N, 2.02.2023

Sõõrumaa ei viska jalgu seinale ega Tõniste püssi põõsasse

Henry Lääne
Sõõrumaa ei viska jalgu seinale ega Tõniste püssi põõsasse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Urmas Sõõrumaa.
Urmas Sõõrumaa. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Koroonakriisi tõttu ei kannata spordimaailmas mitte ainult atleedid, vaid ka ametnikud. Karavan tahab siiski edasi liikuda, mistõttu pole Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendi valimisi erinevalt sadadest, võib-olla isegi tuhandetest võistlustest ära jäetud. Pärast kergejõustikutreeneri ja ettevõtja Jaanus Kriiski taandumist jäid areenile Urmas Sõõrumaa ja Tõnu Tõniste. Ametlikuks kandidaadiks saamiseks pidid nad kokku saama 15 EOK liikme häält.

Viimased paarkümmend aastat Eesti spordile õla alla pannud suurärimees Sõõrumaa sai 75 ning endine purjetaja ja kahekordne olümpiamedalist Tõniste 20 toetusavaldust. Mõlemad mehed on poolehoidjatele väga tänulikud, kuid aduvad suurepäraselt, et pealtnäha suurest vahest hoolimata pole sõja lõppakord veel kõlanud.

«Mul on selle üle hea meel, et EOK liikmed on aktiivsed ja oma sõna peremehed. Nad ei jää passima ega olukorda vaatama, vaid ütlevad selgelt oma seisukoha,» lausus Sõõrumaa Postimehele. «Rõõmu valmistab seegi, et kõik suuremad alaliidud, näiteks kergejõustik, jalg-, võrk- ja korvpall, toetavad mind. See on selge märk, et tehtud on head tööd, ja ma ei pea silmas ainult nelja viimast aastat.»

Sõõrumaa: toetajaid oli veel

Sõõrumaa esimene ja võib-olla viimane ametiaeg algas 2016. aasta kevadel ning EOK juhiks sai ta üle noatera. Täiskogu esimeses voorus langes konkurentsist Tõniste, ent järgmises ringis osutas praegusele juhile suurt konkurentsi praegune peaminister Jüri Ratas. Ülimalt tasavägise heitluse võitis 61:60 Sõõrumaa.

«Mul on selle üle hea meel, et EOK liikmed on aktiivsed ja oma sõna peremehed.»

EOK presidendikandidaat Urmas Sõõrumaa

Ta tunneb, et tema eelnevatel aastatel tehtud tööd spordi vallas hinnatakse väga ning üheskoos toetajatega loodab ta Eesti spordis keerata järgmise suure lehekülje. President märgib, et avaldab tänu neilegi, kes ei jõudnud oma häält keerulise olukorra tõttu kirjalikult vormistada, kuid avaldasid kohtumistel toetust suuliselt.

Olukorda praegu hinnates näib ilmselge, et võitlusse asuvad Taavet ja Koljat. Sõõrumaa soovib Tõnistele edu nii järgmistes valimisvoorudes kui ka kaugemas tulevikus. «Hindan väga Tõnu tegemisi ja tema panust viimasel neljal aastal asepresidendina,» kiitis ta võitluskamraadi ja konkurenti.

Souli olümpialt hõbeda ja Barcelonast pronksi võitnud Tõnistele oli tähtis saada turvaliselt kätte 15 häält. «Eks Urmasel oli selge soov jõudu näidata, see oli ka neli aastat tagasi. Helistada viimase ööni kõik inimesed läbi. Võtan tema ees mütsi maha,» sõnas ta. «Samas on õiged valimised ju ees. Täna (eile – toim) oli vaheetapp.»

Sõõrumaa kostis vastuseks, et tema on alati olnud väga töökas ning koroonaviirusest hoolimata on tema töömootor põrisenud täispööretel. «Olen kogu aeg rivis ning järginud kõiki riigis kehtivaid nõudeid,» ütles ta, lisades, et on desinfitseerimisvahendiga sinasõbraks saanud.

Tõsi, Tõniste ei salga, et lootis mõne hääle rohkem saada, kuid koroonaviiruse tõttu elame uues ja ootamatus olukorras. Pealegi, praegu muretsevad inimesed hoopis olulisemate asjade pärast kui EOK presidendi valimised: näiteks enda ja lähedaste tervis, majanduse käekäik ning kuidas sportlased välismaalt Eestisse aidata. Mõnest alaliidust öeldi olümpiasangarile otse: «Millega te tegelete? Täna on tähtsamaid asju.» Seega võttiski Tõniste viimasel nädalal hoo maha, kuna leidis, et inimesed surfavad praegu teistsugusel lainel.

«Ma arvan, et kui Urmase arve vaadata, näitab pilt paremat seisu, kui tegelikult on.»

EOK presidendi kandidaat Tõnu Tõniste

Peale asepresidendi koha näeb Tõniste EOKs praegu vaeva tippspordikomisjoni esimehena, kus on atleetidele ja alaliitudele raha jagatud. Ta tunnetab huvide konflikti, sest kui ühest küljest aitab ta toetusi anda, siis nüüd sooviks hoopis tema abikätt. Sestap ei võtnud ta mõne inimesega ühendust.

Ebamugavast olukorrast hoolimata on Tõniste visioon kindel: EOKd võiks juhtida läbi ja lõhki spordiinimene. «Küll saab kampaania õiged tuurid üles. Võrdleksin praegust situatsiooni kvalifikatsiooniga, kus on vaja mingi kõrgus ületada. Seda võibki kindlalt teha, aga päris võistluse ajal on uued asjad ja hetked. Ma arvan, et kui Urmase arve vaadata, näitab pilt tegelikkusest paremat seisu.»

Millal valitakse president?

EOK juhtorganite – peale presidendi pannakse paika kaks asepresidenti, 14 täitevkomitee ja 63 esindajate koja liiget – valimised toimuvad täiskogul, kuid millal võib selle kalendrisse panna, pole praegu selge. Otsus tehakse 6. aprillil täitevkomitee koosolekul.

Olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul on eriolukorra tõttu mõttetu hakata kuupäevadega žongleerima ehk praegu öelda välja üks kuupäev, kui tegelikult ei saa selles põrmugi kindel olla. Ta märkis tabavalt, et vaevalt kuulutatakse kriisisituatsioon nädala pärast lõppenuks ja normaalne igapäevaelu taastub.

Lõpetuseks aitas Sukles mõista, miks ei näidanud presidendikandidaatidele poolehoidu kõik 125 EOK liiget. «Säärast kohustust pole,» alustas ta. «Samuti pole see kunagi olnud meie eesmärk. Oleme jälginud, et miinimum ehk 15 häält saaksid täidetud. Eriolukord jättis mingi pitseri, kuna need, kes tahtsid otsuse teha viimastel päevadel juhatustes, ei saanud kokku. Pigem on positiivne üllatus, et nii paljud liikmed on oma meelsust avaldanud. Nukker oleks see, kui keegi poleks 15 häält kokku saanud.»

EOK asepresidendikandidaadid

Gerd Kanter
Gerd Kanter Foto: Tairo Lutter

Kahele asepresidendi kohale esitasid EOK liikmed 15 kandidaati, kellest andsid nõusoleku kandideerida 13.

Need on Enn Pant, Erich Teigamägi, Even Tudeberg, Gerd Kanter, Hanno Pevkur, Jaanus Kriisk, Jüri Tamm, Karol Kovanen, Kristjan Port, Lauri Luik, Mihhail Kõlvart, Remo Holsmer ja Toomas Tõnise.

Märksõnad
Tagasi üles