Sisukord
AK
Postimees
02.04.2020
Ninad koos: ehitustöö iseloom ei võimalda hoida töömehi objektil üksteisest ohutus kauguses Eesti Ärimees ajas annetamiseks välja kasti respiraatoreid FOTO: Eestisse teel olevad kaitse­vahendid pakiti lennukisse Mailis Reps: koolieksamite saatus on veel lahtine Kuidas kriisi ajal kadunukest matta? Kriisi lisaeelarve võib tuua kolme aktsiisi langetamise Mööduja tegutsemine päästis veokijuhi hullemast Kevadekuulutajad olid kohal juba talvel Majandus Põllumehed jäävad hooajalise võõrtööjõuta Aasia kiiret kriisist toibumist ei ennusta Toornaftaturul on tekkinud contango-efekt Välismaa Stoltenberg: sellest ei tohi tulla julgeolekukriis Eestlanna Jordaanias: ülikarmid piirangud tekitavad ärevust Maailm vastab kriisile tarvikute masstootmisega Arvamus Helir-Valdor Seeder: pommiaugust tulevikku vaadates (1) Andreas Kaju: kas pandeemia vastu aitab empaatia või ratsionaalsus? (2) Kultuur Taaniel Raudsepp: kultuuri tugevus on valdkondlikus mitmekesisuses Barack Obama lemmiksari Tühjuse poeesia 1: Rein Raud Sport Koroonaviirusesse haigestunud vutilegend Paolo Maldini tunneb kergendust, et tema vanemad enam ei ela Reis Kummituslinnad, ufouurijate kogunemispaik ja Metsik Lääs Maa Elu Atrias kraaditakse väravas kõiki tööletulijaid Nädala mõte: nutikam võidab Kümned tuhanded Eesti tulbid rändavad kompostihunnikusse Türi lillelaada korraldajad tahtsid tänavu väga hea laada teha Inimesed kasutavad aega nutikalt: värvivad, tapeedivad ja vahetavad põrandaid Milliseid viiruseid kannavad meie nahkhiired? Pole uuritud Põllutehnika varuosad ja rehvid võivad viirusest haavatud tarneahelatesse takerduda Ilmajutt: kummitav põuaoht Hommikusöögi vahelejätmine on suur viga Kas rebasekarva tõmbunud elupuid saab veel päästa? Kaua sa seda rabarberikooki sööd ehk kuidas sündis Habaja veinimaja Tartu Talu e-pood töötab nagu jõuluajal Kallaste rahvas nõuab vene õppekeele asemele eesti keelt Piiritulp «Ainult Covid-19 patsientidele». Mis on selle taga? Hooldustöötajate elektriautod hakkavad ära väsima Orientalist Märt Läänemetsa ja alma mater’i teed läksid lahku Meelelahutus Koomiks Sudoku

Iris Metsmägi: kireva tähendusega kiri ja täht

2 min lugemist
Iris Metsmägi. FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Sõnal võib olla mitu tähendust. Arusaamist see enamasti ei sega, sest konkreetne tähendus selgub kontekstist. Sõna erinevaid tähendusi seob alati mingi ühine alus. Tähenduste arengukäiku aitab selgitada võrdlus sugulaskeeltega, vanema keelekasutuse ja murretega.

Sõnal võib olla mitu tähendust. Arusaamist see enamasti ei sega, sest konkreetne tähendus selgub kontekstist. Sõna erinevaid tähendusi seob alati mingi ühine alus. Tähenduste arengukäiku aitab selgitada võrdlus sugulaskeeltega, vanema keelekasutuse ja murretega.

Tänapäeva eesti keeles on kiri kõige sagedamini „interneti või posti teel lähetatav sõnum“. Kuid kiri võib märkida ka üldisemalt igasugust kirjamärkidest koosnevat teksti, näiteks raamatukaanel, arvutiekraanil või kaubapakendil. Nimekiri on register, volikiri teatud dokument, pühakiri piibel, kinda- või vöökiri aga hoopis muster. Samu tähendusnüansse võib täheldada kirja vastetel teistes läänemeresoome keeltes. Näiteks liivi kēra tähendab „lähetatav sõnum; kirjutis; muster“, soome kirja „raamat; register, nimekiri“, murretes ka „muster, kujund“ jms. Kirja algne tähendus oligi tõenäoliselt muster. Mustrite ja kirjamärkidest teksti teatud visuaalse sarnasuse põhjal (nt korrapära, korduvad elemendid) sai mõlema kohta kasutada sama sõna. Edasi hakkas sõna tähistama juba konkreetseid teksti liike nagu (püha) raamat, dokument või lähetatav sõnum. Kirja mitmetähenduslikkus peegeldub ka tuletistes, võrreldagu ühelt poolt sõnu kirjutama, kirjanik ja kirjandus, teiselt poolt aga kirjama, kirju ja kirev.

Täht on eesti keeles nii „öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha“ kui ka „hääliku märk kirjas“. Vanemas keelepruugis on täht „(tunnus)märk“, selle tähendusega seostuvad üha käibivad tähtaeg ja tähtpäev. Tähel on vasteid läänemeresoome, saami ja mordva keeltes ning mari keeles. Need märgivad peamiselt taevatähte ning tähni, märki jms, nt karjala tähti „taevatäht; märk; lauk, tähn; (haava)arm“, mokša ťäšťä „taevatäht; märk“, mari tište „(nime)märk“. Võib arvata, et „tähn, täpp“ ja „(täpina paistev) taevatäht“ ongi tähe algne tähendus, millest kujunes edasi „(nt noaga lõigatud) märk“, sellest omakorda aga abstraktne „tunnusmärk“. Hääliku märk kirjas, kirjatäht, on märgi erijuhtum, sugulaskeeltega võrreldes tunneb seda tähendust ainult eesti keel. Täht kui märk kajastub tuletistes tähis, tähtis ja tähendama. Viimati nimetatud sõnaga anti varem edasi märgistamist, nii käis fraas palava rauaga tähendama põletusmärkide tegemise kohta.

Sama tähenduse väljendamiseks saab kasutada ka eri sõnu. Osas põlissõnade kiri ja täht tähendustes eelistame tänapäeval nooremaid laensõnu muster (< saksa Muster), märk (< keskalamsaksa merk, merke) ja tärn (< saksa Stern).

Seotud lood
01.04.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto