Kui tavaliselt algab kasvuhoonete soetamine märtsis-aprillis, siis tänavu olemata jäänud talv lubas kasvuhooneid paigaldada juba aasta esimestest kuudest. Kaupmeeste sõnutsi kasvab huvi kasvumajade vastu iga aastaga, samamoodi nende valik – nii ongi endale sobiliku leidmine tõsine peamurdmine.
Koduaia kasvuhooneid leiab väga laias hinnaskaalas – võib soetada paarisajaeurose majakese, aga ka hulga suurema summa eest, isegi 10 000 eurot ollakse valmis klaasmaja eest välja käima.
Kui endal napib fantaasiat, kuuris vanast ajast seisma jäänud ehitusmaterjali ja ehitusoskust, tuleb tehases valminud kasvuhoonet ostes arvestada, et mida odavam toode, seda lühemat aega see tõenäoliselt kestab.
Taimede head kasvu silmas pidada, on oluline kasvuhoone asukoht päikese suhtes ja piisav õhutamisvõimalus. Hoone enda vastupidavuse juures mängib rolli kasutatud materjal ja paigaldamisnõuetest täpne kinnipidamine.
Kohalikest tegijatest toodab ise ja müüb kasvuhooneid näiteks Viimis asuv Heikkinen OÜ. Ecoslideri kaubamärgi all oma tooteid müüva ettevõtte müügijuht Alissa Egipt-Petrova rääkis, et nad valmistavad nii koduaeda sobivaid kui ka tööstuslikke kasvuhooneid ja müüvad neid peale Eesti palju ka Soome ja mujale. Ühel hooajal valmistatakse 300–400 kasvuhoonet. Kui tavaliselt hakatakse maju tellija juures paigaldama märtsi-aprillis, siis tänavu läks see töö lahti juba veebruaris.
Nõutuim kasvuhoone on mõõtudega 3 x 6 meetrit ja üha sagedamini valitakse kaarkatusega mudel. Kaarkasvuhoone kasuks räägib soodsam hind ja lihtsam paigaldus, seevastu viikatusega majakeses on rohkem ruumi. Algab ju kaarkatusega majas katusekalle pooleteise meetri kõrguselt, aga viilkatusega majas on sein kõrgem ja seega on seal rohkem õhku ja pikemal inimsel lihtsam liikuda.
Egipt-Petrova sõnutsi näitab ettevõtte kogemus, et kasvuhooned muutuvad iga aastaga järjest popimaks. „Kui on kasvõi väike maatükk, kohe soovitakse sinna kasvuhoonet.”
Oma osa mängib seegi, et kasvuhoonete valik muutub üha kirjumaks. Leiab isegi pisikese, umbes poolteist meetrit laia, mis tillukesse aeda sobitub. Või väga edeva välimusega maja, mida tagaaeda peitma ei pea, vaid võib uhkelt eksponeerida.
Kasvuhoonemüüjaid on palju, mõnest poest või e-poest kasvuhoonet valides tuleb esmalt uurida, mis materjalist see tehtud on. Karkass peab olema tõeliselt tugev, et peaks vastu lumele (kindlasti tuleb meil veel lumeuputusega talvesid) ja tuulele. Kuna tormid meid sageli kimbutavad, peab kasvuhoone tugevalt maapinnale kinnitama.
Karkassi materjalina on tihti kasutatud alumiiniumi, tsingitud terast või rauda. Neist esimene on tavaliselt kõige soodsam ja kergem, samas võib tuul ja lörtsilumi seda kahjustada. Seega tasub alumiiniumkarkassiga kasvuhoonele valida võimalikult tuulevarjuline asukoht.
Kile on suhteliselt soodne kasvuhoone kattematerjal ja tänapäevased kiled peavad korraliku paigaldamise korral rahulikult kolm ja rohkemgi hooaega vastu ega vaja talveks eemaldamist. Kõige enam näeb aga erinevat polükarbonaadist kattematerjali. Jällegi kehtib reegel: mida soodsam ja õhem, seda vähem aastaid see ilmselt vastu peab.
Egipt-Petrova soovitas kindlasti polükarbonaadi servad teibiga kaitsta, nii ei pääse putukad ja tolm plaadi sees olevatesse avadesse ning kasvuhoone välimus püsib pikema aja jooksul ilus.
Kindlasti jälgige kasvuhoonet valides, et sel oleks piisav õhutusvõimalus. Hea, kui õhutusaknad on mõlemas otsas, kallimatel mudelitel on ka katuseaknad. Kui te ei ole valmis igal hommikul lippama kasvuhoone juurde ust avama ja õhtul sulgema, saab soetada automaatsed luugiavajad, mis hakkavad soojuse mõjul 19 kraadi juures tasapisi akent järjest enam avama ja kui läheb külmemaks, vajub aken kinni.
Erilised pilgupüüdjad kasvuhoonete seas on kahtlemata kuppelkasvuhooned. Üks sääraste valmistaja on Läänemaal Paliveres tegutsev OÜ Ümaron. Aastas jõutakse käsitööna valmis meisterdada 60 kasvuhoonet, mis lisaks Eestile lähevad Soome, Rootsi ja Norra.
Ettevõtte omanik Peeter Zolotov tõdes, et kuppelkasvuhoonete kasuks langeb klientide valik eelkõige nende põneva välimuse pärast, aga tegelikult on ümmarguses keskonnas taimedelgi parem, sest õhk on seal pidevas ringlemises ja temperatuur ühtlane.
Ehkki klaasist kera võib tunduda üsna õrnana, peab see Zolotovi sõnutsi hästi vastu nii tormile kui ka lumele. Kuplil pole ju kohta, kus raske lumi koguneda saaks.
„Kui klassikalised viilkatusega kasvuhooned võivad raske lume all kokku vajuda, siis kuplil sellist võimalust lihtsalt pole. Oleme Soome Lapimaale grillimajadeks neid müünud, tänavu tuli seal poolteist meetrit lund maha ja pidasid ilusasti vastu,” kinnitas mees.
Tuulgi ei tee kuppelkasvuhoonele liiga. „Ümmargusel asjal pole tuulel võimalik kuskilt kinni haarata. Tuul vuhiseb üle ja ümbert,” nimetas Zolotov.
Ümaron teeb 9- ja 11,5ruutmeetriseid kuppelkasvuhooneid. Ehkki nimetus on kasvuhoone, saab neid kasutada ka verandana või grillimajana. Näiteks kui ostad kasvuhooneks, aga mõne aasta pärast tüdined taimekasvatusest, siis teed samasse kohta grillimisnurga. Või suvel kasvuhoone ja talvel grillimiskoht. Põhjamaades on kuppelkasvuhooned kasutuses virmaliste jälgimiseks, mõni on aga sellest suvel aurusauna teinud.
Käsitööna valminud kuppelhoonete hinnad algavad 2500 eurost. Seega tegu ikkagi jõukamate inimeste lõbuga, tõdes Zolotov. Ostetakse neid peamiselt uuselamurajoonidesse, aga on tellitud ka koolide ja lasteaedade juurde.
Tegelikult saaks endale kasvumaja üldse poes käimata. Just nii teevad permakultuuri viljelejad, neil läheb taimemajade ehitamisel käiku mujalt ülejäänud materjal.
Võrumaal permaaeda hariv Triinu Guerrin kõneles, et permakultuuri viljeleja mõtleb, kuidas võiks kasvuhoonel olla mitu funktsiooni, näiteks plastkasvuhooned on sageli kumerad, nende katuselt ei saa vett koguda.
„Samas ise kasutan kumerat plastkasvuhoonet eelkõige seemnete kasvatamise jaoks, mis vajavad pikka valmimisaega. Seemnetaimi ei pea ka nii palju kastma nagu tomateid või kurke,” rääkis Guerrin. „Permaaia kasvuhoone võiks teha vanadest akendest või muust vanast materjalist ja kindlasti koguda vett.”
Üheks suurimaks õnnestumiseks peab Guerrin aga üht „poolkasvuhoonet” ehk istutusala, mis kaetud katusega. Üks sein on tehtud vanadest akendest, mida toetasid teiselt poolt hoopis põhupallid. „Selle katuselt sain vett koguda, põhupallid lämmatavad umbrohtu ja samas saab nende peal kasvatada taimi,” kirjeldas ta. „Lisaks passib selline ala väga hästi tomatitele, kui on kuum suvi. Tihti tükivad plastkasvuhooned liiga kuumaks minema, siis peab palju vaeva nägema nende ventileerimise ja jahutamisega.”
Veiko Sepp
If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht
Kilekasvuhooneid me ei kindlusta, ülejäänud materjalidest aga küll. Automaatselt on kindlustuskaitse all kuni 10 ruutmeetri suurused väikehooned (sh kasvuhooned), kui need asuvad kindlustatud hoonega samal maatükil. Kui kasvuhoone on suurem, tuleb see eraldi kindlustada.
Kasvuhoonete vaenlased on üldjuhul ikka torm, rahe ja peale kukkunud puud. Mõned tänapäeval müüdavad kasvuhooned on ülikerged, mistõttu on mõistlik need väga tugevalt maaga ühendada, et tuul neile kahju teha ei saaks.
Üle 15 aasta kasvuhooneid müüva Rodoaed.ee juht Kalev Pärtna nimetab asju, mida kasvuhoonet valides arvestada.
Kasvuhoone ei ole kunagi liiga suur. Võta julgelt sammu võrra suurem kasvuhoone, kui alguses plaanitud. Seda otsust sa kindlasti ei kahetse.
Suurem kasvuhoone on stabiilsema kliimaga. Väldi väga madalaid mudeleid.
Ei saa öelda, et mida suurem kasvuhoone, seda parem, aga suurem sisemine kubatuur on kaalukas pluss. Väga väikese mahuga kasvuhoonet on peaaegu võimatu suvel piisavalt ventileerida ja ülekuumenemise eest kaitsta. Samuti ei kaitse see kuigivõrd taimi jahedate ööde eest.
Kasvuhoonele tasub aias valida päikeseline asukoht. Võimalusel paiguta põhja-lõunasuunas.
