Sisukord
Majandus
Postimees
18.03.2020
Eesti «Justkui veetaks kolonnis vange või pidalitõbiseid» (25) Eriolukorra juht määras regionaalsed juhid eriolukorra tööde koordineerimiseks Piiriäärsed firmad kardavad katastroofi (1) Kriis on löönud ilutöötajad kahte leeri (3) Autojuhid läbisid kolm kilomeetrit nelja tunniga (1) Riigikogu komisjoni juht tühistas istungi Pealinn vabastab vanemad lasteaia kohatasust Majandus Riik maksab töö kaotanud inimestele suurema osa palgast kinni (2) Riigi teise samba maksed värisevad kirve all (10) Kodukontor ei tähenda mikrojuhtimist Välismaa Kriis võib olla tuleviku arutamiseks liiga alguses (3) Venemaa «edu saladus» võib peituda väheste analüüside tegemises (19) Britid tegid viiruse ohjeldmiseks kannapöörde (1) Arvamus Juhtkiri: üksikul saarel (1) Marti Aavik: kui kaua see veel kestab? (3) Kristi Raik: piiride tagasitulek (10) Jaan Männik: poliitilisest nihkest uutes oludes (11) Avo-Rein Tereping: riigi IT-arendus on killustatud Faktikontroll Trumpi enesehinnangule Erkki Bahovski: Poola küsimus (15) Meie Eesti Aimar Altosaar: vaimne päästerõngas vanemale ja lapsele Kultuur Löök kultuuriüritustele: piletimüük langes 95 protsenti (5) Konrad Mäe tööd pääsesid karantiinist koju Sport Spurt piiride sulgemise eel kodumaale Jalgpalli EM lükati järgmisesse aastasse Tokyo olümpiatuli põleb, ent mängude toimumise suhtes süvenevad kahtlused (3) Tartu Vambola Paavo: eriolukorras elagem terve mõistuse järgi (2) Kohatasu kaotamine lasteaias maksab Tartule 700 000 eurot INTERVJUU ⟩ Tartu linnapea: asulate vahel liikluse sulgemisest pole kohane rääkida (3) Emajõgi mattis luhad enda alla Meelelahutus Koomiks Sudoku

Riik maksab töö kaotanud inimestele suurema osa palgast kinni

2 min lugemist
Tanel Kiik rõhutas, et nad kaaluvad ka haiguslehel olijatele esimese kolme haiguspäeva eest riigipoolse hüvitise maksmist. FOTO: Madis Veltman

Sotsiaalminister Tanel Kiik lubas, et töötukassa maksab kriisi tõttu töölt eemale jäänud inimestele vähemalt 70 protsenti palgast kinni. Kuidas hüvitis täpsemalt välja näeb, selgub täna.

Eile hommikul kogunes töötukassa nõukogu, kus arutati, kuidas aidata ettevõtjaid ja nende töötajaid, keda koroonaviiruse laialdane levik kõige valusamalt on löönud. Firmad on oodanud leevendusmeetmeid pikisilmi.

Hommikul sündinud põhimõtteline kokkulepe näeb ette, et riik kompenseerib kas karantiini või muude majandusraskuste tõttu palgast ilma jäänud inimestele 70 protsenti nende palgast. Esialgu makstakse toetust kahe-kolme kuu jooksul. Kui on vaja, võib toetust ka pikendada, lubas Kiik.

Ministri sõnul võivad tööandjad, kui nad vähegi suudavad, maksta inimesele kinni ülejäänud 30 protsenti sissetulekust. Või leida neile võimalusel osakoormusega töö. «See oleks inimestele täiendav boonus, mis tähendab, et oma sissetulekus ta ei kaotaks,» märkis Kiik.

Kiik rõhutas, et nad kaaluvad ka haiguslehel olijatele esimese kolme haiguspäeva eest riigipoolse hüvitise maksmist. Praegu tuleb teatavasti haigetel esimese kolme päeva palgarahast suu puhtaks pühkida.

Riik kompenseerib karantiini või muude majandus­raskuste tõttu palgast ilma jäänud inimestele 70 protsenti palgast.

Ehkki põhimõtteline otsus on sündinud, arutab töötukassa nõukogu täna õhtupoolikul tehniliste detailide üle edasi.

Töötukassal on pea miljardi jagu reserve, mida kasutada.

Samal ajal tegi rahandusminister Martin Helme ettepaneku anda kriisi leevendamiseks majandusse 140 miljonit eurot. Muuhulgas tahetakse langetada ka diisliaktsiisi.

«Elektri, gaasi, diisli, bensiini aktsiisi langetus tooks kaasa olulise elanike ostujõu kasvu, turgutaks hädavajalikku tarbijakindlust ning annaks ettevõtetele mitme olulise sisendhinna võrra õhku juurde,» kirjutas Helme sotsiaalmeedias. Madalamad tarbimismaksude määrad kehtiksid ministri ettepanekul paar-kolm aastat.

Helme märkis, et kui aktsiisipaketile lisada juurde taastuv­energia tasu ajutine peatamine, oleks energiahinna langus väga tuntav.

Samuti avaldas Helme postituses toetust Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi ettepanekule peatada pensioni teise sambasse tehtavad maksed. «See vabastaks umbes 400 miljoni eurose kulu eelarvest ja tõstaks kõigi inimeste reaalselt kättesaadavat palka.»

Samuti on Helme sõnul kavas asuda Kredexi kaudu andma ulatuslikke riiklikke käendusi ettevõtetele käibelaenu ja krediidi saamiseks.

Ta rõhutas, et tuleks kaaluda ka tööjõumaksude moratooriumi kõige keerulisemates sektorites. Samuti pakkus ta välja, et lähiaastatel riiki tulevate suuremate töökohtade loojate jaoks võiks riik pakkuda veidi pikema kestusega maksusoodustust.

Seotud lood
17.03.2020 19.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto