Sisukord
AK
Tänane leht
26.10.2020
Tallinnast Mägi-Karabahhi suundunud armeenlane: «Ma oskan kasutada üheksat relva» Eesti Kross: kuritegeliku pakti tühistamine peaks laienema ka baltisakslastele (9) Riigikogu peab arutama homoabielu seadustamist (5) Saaremaa surmasohver kihutas juba Kuressaares Eesti lühiuudised Läti politsei tabas Lasnamäe tapmises kahtlustatava mehe Ametnikud vilistasid lasteaia turvameetmetele Haigekassa ei taha laste ravitoitu kompenseerida Majandus Lubatud koroonarahast ei paista veel sentigi Eesti teadlase uuring: keskkond mõjutab tugevalt alkoholi tarbimist Majanduse lühiuudised Ootamatu petuskeem: firma annab palga asemel töötajale laenu (4) Välismaa Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE ⟩ Hispaania koroonasegadus õõnestab usaldust Pandeemia surub vaimselt haiged ahelatesse Sloveenia peab tähtsaimaks ELi piiri pidama saamist Arvamus Juhtkiri: kultuurne sõnavabadus (1) Marek Strandberg: tuumajaama läbinähtav ehitus (3) Jaan Aiaots: metsandus vajab stabiilset arengut Neeme Raud: kui kõike on liiga palju Robert Bunder: toetad abielureferendumit, toetad diktatuuri? (1) Peeter Järvelaid: õiguslik vaade pensionäride vaesusele Rein Raudsalu: millist tõde Estoniast tahame teada? (2) HARIDUS ⟩ Aimar Ventsel: märkmeid põlisrahvaste keelte surnuks kaitsmisest Venemaal HARIDUS ⟩ Mihkel Kunnus: palgalõhest põlis- ja kultuurrahva vahel HARIDUS ⟩ Ilmar Tomusk: kliendil on alati õigus nõuda eestikeelset teavet ja teenindamist Kultuur Et sõnum ei sumbuks sõnadesse... Kultuurist lühidalt Filmiarvustus: Borat saabub Eestisse (1) Sport Alistamatu Kotkas lahkus suurelt areenilt Kristjan Ilves tahaks võistelda, kuid peab veel kannatust varuma Suure kärata tööd rügav Kaspar Treier on tõusmas Eesti korvpalli üheks suuremaks tegijaks Tartu Nagu välk selgest taevast: rong Reola peatuses enam ei peatu Aet Rebane: väga lihtne on olla halb ema Eestlaste nutikerised kütavad kuumaks ka Ameerika saunad Distantsõppel käinud koolid lähevad klassiruumidesse tagasi Tartu lühiuudised Kuldking vaeb tantsupaare neid pingeritta seadmata Uue hooldekodu nimel läheb mõis oksjonile Kriminalistikaõpetaja tudengile eksamil: juba palju parem, aga ikka veel väga halb Meelelahutus Koomiks Sudoku

Iris Metsmägi: kireva tähendusega kiri ja täht

2 min lugemist
Iris Metsmägi. FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Sõnal võib olla mitu tähendust. Arusaamist see enamasti ei sega, sest konkreetne tähendus selgub kontekstist. Sõna erinevaid tähendusi seob alati mingi ühine alus. Tähenduste arengukäiku aitab selgitada võrdlus sugulaskeeltega, vanema keelekasutuse ja murretega.

Sõnal võib olla mitu tähendust. Arusaamist see enamasti ei sega, sest konkreetne tähendus selgub kontekstist. Sõna erinevaid tähendusi seob alati mingi ühine alus. Tähenduste arengukäiku aitab selgitada võrdlus sugulaskeeltega, vanema keelekasutuse ja murretega.

Tänapäeva eesti keeles on kiri kõige sagedamini „interneti või posti teel lähetatav sõnum“. Kuid kiri võib märkida ka üldisemalt igasugust kirjamärkidest koosnevat teksti, näiteks raamatukaanel, arvutiekraanil või kaubapakendil. Nimekiri on register, volikiri teatud dokument, pühakiri piibel, kinda- või vöökiri aga hoopis muster. Samu tähendusnüansse võib täheldada kirja vastetel teistes läänemeresoome keeltes. Näiteks liivi kēra tähendab „lähetatav sõnum; kirjutis; muster“, soome kirja „raamat; register, nimekiri“, murretes ka „muster, kujund“ jms. Kirja algne tähendus oligi tõenäoliselt muster. Mustrite ja kirjamärkidest teksti teatud visuaalse sarnasuse põhjal (nt korrapära, korduvad elemendid) sai mõlema kohta kasutada sama sõna. Edasi hakkas sõna tähistama juba konkreetseid teksti liike nagu (püha) raamat, dokument või lähetatav sõnum. Kirja mitmetähenduslikkus peegeldub ka tuletistes, võrreldagu ühelt poolt sõnu kirjutama, kirjanik ja kirjandus, teiselt poolt aga kirjama, kirju ja kirev.

Täht on eesti keeles nii „öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha“ kui ka „hääliku märk kirjas“. Vanemas keelepruugis on täht „(tunnus)märk“, selle tähendusega seostuvad üha käibivad tähtaeg ja tähtpäev. Tähel on vasteid läänemeresoome, saami ja mordva keeltes ning mari keeles. Need märgivad peamiselt taevatähte ning tähni, märki jms, nt karjala tähti „taevatäht; märk; lauk, tähn; (haava)arm“, mokša ťäšťä „taevatäht; märk“, mari tište „(nime)märk“. Võib arvata, et „tähn, täpp“ ja „(täpina paistev) taevatäht“ ongi tähe algne tähendus, millest kujunes edasi „(nt noaga lõigatud) märk“, sellest omakorda aga abstraktne „tunnusmärk“. Hääliku märk kirjas, kirjatäht, on märgi erijuhtum, sugulaskeeltega võrreldes tunneb seda tähendust ainult eesti keel. Täht kui märk kajastub tuletistes tähis, tähtis ja tähendama. Viimati nimetatud sõnaga anti varem edasi märgistamist, nii käis fraas palava rauaga tähendama põletusmärkide tegemise kohta.

Sama tähenduse väljendamiseks saab kasutada ka eri sõnu. Osas põlissõnade kiri ja täht tähendustes eelistame tänapäeval nooremaid laensõnu muster (< saksa Muster), märk (< keskalamsaksa merk, merke) ja tärn (< saksa Stern).

Seotud lood
24.10.2020 26.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto