Sisukord
Arter
Postimees
21.03.2020
Eesti Suur intervjuu ⟩ Professor Merits: kõigi testimine tekitab ainult infomüra (33) Tallinna volikogu pitsitab halastamatult üürnikku (3) Pane tähele ⟩ Keda testitakse ja keda mitte? Majandus Seekordne kriis on riikide majandustele uus proovikivi (6) Investor Mari ⟩ Mida teha börsikrahhi ajal? (3) Globaalne rahauputus rahustas turge Välismaa Väärinfo on mäng inimeludega (6) Üle Euroopa napib nii maske kui teste Mõttekojad koroonaviirusest: suletud piirid rikkusid suhted, kindlustunnet annaks juhtivate riikide ühisavaldus Arvamus Juhtkiri: analüüs ärevuse raviks (5) Marti Aavik: jääge negatiivseks! (1) Nädala nägu ⟩ Kapten, kes tõi omad tagasi (1) Riigi dilemmade sümboltädi Rahakambri võtmehoidja (6) Veebiööbik Orelipoiss Tõde võtab aega – Aro Velmeti 7 soovitust koroonauudiste tarbijale (9) Päeva karikatuur Kultuur Video ⟩ Kunst sinu ümber. Rõõmsameelne eksistentsialist Alexei Gordin Stoppard katku ajal Aja auk. Radikaalselt elatud elu Nädala plaat: Puder ja raadio ehk kes tahab saada Coldplayks Muusikaäri otsib kriisis uut mudelit Sport Video ⟩ Kristjan Ilves: nühin praegu viimaseid suusakilomeetreid Tehvandil. See õhuke kirme on veel maas Ülevaade ⟩ Kas jalgpall teeb publikuarvuga võrkpallile ära või riisub koore hoopis korvpall? Merendus Eesti merekaubavedudest on hoop mööda läinud (1) Tallinn Tallinna volikogu pitsitab halastamatult üürnikku (3) AK Liisi Karindi: Euroopa ja USA tõusva Aasia varjus Jaak Valge: demokraatia või liberaalne demokraatia (11) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Rõõmsameelne eksistentsialist Alexei Gordin Juurikas. Memedovi uus ja huvitav elu Arter Ahven kriisist: Ei saa elada roosa kilekott peas! Georg Ots 100. Suurt lauljat meenutab tema õde Maret Purde: ta oli täitsa tavaline eesti mees Sajad tuhanded tõvevoodis, riik ei tee peaaegu midagi! Pandeemia Eesti NSV moodi (12) Olümpiavõitjast aukolonel Kelly Holmes: Naised, sõjavägi on karjäär! (18) Soe salat on nagu praad. Kolm kuuma retsepti Sõiduproov: Euroopa aasta auto Peugeot 208. Ilus, ent vastuoluline Voldime lahti. Või kokku. Igaüks võib nüüd telefoni voltida Uskumatu ilu-uudis: meik on mehe võimu tunnus! (10) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Georg Ots 100. Suurt lauljat meenutab tema õde Maret Purde: ta oli täitsa tavaline eesti mees

12 min lugemist
Otsade pere 1938: (vasakult) Georg, õde Maret, ema Lydia ja onutütar Tamara. Taga perepea Karl. FOTO: Maret Purde erakogu

Täna on kuulsa ooperilaulja Georg Otsa 100. sünniaastapäev. Haruldasi mälestuskilde mehest, kelle talendil oli miljoneid austajaid üle kogu Nõukogude Liidu ja kes laulis end «Saaremaa valsiga» soomlaste südamesse, jagab üks tema lähimaid kaasteelisi, õde Maret Purde. Tema teab, et see valsilugu ei kõnele neile kahele üldsegi mitte Saaremaa jaaniööst.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Mozarti «Don Giovanni», Rubinsteini «Deemon»… Kohe, kui teatrikostüüme nägin, oli tunne, nagu oleksin sattunud ajamasinasse,» kirjeldab Georg Otsa õde Maret Purde (93) oma venna sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitust ajaloomuuseumis Tallinnas. «See näituselugu kõneleb rohkem fännindusest,» arutleb väärikas vanadaam, kui mõtleb sadadele Georg Otsa austajate kirjadele, mis muu hulgas oli näitusel välja pandud. Küllap tulevad sellele lubatud järjed ja tähtpäevasündmused, kus on rohkem venna loomingu kajastust muuseumimaterjalide ja omaaegse ajalehekriitikaga, loodab ta.

Maret Purde ütleb, et tema eredamad ja helgemad mälestused seitse aastat vanemast vennast pärinevad ennekõike lapsepõlvest. Hiljem, kui mõlemal oli juba oma karjäär ja pereelu, enam nii tihedalt läbi käia ei jõutud. «Meil kummalgi oli ju kogu aeg kiire,» tähendab ta. Sellest hoolimata nägi õde ära kõik venna rollid ja too kinkis talle igast osatäitmisest albumisse foto. Kiiruse kiuste mahtus isegi sellesse aega lõbusat ühist seltsielu, pere tähtpäevadeks ja ka murede arutamiseks koguneti aga vanematekoju kohvilaua taha.

Tiibklaveri all

«Meie kodus oli palju muusikat. Isa Karl Ots, omaaegne Estonia esitenor, kuulas heliplaatidelt palju muusikat ja laulis ise, harjutas rollideks, võttis vastu lauluõpilasi, tegi kooridele hääleseadet. Juba väikese tüdrukuna olid mul tema suured eeskujud, vene ooperilaulja Fjodor Śaljapin ja itaallane Enrico Caruso ära kuuldud. Isa tõi Caruso plaadid ja kunstiraamatud Itaalia lauluõpingutelt kaasa. Nagu kõik muu, kadusid kahjuks ka need 1944. aasta 9. märtsi pommitamises. Põlesid sisse, kui meie maja sai tabamuse.

Georg mängis tihti klaverit – ja mitte sugugi sunni ega harjutamise pärast, vaid niisama, talle meeldis see. Samuti palus isa tihti Georgi, et too tema lauluõpilasi klaveril saadaks. Teiste seas käis meil laulutundides üks tolle aja kuulsamaid arste, kes tahtis sellega oma tervist parandada ja tuberkuloosi hirmus kopse laiendada. Isal oli sellega aga oma tagamõte – et siis on arst käepärast võtta, kui mõni lastest haigeks jääb. Käis näiteks ka üks kirikuõpetaja, kes oma töös laulmisoskust vajas.

20.03.2020 23.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto