Sisukord
Arvamus
Tänane leht
19.03.2020
Eesti Pereterapeut Aet Lass: kõik on kinni ülereageerimises Kojupääs läheb kaugelt Eestisse toodavatele kalliks maksma (4) Eriolukorrateade Viiruseproovide tegemine laieneb üle Eesti vaid riskirühmadele (2) RMKd süüdistatakse metsarüüstes (11) Majandus Mati Vetevoolu kalaäri jõudis ühest kriisist teise (4) Teenindajad riskivad iga päev tervisega (3) Venemaa ja Saudi Araabia mängivad naftaturul Vene ruletti (2) Välismaa Kohalik vaade ⟩ Koroonakriisis on peletanud Itaaliast isegi migrandid (1) Vaktsiini luuakse rekordkiirusega (7) Viirus toob USA valimistel pika lõppmängu Arvamus Juhtkiri: erakordne aeg, erilised inimesed (2) Evelyn Kaldoja: liigemotsionaalne annetus? Pärt Peterson: Miks on uus koroonaviirus ohtlik just vanadele inimestele (4) Andreas Kaju: põrandad ja laed poliitikas (2) Neeme Raud: olen õnnelik, et elan koroona üle Eestis, mitte USAs (7) Marika Kirch: koroona ja käibemaks (2) Mart Raudsaar: uue tuleviku algus (8) Päeva karikatuur Meie Eesti Kadri Tammepuu: elu ilma hambaarstita Kadri Tammepuu: testida või mitte testida (6) Erakliinik avab veel ühe nõuandeliini Kultuur Koroonatorm: Mis saab Eesti filmidest? (1) ARVUSTUS ⟩ Parajalt paks Osolin Suviste tänavune võidulaul ei pääse 2021. aasta Eurovisioonile Võmm saab vahvasti valu Maa Elu Põllumajanduse olukord püsib äärmiselt keeruline Arvo Aller: tähtsaim on inimeste tervis (1) Ukraina lüpsjad võivad meie piimatööstuse hullemast päästa Tehnikamüüjad hindavad Maamessi uut aega väga halvaks Loodusturismi ähvardab inimlik ahnus (2) Kasvuhoone soetamine on paras puslemäng Ravimata põletiku tagajärg võib olla eesnäärmekasvaja (1) Talvemärgid ei taha veel kuidagi taanduda Kasvatada tasub köögivilju, mida poes napib Saaremaa turismitalu peremees: Hiinast on broneeringuid, aga vaevalt nad tulevad (1) Tartu Tartu tõmbab bussiliiklust koomale Aksel Part: Tartu trammi toetuseks (6) Kaks lugu Tartust: kui koroonahaigus majas, toob sõber poekoti aia taha Poodnikud püüavad oma töötajaid viiruse eest kaitsta Iluteenindajatel puudub ühine seisukoht, kas jätkata tööd või mitte Norralasest Eesti luuletaja peab Atlandi ääres karantiinipäevikut Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marika Kirch: koroona ja käibemaks

2 min lugemist
Raha FOTO: Elmo Riig

Kui eelmise majanduskriisi ajal tõsteti käibemaksu kehvade põhjenduste saatel kahe protsendi võrra, siis nüüd oleks õige aeg toona ajutisena plaanitud tõus tagasi pöörata, kirjutab endine Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsi osakonna nõunik Marika Kirch.

Mäletame veel eelmist kriisi, kui erakordselt napi etteteatamisega, veenvate põhjendusteta ning ettevõtjate esindajatega sisulist debatti pidamata tõsteti 18-protsendiline käibemaks 20 protsendile. See oli 2009. a kriisiaja meede eelarveaukude lappimiseks. 11 aasta tagune tõus pidi olema ajutine.

Oleks paras aeg maksukohustuslastele külma dušina mõjunud käibemaksutõus tagasi pöörata ja langetada vähemalt 18 protsendile, toiduainetele veel madalamaks.

See oleks konkreetne samm, mis jätaks eraisikule rohkem kätte sisetarbimisse suunatavat raha ja leevendaks väikeettevõtjate koroonakriisiga seotud maksuraskusi.

Rohkem raha tarbimiseks oleks väiksema sissetulekuga inimestel, aga see oleks kasulik nii ettevõtjatele kui ka riigile, kuna elavnev tarbimine tähendaks suuremat maksutulu. Osa käibemaksu alt vabanevast summast liigub ettevõtete kaudu töötajate palkadesse. Nüüd, kui sissetulekud on vähenemas, oleks elukalliduse langetamine väga loogiline samm.

Nüüd, kus kaubakäive on nagu­nii maas, oleks maksu­alanduseks ­parim aeg. Inimesed tarbivad praegu ainult esmatarbekaupu: toidukaupu, ravimeid, pesuvahendeid, hügieeni­tarbeid jms.

Kuuldavasti on kaalutud pensionimaksete ajutist peatamist, kuid see ei pruugi pikas perspektiivis head tähendada. Palju kiirema efekti peaks andma toidu- ja esmatarbekaupade 5-protsendiline allahindlus, arvestades ekspordi ja inimeste liikumise piiratusega.

Praegu on paljud toidupoed – Comarket, Rimi, Kaubamaja – juba lühendanud tööaega, töötajad on sunnitud kodus olema ja müügi­käive on väiksem kui iial varem. Seega ei laeku käibe pealt maksu nagunii nii palju kui enne ja kui seda vähendada näiteks 15 protsendini, ei oleks see nii valus kui tavaolukorras.

Maksuerisused on arenenud riikide maksusüsteemis tavalised. Madalam käibemaks toiduainetele kehtib suuremas osas Euroopas. Kuna paljudes ELi riikides saadakse hakkama madalama käibemaksuga, saaksid need riigid oma majanduse kiireks taastamiseks konkurentsieelise.

Lätis prooviti 2018. aastal toidu­ainete käibemaksu alandamist. Käibemaksu tasuvate puu- ja juurviljakasvatajate hulk kasvas 11 järgneva kuu jooksul ligikaudu 3 protsenti, valdkonna käive paisus 4,2 protsenti ning keskmine palk tõusis 9,9 protsenti.

Meil oleks aeg naabritelt õppida.

Seotud lood
18.03.2020 20.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto