiride sulgemise eel kodumaale Jalgpalli EM lükati järgmisesse aastasse Tokyo olümpiatuli põleb, ent mängude toimumise suhtes süvenevad kahtlused (3) Tartu Vambola Paavo: eriolukorras elagem terve mõistuse järgi (2) Kohatasu kaotamine lasteaias maksab Tartule 700 000 eurot INTERVJUU ⟩ Tartu linnapea: asulate vahel liikluse sulgemisest pole kohane rääkida (3) Emajõgi mattis luhad enda alla Meelelahutus Koomiks Sudoku

Venemaa «edu saladus» võib peituda väheste analüüside tegemises

4 min lugemist
Venemaalaste seas pole koroonaviiruse levik seni veel suuremat kartust tekitanud ja ka Moskva poeletid on kaupa täis. Siiski võib ka Venemaal peagi oodata viirusehaigete arvu järsku hüpet.  FOTO: Maksim Blinov/Sputnik/Scanpix

Venemaal on seni suhteliselt vähe koroonaviirusega nakatunud inimesi, kuid lähipäevadel võib nende arv hakata kiiresti tõusma, sest valitsus lubas teha märksa rohkem analüüse.

Eilehommikuse seisuga oli tohutul Venemaal vaid 114 nakatunut (neist kaks kolmandikku Moskvas). See on tekitanud palju kahtlusi, kuni selleni, et usutakse, võimud varjavad meelega nakatunute hulka paanika vältimiseks. Ei kõlavat loogiliselt, et Venemaal on nakatunuid vähem kui Eestis (eilse seisuga 225) või isegi Moskva ühe rajooni suuruses Luksemburgis (eilse seisuga 140). Samas ei tekita küsimusi see, et eilse seisuga oli 38 miljoni elanikuga Ukrainas ametlikult vaid seitse nakatunut.

Venemaa esialgu väikesele nakatunute arvule on mitu põhjendust.

Laias laastus analüüsiti Venemaal koroonaviiruse suhtes seni vaid neid inimesi, kes saabusid välismaalt neist riikidest, kus viirus on avastatud. Regioonides ei analüüsitud inimesi peaaegu üldse. Põhjus oli selles, et ei olnud jõutud piisavalt proove ette valmistada. Sellest nädalast aga algas laiaulatuslikum proovide võtmine nii Moskvas kui ka regioonides. Proove saab hakata andma ka vabatahtlikult, mis seni polnud võimalik. Siiski peab soovija kinnitama, et tal on olnud kokkupuude viiruse kandjaga, kuigi tal endal ei pruugi mingeid sümptomeid olla.

Väga tõenäoliselt näeme varsti viirusehaigete arvu järsku hüpet Venemaal. Näiteks Moskvas võib see kaasa tuua linna sisuliselt lukku paneku.

Kriisidega harjunud

Moskvas asuva Pirogovi meditsiiniülikooli nakkushaiguste osakonna juhataja Vladimir Nikiforov ei välistanud, et viirusekandjaid on rohkem, kui näitab ametlik statistika, kuid ta nimetas fantaasiaks arvamusi ja kuuldusi suurest hulgast nakatunutest Venemaal.

Moskva erakliinikuteketi Semeinõi (Perekondlik) juht Pavel Brand, kes varem töötas Moskva riikliku haigla number 56 peaarsti asetäitjana, arvab, et tegemist võib olla süsteemse probleemiga Vene meditsiinis. Tema väitel puudub Venemaal üldse usaldusväärne statistika haiguste kohta. Ta juhtis tähelepanu, et ametlikel andmetel sureb grippi Venemaal aastas vaid 500–600, samal ajal näiteks USAs aga üle 30 000 inimese. «Uut tüüpi koroonaviirusesse suremist lihtsalt ei hakata tõenäoliselt registreerima,» ütles Brand. «Pannakse kirja, et suri kopsupõletikku. Kui kuskil Habarovskis (suur linn Venemaa Kaug-Idas – toim) sureb 79-aastane inimene, siis ei tule kellelgi pähe kontrollida teda koroonaviiruse suhtes.»

Sõltumatu Vene uudisteportaal Meduza, mille peakorter asub Riias, on viidanud asjaolule, et esimestel nädalatel kasutatud koroonaviiruse tuvastamise proovid ei pruukinud olla kõige usaldusväärsemad. Kuni viimase ajani toimus Venemaal analüüsi tegemine üksjagu teistmoodi kui Euroopas, venelastel oli oma metoodika.

Veel ühe võimalusena on Vene meedia viidanud asjaolule, et haigestumisjuhtumeid on registreeritutest rohkem, kuid inimesed on viirushaiguse läbi põdenud nii, et nad pole arsti juurde pöördunud. Keskmine Venemaa elanik ei lähe külmetushaigusega, mille sümptomid on koroonaviirusega sarnased, tavaliselt arsti juurde.

Pannakse kirja, et suri kopsupõletikku. Kui kuskil Habarovskis sureb 79-aastane inimene, siis ei tule kellelgi pähe kontrollida teda koroonaviiruse suhtes.

Moskva erakliinikuteketi Semeinõi juht Pavel Brand

Mingil määral võib Venemaa kasuks viirusepandeemia ajal rääkida ka riigi kasvav isoleeritus maailmast. Alates 2010ndate algusest on kõvasti vähenenud otselennud Venemaa regioonidest mujale maailmas. Suurem osa lende välismaale toimub Moskva lennujaamade kaudu. Viimastel nädalatel on välismaalende piiratud üldse ainult Šeremetjevo lennujaamaga. Nii on kergem kontrollida välismaalt saabuvaid inimesi ning kahtluse korral kohe karantiini panna.

Venemaa avalikkuses pole märgata erilist kartust või paanikat seoses koroonaviirusega. Venemaa elanikud on ka harjunud kõiksugu kriisidega, nende jaoks on praegu lihtsalt järjekordne probleemne aeg.

Päris tõele ei vasta aga väide, nagu oleks Venemaa pikka aega eiranud koroonaviiruse tõsidust. Venemaa hakkas piirama ühendusi koroonaviiruse «kodumaa» Hiinaga ning kontrollima sealt saabuvaid inimesi juba 23. jaanuarist (ehk kolm päeva pärast seda kui Hiina ametlikult teatas, et uus viirus kandub inimeselt inimesele ning samal päeval kui Hiinas katkestati rongiühendus Wuhani linnaga, kust epideemia alguse sai), nädal hiljem suleti Kaug-Idas täielikult piir Hiinaga ning lõpetati rongiühendus. Järgmise sammuna hakati Moskvas välja selgitama Hiina päritolu inimesi ja piirama nende liiklemist linnas. Sisuliselt pandi juba siis kõik kätte saadud hiinlased Moskvas koduaresti, mille peale avaldas Hiina saatkond Venemaal isegi ametlikult protesti. Veebruari keskel keelati Hiina kodanikel Venemaale sisenemine.

«Me võime end kiita varakult ette võetud piiravate meetmete pärast, me kehtestasime need küllalti vara,» kinnitas Nikiforov.

Kõiki välismaalt nakkuskolletest saabunud reisijaid hakati Moskva lennujaamades kontrollima ja neilt proove võtma veebruari lõpust. Selles mõttes Venemaa Euroopast maha ei jäänud. Euroopast hiljem otsustasid Venemaa ja Moskva võimud piirata ühiskondlikku elu ja kehtestada piirikontrolli, kuid seda teevad nad nüüd neile omase karmusega.

Poliitilised tagajärjed

Teisel pool Uuraleid, Siberis pole koroonaviirus üldse veel kuidagi elu mõjutanud: lapsed käivad koolis, toimuvad kontserdid ja muud plaanitud avalikud üritused. Teatud piirangud on vaid Kaug-Idas, kus Venemaal on piir Hiinaga: ära jäi Krimmi ühendamise viiendale aastapäevale pühendatud vabaõhukontsert, kohalik ülikool läheb üle distantsõppele, aga ülejäänud elu kulgeb piiranguteta.

Kaug-Idas on vaid üksikud nakatunud, mida võib seletada sellega, et Venemaa sulges piiri Hiinaga praktiliselt kohe viiruse puhkemise järel. Vene-Hiina piir on endiselt suletud, kuid kui väga vaja, saab piiri ületada, sõites kaasa kaugsõiduautojuhtidega, kellel see on lubatud.

Venemaa puhul võivad viiruseohuga seoses pikemas perspektiivis huvi hakata pakkuma hoopis selle poliitilised tagajärjed. Näiteks kui Venemaal kuulutatakse välja eriolukord. Teatavasti on eriolukorrad tõeline kingitus autoritaarsetele võimudele: see on hea põhjus piirata inimeste õigusi, aga eriolukorra lõppedes ei pruugi kiirustada nende taastamisega.

Juba praegu on poliitilises mõttes olnud viirusest kasu. Moskvas on keelatud kõik kogunemised, kaasa arvatud meeleavaldused. Keeld langes juhuslikult kokku Kremli tähtsa poliitilise otsusega anda president Putinile võimalus kandideerida praeguse ametiaja lõppedes 2024. aastal taas presidendiks. Selle vastased teatasid kohe 50 000 osavõtjaga miitingu kokku kutsumisest, kuid peavad nüüd selle võimude keelu tõttu ära jätma.

Seotud lood
17.03.2020 19.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto