Sisukord
Välismaa
Postimees
18.03.2020
Eesti «Justkui veetaks kolonnis vange või pidalitõbiseid» (25) Eriolukorra juht määras regionaalsed juhid eriolukorra tööde koordineerimiseks Piiriäärsed firmad kardavad katastroofi (1) Kriis on löönud ilutöötajad kahte leeri (3) Autojuhid läbisid kolm kilomeetrit nelja tunniga (1) Riigikogu komisjoni juht tühistas istungi Pealinn vabastab vanemad lasteaia kohatasust Majandus Riik maksab töö kaotanud inimestele suurema osa palgast kinni (2) Riigi teise samba maksed värisevad kirve all (10) Kodukontor ei tähenda mikrojuhtimist Välismaa Kriis võib olla tuleviku arutamiseks liiga alguses (3) Venemaa «edu saladus» võib peituda väheste analüüside tegemises (19) Britid tegid viiruse ohjeldmiseks kannapöörde (1) Arvamus Juhtkiri: üksikul saarel (1) Marti Aavik: kui kaua see veel kestab? (3) Kristi Raik: piiride tagasitulek (10) Jaan Männik: poliitilisest nihkest uutes oludes (11) Avo-Rein Tereping: riigi IT-arendus on killustatud Faktikontroll Trumpi enesehinnangule Erkki Bahovski: Poola küsimus (15) Meie Eesti Aimar Altosaar: vaimne päästerõngas vanemale ja lapsele Kultuur Löök kultuuriüritustele: piletimüük langes 95 protsenti (5) Konrad Mäe tööd pääsesid karantiinist koju Sport Spurt piiride sulgemise eel kodumaale Jalgpalli EM lükati järgmisesse aastasse Tokyo olümpiatuli põleb, ent mängude toimumise suhtes süvenevad kahtlused (3) Tartu Vambola Paavo: eriolukorras elagem terve mõistuse järgi (2) Kohatasu kaotamine lasteaias maksab Tartule 700 000 eurot INTERVJUU ⟩ Tartu linnapea: asulate vahel liikluse sulgemisest pole kohane rääkida (3) Emajõgi mattis luhad enda alla Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kriis võib olla tuleviku arutamiseks liiga alguses

3 min lugemist
  • Eurotsooni rahandusministrite arutelu venis kuue tunni pikkuseks.
  • Analüütikud ei kahtle, et tuleb langus, küsimus on, kas 2008. aastast hullem.
  • Praegu võib aga kriis ise olla tulevikumeetmete arutamiseks liiga noor.
  • Praegune suurim ELi majandusmure on kilomeetritesse ulatuvad piirijärjekorrad.
Koroonaviirusega patsiendi haiglasse toimetamine Roomas. Itaalias oli viirus eilseks nõudnud üle 2500 inimelu. FOTO: ALESSANDRA TARANTINO/AP/Scanpix

Üleeileõhtune eurotsooni rahandusministrite videokohtumine, kus arutati koroonaviiruse majanduslöögi pehmendamist, kestis kuus tundi, kuid heade lahenduste pakkumiseks paistab kriis ise olevat veel liiga varases faasis.

Seisu erakorralisuse tõttu osalesid kohtumisel peale eurotsooni rahandusministrite, kelle seas esindas Eestit Martin Helme, ka nende endiselt rahvusvaluutat kasutavate ELi riikide kolleegid.

Praeguste prognooside järgi on Covid-19 pandeemiast tingitud majanduslangus vältimatu. Võrdlused 2008. aasta kriisiga on pidevad. Eilne Financial Times spekuleeris, et koroonakriisist välja tulemine võib olla toonasest keerukamgi, ning leidis, et ELi pakutav vastus sellele pole seni võrreldav ei ulatuselt ega riikidevaheliselt kooskõlastuselt.

Ebaselged ettepanekud

Rahandusministrite kohtumise järel pressile saadetud järeldustest on näha, et esialgu keskendutakse sellele, kuidas viirusest jagu saada, ning otseselt pihta saavate inimeste ja majandusharude vee peal püsimise aitamisele.

Esimese asjana lubatakse kohtumise järeldustes finantse tõve ohjeldamiseks ja raviks ning tervishoiule ja tsiviilkaitsele.

Samas tõotatakse toetust likviidsusraskustesse sattunud firmadele: ennekõike väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning neile, kes tegutsevad kõige rohkem pihta saanud piirkondades ja majandusharudes, nagu transport ja turism. Toetusevariantide seas on mainitud maksumeetmeid, riigi garantiisid laenudele, eksporditagatisi ja trahvide tühistamist riigihangete täitmise viivitustelt.

Inimlikul tasandil lubatakse järeldustes hüvitisi kaotatud sissetuleku eest, lühiajalise töö toetust, haigushüvitiste ja töötu­toetuste pikendamist ning tulumaksumaksete peatamist.

Ettepanekud, kuidas kriisi järel Euroopa majandus tagasi käima saada, paistsid aga umbes sama segased kui vastus küsimusele, millal ja milliste tagajärgedega Covid-19 puhang lõppeb. Rahandusministrite kohtumise kokkuvõttes seisab lubadus, et tegu on esimeste meetmetega.

Me oleme viirusega sõjas. Majanduslikus sõjas.

Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Thierry Breton

«Peale koheste konkreetsete vastuste teeme tööd kõigi vajaminevate meetmetega, aitamaks majandusel taastuda, kui koroonaviirus on taandunud,» kirjutatakse järeldustes. «Me mõistame vajadust mõtiskleda Euroopa strateegiliste väärtusahelate üle, et kaitsta Euroopat paremini tulevaste tootmis- ja kapitaliturgude häirete eest.»

2008. aasta kriisi ajal käiku lastud euroala stabiilsusmehhanismi (ESM) rakendamise ideest on ministrid seni hoidunud. Nagu kirjutas eile EUobserver, usuvad paljud – näiteks Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz –, et praegu on ESMist rääkimiseks veel liiga vara ja see võib olukorda isegi hullemaks teha.

Viirusega sõjas

Eilse Financial Timesi analüüsi arvates võib Euroopa jaoks praegu ollagi liiga vara selleks, et arutada, mida pärast kriisi teha. Näiteks Hongkongi valitsus tahab majanduse uuesti käima lükkamiseks anda igale elanikule lihtsalt kulutamiseks 10 000 kohalikku dollarit (ligi 1173 eurot). Euroopas midagi sellist praegu teha ei saaks, sest kodanikelt oodatakse kodus viiruse eest varjus istumist, mitte kaubanduskeskustes tuuritamist.

Praegu ELis ilmnenud kõige pakitsevam majandusprobleem paistab lihtsakoeline ja samas tõsiseid probleeme tekitav: kuidas kaotada kilomeetreid pikad järjekorrad, mis tervishoiukriisi tõttu riikide piiridel üleöö tekkisid? Suur osa Euroopa ettevõtteist on harjunud kaupade piirideta liikumisega riigist riiki, mistõttu paljude tööstuste toorainevarud ja osade laovarud on väikesed. Üleeilselt Euroopa Komisjoni keskpäevaselt pressikonverentsilt ilmnes, et piirijärjekordadest tingitud seisakud tootmises võivad mõjutada ka koroonavastaseks võitluseks otseselt vajalike meditsiinitarvikute tootmist.

«Me oleme viirusega sõjas. Majanduslikus sõjas,» tsiteeris Euroopa Komisjoni tööstusvoliniku Thierry Bretoni sõnu Reuters.

Eile pidasid telekonverentsi teel ülemkogu ka ELi valitsusjuhid ja riigipead. Jüri Ratase ja tema kolleegide vestlus aga venis ega olnud Postimehe trükkimineku ajaks veel läbi.

Euroopa sündmusi arvudes

  • 500 HINGAMISAPARAATI lubas maailma suurim hingamisaparaatide tootja, Rootsi firma Getinge tarnida Itaaliale. Eilseks viirusele 2503 inimest kaotanud Itaalia tegi hanke 5000 aparaadile, kogu Getinge mullune toodang oli 10 000.
  • 100 000 POLITSEINIKKU saadab Prantsusmaa valvama, et inimesed ei lahkuks kodust muul põhjusel kui tööle, poodi ja apteeki ning spordi tegemiseks. Liikumiskeeld kehtib eilsest. Hispaania rakendab samasugust piirangut nädalavahetusest.
  • 60 JAMES-TÜÜPI ROBOTIT laenas Belgia robootikafirma Zorabots hooldekodudele. 1,2 meetri kõrgused nn kelneri stiilis robotid aitavad hooldekodude elanikel võtta ühendust välismaailmaga.

Lisaks viirusele levib libainfo

Koos koroonaviirusega levib kogu maailmas ka ulatuslik libauudiste laine, seda sotsiaalmeediasõnumitega.

Neil on kõigil sarnane muster. Sõnumi autor väidab, et tal on tutvused kas haiglatöötajate või valitsusliikmetele lähedal seisvate inimeste seas ja just need informeeritud isikud on andnud teada peagi kehPealkiritima hakkavast karantiinist, liikumispiirangutest või mahavaikitud ohvrite arvust.

Sageli sisaldab saadetud sõnum palvet see võimalikult paljudele inimestele edasi saata.

Austriast sai alguse viimastel päevadel kulutulena levinud info, justkui ei tasuks koroonaviirusega nakatumise korral tarvitada ibuprofeeni. Väidetavalt helistas üks Viini haiglas töötav naine oma sõbrale ja rääkis talle, kuidas tema töökohaks olev kliiniku labor leidis, et ibuprofeen kiirendab koroonaviiruse paljunemist.

Belgias läks WhatsAppi sõnumirakenduse vahendusel liikvele aga valeinfo, mis hoiatas inimesi peagi rakenduva täieliku liikumiskeelu eest ja soovitas kõigil inimestel toitu varuda.

Mitmed internetiplatvormid lubasid astuda samme koroonaviirust puudutava väärinfo väljajuurimiseks, et anda toimuva kohta usaldusväärset infot.

Seotud lood
17.03.2020 19.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto