Liisi Karindi: Euroopa ja USA tõusva Aasia varjus

25. jaanuaril avati Tartu Raekoja platsil Põvvat Kama loodud jääst rotiskulptuur ning kuulutati alanuks Hiina kalendri valge metallroti aasta. FOTO: Kristjan Teedema

Aasia tähtsuse tõus maailmas tähendab seda, et majandust mõjutavad sealsetes suurriikides toimuvad kriisid üha rohkem, samal ajal kui läänemaailma regionaalsed mured peagi enam nii suurt mõju ei avalda, kirjutab majanduskoostöö ekspert Liisi Karindi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Artikkel põhineb 6. märtsi advokaadibüroo TARK & Postimehe aasta majanduskonverentsil tehtud ettekandel.

Vaid kaks nädalat tagasi muretses muu maailm eelkõige Hiinas levima hakanud uue koroonaviiruse tõttu globaalsete tarneahelate katkemise pärast ning mida Hiina majanduskasvu langus võiks tähendada maailmamajandusele. Tänaseks on regioonid ja riigid teinud midagi, mis siis veel tundus uskumatu: sulgenud piirid, palunud oma elanikkonda püsida isolatsioonis või lausa survestanud seda tegema ning katkestanud tavapärased transpordiühendused. Kui kahe nädala eest võis veel tõsimeeli kõneleda «Hiina + 1» strateegia eelistest, siis tänast olukorda arvestades oleks see naiivne. Covid-19 on põhjustanud globaalse pandeemia, millel põhjustab tõsiseid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi. Valitsused seisavad reaalajas silmitsi riikliku julgeoleku probleemidega, nagu kindlustatus toidu- ja esmatarbekaupade, meditsiinitarvete jm kriitiliste toodetega, mõistes teravamalt kui kunagi varem kohapealse tootmise vajalikkust. Kui varem aktsepteeriti globaliseerumist kui paratamatut ja järjest süvenevat nähtust, siis praegune kriis annab põhjust selle protsessi ümbermõtestamiseks. Mida see võib tähendada juba välja kujunenud võimupositsioonidele ning maailmamajandusele üldisemalt, näitab aeg.

20.03.2020 23.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto