Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
19.03.2020
Eesti Pereterapeut Aet Lass: kõik on kinni ülereageerimises Kojupääs läheb kaugelt Eestisse toodavatele kalliks maksma (4) Eriolukorrateade Viiruseproovide tegemine laieneb üle Eesti vaid riskirühmadele (2) RMKd süüdistatakse metsarüüstes (11) Majandus Mati Vetevoolu kalaäri jõudis ühest kriisist teise (4) Teenindajad riskivad iga päev tervisega (3) Venemaa ja Saudi Araabia mängivad naftaturul Vene ruletti (2) Välismaa Kohalik vaade ⟩ Koroonakriisis on peletanud Itaaliast isegi migrandid (1) Vaktsiini luuakse rekordkiirusega (7) Viirus toob USA valimistel pika lõppmängu Arvamus Juhtkiri: erakordne aeg, erilised inimesed (2) Evelyn Kaldoja: liigemotsionaalne annetus? Pärt Peterson: Miks on uus koroonaviirus ohtlik just vanadele inimestele (4) Andreas Kaju: põrandad ja laed poliitikas (2) Neeme Raud: olen õnnelik, et elan koroona üle Eestis, mitte USAs (7) Marika Kirch: koroona ja käibemaks (2) Mart Raudsaar: uue tuleviku algus (8) Päeva karikatuur Meie Eesti Kadri Tammepuu: elu ilma hambaarstita Kadri Tammepuu: testida või mitte testida (6) Erakliinik avab veel ühe nõuandeliini Kultuur Koroonatorm: Mis saab Eesti filmidest? (1) ARVUSTUS ⟩ Parajalt paks Osolin Suviste tänavune võidulaul ei pääse 2021. aasta Eurovisioonile Võmm saab vahvasti valu Maa Elu Põllumajanduse olukord püsib äärmiselt keeruline Arvo Aller: tähtsaim on inimeste tervis (1) Ukraina lüpsjad võivad meie piimatööstuse hullemast päästa Tehnikamüüjad hindavad Maamessi uut aega väga halvaks Loodusturismi ähvardab inimlik ahnus (2) Kasvuhoone soetamine on paras puslemäng Ravimata põletiku tagajärg võib olla eesnäärmekasvaja (1) Talvemärgid ei taha veel kuidagi taanduda Kasvatada tasub köögivilju, mida poes napib Saaremaa turismitalu peremees: Hiinast on broneeringuid, aga vaevalt nad tulevad (1) Tartu Tartu tõmbab bussiliiklust koomale Aksel Part: Tartu trammi toetuseks (6) Kaks lugu Tartust: kui koroonahaigus majas, toob sõber poekoti aia taha Poodnikud püüavad oma töötajaid viiruse eest kaitsta Iluteenindajatel puudub ühine seisukoht, kas jätkata tööd või mitte Norralasest Eesti luuletaja peab Atlandi ääres karantiinipäevikut Meelelahutus Koomiks Sudoku

Talvemärgid ei taha veel kuidagi taanduda

2 min lugemist
Tänavune talv pakkus meile palju üllatusi, nüüd jääme ootama, mida toob suvi. FOTO: Elmo Riig

Hoolimata praeguse koronaatori (viirus COV-19) tõttu tekkinud olukorrast on ilm ometigi päevakorras. Maalehe teadmamehed kartsid, et kevad võib tulla põuane ja vinduv. Tõepoolest – kõrgrõhkkonnad kipuvad võimutsema. Aga viimati jäi pooleli ilmateadete teema, kuidas neid mõista, eriti just sõnastus.

Näitena võtame tegelikkuses kasutatud ilmateate Eesti kohta, mis ilmus paar aastat tagasi: „Pilves ilm. Saartelt algav ­vesine sadu läheb mandrile jõudes üle ­lumeks ja levib üle maa, kohati võib olla tuisku. Pärastlõunal läheb sadu saartel üle vihmaks (sajufaas vaheldub pidevalt). On jäidet, kohati sajab jäävihma! Puhub kagutuul 4–10, puhanguti 13 m/s, saartel ja läänerannikul 6–12, puhanguti 16 m/s, õhtul alates saartest lõunast ja edelast. Õhutemperatuur on –3…1, saartel ­kuni ­4 °C.”

See on utoopilisest ilmateatest märksa arusaadavam, aga ka konkreetsem, ei ole sisulisi ega keelelisi vigu. On sajune, kusjuures sadada võib peaaegu kõike, kui rahe, uduvihm ja jääkruubid välja jätta. Kuid isegi see võib olla raskesti mõistetav, näiteks võib tekkida küsimus, mida tähendab tuule kiirus puhanguti kuni 16 m/s. Nii mõnigi ilmateenistus maailmas ongi asendanud tuule kiiruse arvulise väljenduse suures osas või koguni täielikult tuule mõjuga igapäevaelule ja milliseid ohte see võib kätkeda – nii toimib näiteks Met Office. 16 m/s on juba vali tuul, mis võib käimist raskendada, ajuti hinge kinni lüüa (vastutuult). Beauforti skaala järgi: puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad.

Ametlikult kuulutati talveks 26.–29. veebruar (täpsem info Riigi Ilmateenistuse kodulehel). Seega on kevad lõplikult kohal, isegi kui ööd on karged ja ajuti tuleb lumesagaraid. Seevastu Teravmägedel on juba mõnda aega valitsenud käre pakane: isegi keskpäeviti ei tõuse temperatuur üle –20…–25 °C. See pole siiski märtsi rekordpakane Teravmägedel, sest praegustel kuupäevadel on ajalooliselt mõõdetud seal ka –46 °C, halduskeskuses Longyearbyenis. Seda külma on nüüd märtsis meilegi jagunud: meenutagem kõledaid või lumesajuga päevi.

Talve selgroog on siiski murtud ja libauudiseid, mis kuu aega tagasi kuulutasid meile praeguseks –30 °C, ei maksa tõsiselt võtta. Niipalju siiski tõetera on, et talvemärgid ei taha kuidagi taanduda ­(öised miinuskraadid ja lumesagarad).

Ees seisab kuiv ja päikeseline periood. Ööd on külmad: pole välistatud ligi –10 °C, kuid päeval on päikese toel õhutemperatuur siiski plusspoolel. Aegamisi ehk vastu kuu lõppu läheb ilm siiski soojemaks. Kas ka +10 kraadi piir saab ületatud, pole veel selge, kuid on võimalus. Enam kui 10 kraadi mõõdeti sooja 17. veebruaril Valgas ja Võrus. See meenutab 2001. aastat, kui enne jaanipäeva ilmus arutlusi, kas tõesti lööb 1. mail (2001) mõõdetud 25 kraadi juunikuu üle. Tollase astronoomilise suve alguse paiku vallutas troopiline leitsak kogu Eesti ja jäi püsima augustini. Ehk läheb seekord samamoodi kevadsoojaga: astronoomilise kevade algusega vallutab tõeline kevadsoe kogu Eesti ja läheb ruttu üle suveks.

Seotud lood
18.03.2020 20.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto