Marika Kirch: koroona ja käibemaks

Raha FOTO: Elmo Riig

Kui eelmise majanduskriisi ajal tõsteti käibemaksu kehvade põhjenduste saatel kahe protsendi võrra, siis nüüd oleks õige aeg toona ajutisena plaanitud tõus tagasi pöörata, kirjutab endine Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsi osakonna nõunik Marika Kirch.

Mäletame veel eelmist kriisi, kui erakordselt napi etteteatamisega, veenvate põhjendusteta ning ettevõtjate esindajatega sisulist debatti pidamata tõsteti 18-protsendiline käibemaks 20 protsendile. See oli 2009. a kriisiaja meede eelarveaukude lappimiseks. 11 aasta tagune tõus pidi olema ajutine.

Oleks paras aeg maksukohustuslastele külma dušina mõjunud käibemaksutõus tagasi pöörata ja langetada vähemalt 18 protsendile, toiduainetele veel madalamaks.

See oleks konkreetne samm, mis jätaks eraisikule rohkem kätte sisetarbimisse suunatavat raha ja leevendaks väikeettevõtjate koroonakriisiga seotud maksuraskusi.

Rohkem raha tarbimiseks oleks väiksema sissetulekuga inimestel, aga see oleks kasulik nii ettevõtjatele kui ka riigile, kuna elavnev tarbimine tähendaks suuremat maksutulu. Osa käibemaksu alt vabanevast summast liigub ettevõtete kaudu töötajate palkadesse. Nüüd, kui sissetulekud on vähenemas, oleks elukalliduse langetamine väga loogiline samm.

Nüüd, kus kaubakäive on nagu­nii maas, oleks maksu­alanduseks ­parim aeg. Inimesed tarbivad praegu ainult esmatarbekaupu: toidukaupu, ravimeid, pesuvahendeid, hügieeni­tarbeid jms.

Kuuldavasti on kaalutud pensionimaksete ajutist peatamist, kuid see ei pruugi pikas perspektiivis head tähendada. Palju kiirema efekti peaks andma toidu- ja esmatarbekaupade 5-protsendiline allahindlus, arvestades ekspordi ja inimeste liikumise piiratusega.

Praegu on paljud toidupoed – Comarket, Rimi, Kaubamaja – juba lühendanud tööaega, töötajad on sunnitud kodus olema ja müügi­käive on väiksem kui iial varem. Seega ei laeku käibe pealt maksu nagunii nii palju kui enne ja kui seda vähendada näiteks 15 protsendini, ei oleks see nii valus kui tavaolukorras.

Maksuerisused on arenenud riikide maksusüsteemis tavalised. Madalam käibemaks toiduainetele kehtib suuremas osas Euroopas. Kuna paljudes ELi riikides saadakse hakkama madalama käibemaksuga, saaksid need riigid oma majanduse kiireks taastamiseks konkurentsieelise.

Lätis prooviti 2018. aastal toidu­ainete käibemaksu alandamist. Käibemaksu tasuvate puu- ja juurviljakasvatajate hulk kasvas 11 järgneva kuu jooksul ligikaudu 3 protsenti, valdkonna käive paisus 4,2 protsenti ning keskmine palk tõusis 9,9 protsenti.

Meil oleks aeg naabritelt õppida.

18.03.2020 20.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto