Sisukord
Välismaa
Tänane leht
18.03.2020
Eesti «Justkui veetaks kolonnis vange või pidalitõbiseid» (25) Eriolukorra juht määras regionaalsed juhid eriolukorra tööde koordineerimiseks Piiriäärsed firmad kardavad katastroofi (1) Kriis on löönud ilutöötajad kahte leeri (3) Autojuhid läbisid kolm kilomeetrit nelja tunniga (1) Riigikogu komisjoni juht tühistas istungi Pealinn vabastab vanemad lasteaia kohatasust Majandus Riik maksab töö kaotanud inimestele suurema osa palgast kinni (2) Riigi teise samba maksed värisevad kirve all (10) Kodukontor ei tähenda mikrojuhtimist Välismaa Kriis võib olla tuleviku arutamiseks liiga alguses (3) Venemaa «edu saladus» võib peituda väheste analüüside tegemises (19) Britid tegid viiruse ohjeldmiseks kannapöörde (1) Arvamus Juhtkiri: üksikul saarel (1) Marti Aavik: kui kaua see veel kestab? (3) Kristi Raik: piiride tagasitulek (10) Jaan Männik: poliitilisest nihkest uutes oludes (11) Avo-Rein Tereping: riigi IT-arendus on killustatud Faktikontroll Trumpi enesehinnangule Erkki Bahovski: Poola küsimus (15) Meie Eesti Aimar Altosaar: vaimne päästerõngas vanemale ja lapsele Kultuur Löök kultuuriüritustele: piletimüük langes 95 protsenti (5) Konrad Mäe tööd pääsesid karantiinist koju Sport Spurt piiride sulgemise eel kodumaale Jalgpalli EM lükati järgmisesse aastasse Tokyo olümpiatuli põleb, ent mängude toimumise suhtes süvenevad kahtlused (3) Tartu Vambola Paavo: eriolukorras elagem terve mõistuse järgi (2) Kohatasu kaotamine lasteaias maksab Tartule 700 000 eurot INTERVJUU ⟩ Tartu linnapea: asulate vahel liikluse sulgemisest pole kohane rääkida (3) Emajõgi mattis luhad enda alla Meelelahutus Koomiks Sudoku

Britid tegid viiruse ohjeldmiseks kannapöörde

3 min lugemist
Britid võtsid peaministri hoiatust tõsiselt ja Londoni üks sõlmpunkt, Waterloo raudteejaam oli eilehommikuse tipptunni ajal peaaegu inimtühi.  FOTO: Tony Kershaw/Swns/Scanpix

Kui veel mõni päev tagasi plaanis Briti valitsus koroonaviiruse pandeemia üle elada viiruse levikut aeglustades, kuid mitte seda täielikult peatades, siis nüüd tegi peaminister Boris Johnson kannapöörde.

Johnson teatas üleeile õhtul Ühendkuningriigi jaoks rahuaja mõistes pretsedenditutest piirangutest, mille järgi peaksid inimesed vältima näiteks kohtumisi pereliikmete ja sõpradega ning hoiduma rahvarohketest kohtadest, võimaluse korral kodust töötama ja tervishoiusüsteemist abi otsima vaid juhul, kui see on möödapääsmatu. Kuigi üle Euroopa on mitmel pool viiruse leviku tõttu koolid suletud, ei andnud​ Johnson esialgu sellist korraldust, kuid hoiatas, et meetmed võivad lähipäevil karmistuda. Eile soovitas välisminister Dominic Raab vältida ka mittehädavajalikke välisreise.

Briti meedia teatel kiidetakse homme parlamendis tõenäoliselt opositsiooni vastuseisuta heaks eelnõu, mis annab õiguse inimesi vajaduse korral sunniviisiliselt karantiini panna või reeglite rikkujaid kinni pidada. Samuti võib valitsus saada loa massikogunemiste peatamiseks.

Kuigi võrdluses mitme koroonaviiruse koldega Euroopas on brittide strateegia märksa leebem ning konkreetseid keelde pole kehtestatud, on uus lähenemine Ühendkuningriigis eelmise nädalaga võrreldes mitme kraadi võrra kangem. Vaid neli päeva varem palus Johnson haigussümptomitega inimestel lihtsalt kodus püsida.

Uuest lähenemisest rääkides ütles Johnson oma pöördumises, et Ühendkuningriik läheneb faasile, mil viirusjuhtumite arv hakkab järsult tõusma. Valitsuse prognoosi järgi ollakse viiruse levikus Itaaliast kolm nädalat maas.

BBC teatel tuli peamine tõuge kriisihaldamise meetmete ümbervaatamiseks Londoni Imperial College’i teadlastelt, kes uurisid viiruse levikut Hiinas ja panid kokku raporti, milles hindasid kolme strateegiat.

Teadlased leidsid, et kui viiruse peatamiseks mitte midagi teha ja lasta sel ühiskonda räsida, oleks augustiks nakatunud 81 protsenti riigi elanikkonnast, surnute arv oleks selleks ajaks tõusnud üle poole miljoni.

Kui leppida, et viirust ei saa peatada, kuid selle mõjusid on võimalik pehmendada ja levikut aeglustada, koormaks see siiski teadlaste hinnangul tervishoiusüsteemi üle, sest umbes 30 protsenti nakatunutest vajaks intensiivravi. Analüüsi järgi ületaks abivajajate arv tervishoiusüsteemi suutlikkuse isegi kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt kaheksa korda.

Just mõjude pehmendamine oli veel eelmisel nädalal Ühendkuningriigi strateegia, millest andis toona märku ka valitsuse nõunik Patrick Vallance, kes rääkis viiruse haripunkti vältimisest ja võimalikust karjaimmuunsuse tekkest. Teadlased leidsid aga, et ka mõjude pehmendamine tooks riigis kaasa umbkaudu veerand miljonit surmajuhtumit.

Kolmanda strateegiana nähti viiruse mahasurumist, mis tähendaks edasikandumise takistamist ja haigusjuhtude miinimumini viimist. Teadlased leidsid raportis, et just mahasurumine on praegusel hetkel hoolimata selle suurest sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust ainus mõistlik strateegia, millega oleks võimalik tagada, et surmade arv ei tõuseks kümnete või sadade tuhandeteni.

Eilseks oli Ühendkuningriigis registreeritud vähemalt 69 surmajuhtumit ning kinnitatud nakatanute arv tõusis päevaga 400 inimese võrra, 1952ni. Kuna kokku on tehtud 50 000 analüüsi ja praegu võetakse proove vaid haiglas olevatelt tõsises seisus patsientidelt, on tegelik juhtumite arv märksa suurem, Vallance’i hinnangul koguni 55 000. Ta edastas ka karmi prognoosi, mille järgi oleks vähem kui 20 000 koroonaviiruse põhjustatud surmajuhtumit pigem hea näitaja.

Imperial College’i professor Neil Ferguson ütles ajalehele The Times, et valitsuse uus strateegia võib aastaks või isegi kauemaks tähendada hoopis teistsugust elu, kuna meetmetest on ilmselt võimalik loobuda alles siis, kui välja on töötatud vaktsiin või mõni muu uuenduslik lahendus. Vastasel juhul tähendaks piirangute kaotamine viiruse kiiret naasmist.

Meetmed Ühendkuningriigis

  • ​Vältida kogunemisi ja rahvarohkeid kohti, nagu pubid, klubid ja teatrid.
  • Võimalusel töötada kodust.
  • Peatada ebavajalikud külaskäigud hooldekodudesse.
  • Tervishoiusüsteemilt abi otsida äärmisel vajadusel.
  • Tõsiste terviseprobleemidega inimesed peaks vähemalt 12 nädalat sotsiaalsetest kontaktidest hoiduma.
  • Kui leibkonnas tekib kellelgi köha või palavik, peavad kõik temaga eluruume jagavad inimesed kaheks nädalaks koju jääma.
  • Vältida võimalusel ühistransporti ja välisreise.

Allikas: BBC

Seotud lood
17.03.2020 19.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto