Meie peamiseks sissetulekuallikaks tulevikus saab lugeja (reklaamiandjate osakaal paraku ajas väheneb), mis tähendab, et me peame lugejat teenima parimal võimalikul moel.
Miks on olukord eriline majanduslikult? Esiteks, kui ülejäänud Eesti majanduse sektorid suutsid taastuda kümne aasta tagusest majanduskriisist, siis ajakirjandus ei ole seda suutnud. Siin on hulk põhjusi, kuid kõige olulisem neist on reklaamiraha voolamine rahvusvahelistele internetigigantidele. Meie väljaannetel ei ole peaaegu üldse «rasva». Olukorda nõrgaks jäänud avariiakuga võrreldes: tuled hakkavad tuhmuma peaaegu kohe pärast elektri kadumist.
Jutt, et Eesti ajakirjandusettevõtted peaksid oma majandusmudelid üle vaatama, ei aita meid eriti. Või kui, siis vaid pisut – meie peamiseks sissetulekuallikaks tulevikus saab lugeja (reklaamiandjate osakaal paraku ajas väheneb), mis tähendab, et me peame lugejat teenima parimal võimalikul moel. Tõenäoliselt on Eesti väljaannete lähenemine selles küsimuses pisut erinev; plusside ja miinuste üle saab otsustada lugeja.
Teiseks, kui tavaliselt on kriis alanud majandusest, olgu selleks börsimulli või kinnisvaramulli lõhkemine, siis nüüd on see alanud tervise pärast ja väga äkitselt. Õigus oli nendel analüütikutel, kes ütlesid, et uus kriis võib alata millestki täiesti ootamatust. Majandusel kui sellisel polnud veel eelmisel nädalal midagi häda, pigem kuulsime uudiseid majanduskasvust. Kriisi arenemise kiirus on olnud pretsedenditu. Kuid meil on ka häid sõnumeid: kui viirus peaks seljatatud saama, on olemas kõik eeldused majanduse kiireks taaskäivitamiseks. Siin on oma panus anda ka ajakirjandusel, tutvustades edulugusid ja näidates alternatiivseid lahendusi.
Olukord on kujunenud väga kiiresti ja kujuneb ajakirjandusele elu ja surma võitluseks. Ma ei ole aga pessimist. Praktika on näidanud, et sotsiaalmeedias levib igasugust jama. Kui ajakirjandus suudab olla ülesannete kõrgusel ja ühiskonda hästi teenida, on see meie uue tuleviku algus.