Sisukord
Arvamus
Postimees
21.03.2020
Eesti Suur intervjuu ⟩ Professor Merits: kõigi testimine tekitab ainult infomüra (33) Tallinna volikogu pitsitab halastamatult üürnikku (3) Pane tähele ⟩ Keda testitakse ja keda mitte? Majandus Seekordne kriis on riikide majandustele uus proovikivi (6) Investor Mari ⟩ Mida teha börsikrahhi ajal? (3) Globaalne rahauputus rahustas turge Välismaa Väärinfo on mäng inimeludega (6) Üle Euroopa napib nii maske kui teste Mõttekojad koroonaviirusest: suletud piirid rikkusid suhted, kindlustunnet annaks juhtivate riikide ühisavaldus Arvamus Juhtkiri: analüüs ärevuse raviks (5) Marti Aavik: jääge negatiivseks! (1) Nädala nägu ⟩ Kapten, kes tõi omad tagasi (1) Riigi dilemmade sümboltädi Rahakambri võtmehoidja (6) Veebiööbik Orelipoiss Tõde võtab aega – Aro Velmeti 7 soovitust koroonauudiste tarbijale (9) Päeva karikatuur Kultuur Video ⟩ Kunst sinu ümber. Rõõmsameelne eksistentsialist Alexei Gordin Stoppard katku ajal Aja auk. Radikaalselt elatud elu Nädala plaat: Puder ja raadio ehk kes tahab saada Coldplayks Muusikaäri otsib kriisis uut mudelit Sport Video ⟩ Kristjan Ilves: nühin praegu viimaseid suusakilomeetreid Tehvandil. See õhuke kirme on veel maas Ülevaade ⟩ Kas jalgpall teeb publikuarvuga võrkpallile ära või riisub koore hoopis korvpall? Merendus Eesti merekaubavedudest on hoop mööda läinud (1) Tallinn Tallinna volikogu pitsitab halastamatult üürnikku (3) AK Liisi Karindi: Euroopa ja USA tõusva Aasia varjus Jaak Valge: demokraatia või liberaalne demokraatia (11) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Rõõmsameelne eksistentsialist Alexei Gordin Juurikas. Memedovi uus ja huvitav elu Arter Ahven kriisist: Ei saa elada roosa kilekott peas! Georg Ots 100. Suurt lauljat meenutab tema õde Maret Purde: ta oli täitsa tavaline eesti mees Sajad tuhanded tõvevoodis, riik ei tee peaaegu midagi! Pandeemia Eesti NSV moodi (12) Olümpiavõitjast aukolonel Kelly Holmes: Naised, sõjavägi on karjäär! (18) Soe salat on nagu praad. Kolm kuuma retsepti Sõiduproov: Euroopa aasta auto Peugeot 208. Ilus, ent vastuoluline Voldime lahti. Või kokku. Igaüks võib nüüd telefoni voltida Uskumatu ilu-uudis: meik on mehe võimu tunnus! (10) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marti Aavik: jääge negatiivseks!

2 min lugemist
Marti Aavik FOTO: Postimees

Kellelgi ei tasu uljalt arvata, et kui tema väljakuulutatud riskirühma ei kuulu, siis võib ta minna kasvõi «nakatumise peole» (ka selliseid on maailmas tehtud). Riskirühm on statistiline konstruktsioon, millest on abi ühiskondliku elu korraldamises.

Viirus aga ei tea riskirühmadest ega statistikast mitte midagi. Tema ründab oma muukrauaga inimese organismis olevaid aineid, et rakku pääseda ja paljunema hakata. Vaatamata riskirühma kuulumisele või mittekuulumisele ei tea te konkreetselt enda kohta, kui hästi olete selle viiruse eest kaitstud. Igaühel tuleb olla ettevaatlik ja järgida vähemalt elementaarseid soovitusi!

Võib juhtuda, et viiruse teele saadakse lisaks karantiinile ka ravimist tõke. Kuna aega on vähe, on loogiline pöörata pilk otsivalt ravimite poole, mis on juba mingi muu tõve arstimiseks kasutusel ja mille varud maailmas on suured. Seepärast pole juhus, et USA presidendi pressikonverentsil räägiti neljapäeval ühest ravimist – võib-olla trumpiliku plähmerdamise ja piisava kinnituseta, ent mitte põhjuseta.

Vaatamata riskirühma mittekuulumisele ei tea te konkreetselt enda kohta, kui hästi olete selle viiruse eest kaitstud. Viirus aga ei tea statistikast mitte midagi.

Miks? Jätke meelde sõnad «angiotensiini konverteeriv ensüüm 2» ja selle lühend ACE2, sest hakkate neid sõnu uudistest palju kuulma. Kes vähegi suudab biokeemia ree peal püsida, see lugegu Postimehe veebist läbi akadeemik Eero Vasara mõtted.

Eero Vasar rõhutab, et viiruse kõrval tuleb näha inimest – haigus ja epideemia kulgevad viiruse ja inimes(t)e «koostöös». Seda nii bioloogiliste eripärade kui ka käitumise ja kultuuri mõttes. Kõik inimesed ei ole täpselt ühesugused.

On usutav, et niisuguse dramaatilise sündmuse peale saab uut hoogu vaidlus, kas ohtudega saavad paremini hakkama autoritaarsed riigid või kodanikuvabadusi austavad demokraatiad.

Minu jaoks on vastus selgemast selgem. Loomulikult on vaja informatsiooni vaba liikumist ning koos mõtlemist, mitte repressiivaparaati, mis hoiatussõnumit ütleva arsti suu sulgeb (nagu Hiinas juhtus). Oletan, et üks õppetund tuleb kultuuriline: paremini kosuvad suhteliselt distsiplineeritud rahvad, kes on võimelised end häda korral kokku võtma ja reegleid järgima. Jälle loeb see, kui tõhusalt suudame kasutada oma väikese rahva vaimuvara, helgeid päid.

Seotud lood
20.03.2020 23.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto