Sisukord
Välismaa
Postimees
19.03.2020
Eesti Pereterapeut Aet Lass: kõik on kinni ülereageerimises Kojupääs läheb kaugelt Eestisse toodavatele kalliks maksma (4) Eriolukorrateade Viiruseproovide tegemine laieneb üle Eesti vaid riskirühmadele (2) RMKd süüdistatakse metsarüüstes (11) Majandus Mati Vetevoolu kalaäri jõudis ühest kriisist teise (4) Teenindajad riskivad iga päev tervisega (3) Venemaa ja Saudi Araabia mängivad naftaturul Vene ruletti (2) Välismaa Kohalik vaade ⟩ Koroonakriisis on peletanud Itaaliast isegi migrandid (1) Vaktsiini luuakse rekordkiirusega (7) Viirus toob USA valimistel pika lõppmängu Arvamus Juhtkiri: erakordne aeg, erilised inimesed (2) Evelyn Kaldoja: liigemotsionaalne annetus? Pärt Peterson: Miks on uus koroonaviirus ohtlik just vanadele inimestele (4) Andreas Kaju: põrandad ja laed poliitikas (2) Neeme Raud: olen õnnelik, et elan koroona üle Eestis, mitte USAs (7) Marika Kirch: koroona ja käibemaks (2) Mart Raudsaar: uue tuleviku algus (8) Päeva karikatuur Meie Eesti Kadri Tammepuu: elu ilma hambaarstita Kadri Tammepuu: testida või mitte testida (6) Erakliinik avab veel ühe nõuandeliini Kultuur Koroonatorm: Mis saab Eesti filmidest? (1) ARVUSTUS ⟩ Parajalt paks Osolin Suviste tänavune võidulaul ei pääse 2021. aasta Eurovisioonile Võmm saab vahvasti valu Maa Elu Põllumajanduse olukord püsib äärmiselt keeruline Arvo Aller: tähtsaim on inimeste tervis (1) Ukraina lüpsjad võivad meie piimatööstuse hullemast päästa Tehnikamüüjad hindavad Maamessi uut aega väga halvaks Loodusturismi ähvardab inimlik ahnus (2) Kasvuhoone soetamine on paras puslemäng Ravimata põletiku tagajärg võib olla eesnäärmekasvaja (1) Talvemärgid ei taha veel kuidagi taanduda Kasvatada tasub köögivilju, mida poes napib Saaremaa turismitalu peremees: Hiinast on broneeringuid, aga vaevalt nad tulevad (1) Tartu Tartu tõmbab bussiliiklust koomale Aksel Part: Tartu trammi toetuseks (6) Kaks lugu Tartust: kui koroonahaigus majas, toob sõber poekoti aia taha Poodnikud püüavad oma töötajaid viiruse eest kaitsta Iluteenindajatel puudub ühine seisukoht, kas jätkata tööd või mitte Norralasest Eesti luuletaja peab Atlandi ääres karantiinipäevikut Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kohalik vaade ⟩ Koroonakriisis on peletanud Itaaliast isegi migrandid

2 min lugemist
  • Nädala ajaga ei jõudnud üle mere Itaaliasse mitte ühtegi sisserändajat.
  • Ka päästelaevad seisavad sadamas ja merel pole ühtegi hädas paati.
  • Jääb vaid küsimus, kas migrandid on peletanud viirus või laevade puudumine.
Migrandi astumas maale Messinas Sitsiilias veebruari lõpus. Nad kaldale toonud päästelaev Sea Watch 3 on küll praeguseks karantiinist väljas, kuid seisab jätkuvalt sadamas. FOTO: Fortunato Serrano/agf/sipa/scanpix

Itaalia on ainuke Vahemere rändeteele jääv riik, mille piiri ei püüdnud 2.–8. märtsini ebaseaduslikult ületada ükski migrant, kui uskuda riigi siseministeeriumist Euroopa Liidule edastatud andmeid.

Euroopa Komisjoni raporti järgi saabus Hispaaniasse meritsi samal ajal 349 inimest, Kreekasse 970 ja Maltale 34. Aga nn Vahemere keskosa rändetee, mille sihtpunkt on Itaalia, oli ebatavaliselt vaikne, arvestades, et tänavu on seni muidu saabunud sealtkaudu mitu korda rohkem inimesi kui mullu samal ajal.

«Selle raportiperioodi kestel saabus Vahemere keskosa rändetee kaudu 34 migranti (kõik Maltale), eelmisel raportiperioodil oli tulijaid 212 (kõik Itaaliasse). Kokku on 2020. aastal Vahemere keskosa rändetee kaudu saabunud Itaaliasse ja Maltale 3576 inimest, 2019. aasta samal ajal oli neid 472. Kokku on Itaaliasse 2020. aastal saabunud 2533 inimest, 2019. aastal oli see arv 355,» öeldakse dokumendis.

Maltal, saareriigis, kuhu migrandid teel Itaaliasse lõksu jäävad, on tänavu randunud 1023 inimest, mullu oli neid selle ajaga vaid 137.

Nüüd on muidu järsult kasvanud migrantide sissevool aga äkitselt katkenud. Saabujaid on null. See anomaalia langeb kokku koroonaviiruse puhanguga.

Sitsiilia tõstis käed

Tõsi, poleemika puhkes juba veebruari viimastel päevadel.

Pärast piirkonnas päästeoperatsioone korraldavate laevade Ocean Viking ja Sea Watch korduvat randumist saarel teatas maakonna juht Nello Musumeci: «Ma esitan üleskutse peaminister [Giuseppe] Contele. Sitsiilia regionaalvõim säilitas vastutustundliku suhtumise selle hädaolukorra haldamises, aga vaja on vastastikust mõistmist. Ma ütlesin seda eile ja kordan täna: praeguses murettekitavas olukorras tundub järjekordse 194 migrandi maabumine Sitsiilia inimestele katsumusena.»

Ta kutsus üles kehtestama karantiini laevadel. «Kui võimud usuvad, et tingimused laeval seda ei võimalda, tuleks asja arutada vastavate võimudega ja suunata nad teistesse sadamatasse,» jätkas Musumeci.

Teises sõnavõtus lisas Sitsiilia liider, et laeva pardal kehtestatav karantiin ja arstiabi andmine on kõigi saarele saabuvate migrantide enda huvides.

Seos koroonaviiruse puhangu ja merd ülevate sisserändajate voo peatumise vahel näib ilmne.

Peagi leidis Musumeci endale liitlase paremäärmusliku partei Liiga esimehe ja endise siseministri Matteo Salvini isikus.

«Kuberner Musumecil on õigus. Pole võimalik, et valitsus lubab praegusel ajal maabuda veel sajal migrandil. Las Euroopa ärkab üles ja võtab vastutuse. See on kurb ja groteskne olukord. Sitsiilia ei saa muutuda karantiinisaareks, eriti veel praegusel ajal. Itaalia sadamad peaks olema suletud,» arvas Salvini.

Ühendus Sea Watchi mõistagi nõus polnud. «Järgides kõiki tervishoiuga seotud ettevaatusabinõusid, usume siiski, et ennetavate meetmete rakendamine vaid valitsusväliste organisatsioonide laevadele on diskrimineeriv,» teatasid nad.

Kriisi ulatust arvestades näivad päästelaevad siiski olevat selles piirkonnas töö lõpetanud. Ajalehe La Stampa andmeil pole ka migrantide hädakutsungitele vastav keskus saanud sellelt Vahemere osalt ühtegi teadet, et mõni paat oleks merel hätta jäänud.

Päästelaevad ei seila

Lehe andmetel seisab päästelaev Ocean Viking Pozzallo sadamas ka pärast 8. märtsil lõppenud karantiini, mis algas pärast seda, kui laev 23. veebruaril migrandid maale tõi. Messinas seisva aluse Sea Watch 3 karantiin lõppes 12. märtsil, nemad lasid viimati pardalt migrante maale 26. veebruaril, kui laevalt lahkus 121 migranti.

Miks siis migrandid Itaaliasse enam ei tule? Seos koroonaviiruse puhangu ja merd ülevate sisserändajate voo peatumise vahel näib ilmne. Selge pole siiski, kas küsimus on päästelaevade sadamasse ankrusse jäämises või asjaolus, et migrandid praegu hea meelega oma jalga Itaaliasse ei tõsta.

Seotud lood
18.03.2020 20.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto