Sisukord
Majandus
Postimees
21.03.2020
Eesti Suur intervjuu ⟩ Professor Merits: kõigi testimine tekitab ainult infomüra (33) Tallinna volikogu pitsitab halastamatult üürnikku (3) Pane tähele ⟩ Keda testitakse ja keda mitte? Majandus Seekordne kriis on riikide majandustele uus proovikivi (6) Investor Mari ⟩ Mida teha börsikrahhi ajal? (3) Globaalne rahauputus rahustas turge Välismaa Väärinfo on mäng inimeludega (6) Üle Euroopa napib nii maske kui teste Mõttekojad koroonaviirusest: suletud piirid rikkusid suhted, kindlustunnet annaks juhtivate riikide ühisavaldus Arvamus Juhtkiri: analüüs ärevuse raviks (5) Marti Aavik: jääge negatiivseks! (1) Nädala nägu ⟩ Kapten, kes tõi omad tagasi (1) Riigi dilemmade sümboltädi Rahakambri võtmehoidja (6) Veebiööbik Orelipoiss Tõde võtab aega – Aro Velmeti 7 soovitust koroonauudiste tarbijale (9) Päeva karikatuur Kultuur Video ⟩ Kunst sinu ümber. Rõõmsameelne eksistentsialist Alexei Gordin Stoppard katku ajal Aja auk. Radikaalselt elatud elu Nädala plaat: Puder ja raadio ehk kes tahab saada Coldplayks Muusikaäri otsib kriisis uut mudelit Sport Video ⟩ Kristjan Ilves: nühin praegu viimaseid suusakilomeetreid Tehvandil. See õhuke kirme on veel maas Ülevaade ⟩ Kas jalgpall teeb publikuarvuga võrkpallile ära või riisub koore hoopis korvpall? Merendus Eesti merekaubavedudest on hoop mööda läinud (1) Tallinn Tallinna volikogu pitsitab halastamatult üürnikku (3) AK Liisi Karindi: Euroopa ja USA tõusva Aasia varjus Jaak Valge: demokraatia või liberaalne demokraatia (11) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Rõõmsameelne eksistentsialist Alexei Gordin Juurikas. Memedovi uus ja huvitav elu Arter Ahven kriisist: Ei saa elada roosa kilekott peas! Georg Ots 100. Suurt lauljat meenutab tema õde Maret Purde: ta oli täitsa tavaline eesti mees Sajad tuhanded tõvevoodis, riik ei tee peaaegu midagi! Pandeemia Eesti NSV moodi (12) Olümpiavõitjast aukolonel Kelly Holmes: Naised, sõjavägi on karjäär! (18) Soe salat on nagu praad. Kolm kuuma retsepti Sõiduproov: Euroopa aasta auto Peugeot 208. Ilus, ent vastuoluline Voldime lahti. Või kokku. Igaüks võib nüüd telefoni voltida Uskumatu ilu-uudis: meik on mehe võimu tunnus! (10) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Investor Mari ⟩ Mida teha börsikrahhi ajal?

3 min lugemist
  • Investorite hirm portfelli osas on börsikrahhi ajal on mõistetav.
  • Aktsiat ei peaks vaatama kui väärtpaberit, mille hind käib üles-alla
  • Aktsia on tükike ettevõttest ja õigus osale selle kasumist.
Kauplejad New Yorgi börsil 13. märtsil. FOTO: MARK LENNIHAN/AP/Scanpix

Investorid on erinevad, erinevate strateegiate ja erinevate käitumiste, erinevate närvikavadega. Kui börsid kukuvad nii kiiresti nagu need on viimastel nädalatel kukkunud, on loomulik ka investorite hirm ja paanika.

Üks Eesti tuntud inimesi kirjutas hiljuti sotsiaalmeedias, et tema müüs kohe kriisi alguses kõik oma aktsiad ära. Pole teada, kas tal on väga hea tunnetus või tal lihtsalt vedas, aga tavainvestoritel, tegelikult ka enamikul professionaalsetel investoritel, õnnestub väga harva õiget hetke tabada.

Institutsionaalsetel investoritel – st investeerimisfondidel, pensionifondidel jne – on selleks spetsiaalsed matemaatilised programmid, mis aitavad neil turuolukorra muutustele reageerida. Väikeinvestor saab loota vaid omaenda tarkusele ja kogemustele.

Tavaliselt müüvad väikeinvestorid siis, kui aktsiate või fondiosakute hind on kukkunud, ning ostavad siis, kui aktsiate hind on kõrge, ehk tegutsevad täpselt vastupidi soovitatavale. Parim näide tiputasemelt ostmise kohta on bitcoin, mille sajad eestlased avastasid 2017. aasta novembris-detsembris, mil krüptoraha hind kerkis rekordtasemele, kust mõni kuu hiljem ka maha prantsatas.

Väikeinvestori tavaline viga

Vastupidine näide on meie investorite käitumine eelmise finantskriisi ajal, mil massiliselt võeti raha välja kolmanda samba pensionifondidest ning enam ei naastudki.

Vahemärkusena tuleks öelda, et seda viimast käitumist sunnib Eesti praegune valitsus peale ka teise samba pensionifondidele, kui realiseerub kavatsus riigi sissemaksed peatada. Tõsi, valitsus küll ei sunni pensionifonde oma varasid odavalt müüma, kuid odavalt saab osta kahe kolmandiku võrra väiksema summa eest kui juhul, kui riigi sissemaksed jätkuksid.

Tallinna börsi käitumine. FOTO: Postimees

The New York Timesi majandusajakirjanik Neil Irwin kirjutas, kuidas on lihtsam säilitada külma närvi ajal, kui näed, et sinu säästud kiiresti kokku kuivavad.

Tavaliselt vaadatakse aktsiabörsi kui mingit õnnemängu, kus tuleb tabada õiget tõusuhetke ostmiseks ja langushetke müümiseks. Tegelikult tuleks aktsia ostmist käsitleda kui tükikese selle ettevõtte omandamist.

Tavaliselt vaadatakse aktsiabörsi kui õnne­mängu, kus tuleb tabada tõusuhetke ostmiseks ja langus­hetke müümiseks.

Kui soetame mingi ettevõtte aktsiaid, siis tegelikult ostame õiguse osale selle ettevõtte kasumist kogu selle aja jooksul, mil meil need aktsiad on. Laiapõhjalise indeksifondi või börsil kaubeldava indeksifondi (ETF) osakuid ostes omandame osaluse kõikide suuremate ettevõtete kasumist.

Ettevõtete kasumit jaotatakse aktsionäridele kolme moodi. Osa kasumist makstakse aktsionäridele otse dividendina, teine osa makstakse kaudsemalt, ettevõtte oma aktsiate tagasiostude näol. Iga tagasiostetud aktsia tähendab, et olemasolevate aktsionäride osalus ettevõttes suureneb.

Kolmanda osa kasumist reinvesteerivad ettevõtted oma tegevusse selleks, et ettevõte kasvaks. Ja kui ettevõte kasvab, siis kasvab ka selle aktsia väärtus.

Keegi ei tea, kui palju suurettevõtted järgmise kümnendi või kahe jooksul kasumit teenivad. Pole võimalik aimata sedagi, milliseid tehnoloogiaid ja äristrateegiaid firmad kasutama hakkavad. Samuti seda, kui suured saavad olema koroonaviiruse pandeemia kahjud, kui kaua kriis kestab või kui palju mõjutab see lühikest aega ettevõtete majandustulemusi, kirjutas Irwin.

Ent senine ajalugu on näidanud, et kui maailmamajandus kasvab, suureneb pikas perspektiivis ka ettevõtete kasum. Tõsi, kõik ettevõtted alati ei kasva. Nad ei pruugi kasvada isegi majanduskasvu ajal, sest konkurentidel on paremad tooted või teenused, ettevõttel pole kõige õnnestunumalt valitud juht või mingil muul põhjusel, ja minna isegi pankrotti.

Majanduslanguse ja -kriisi ajal pankrottide arv kindlasti suureneb, mistõttu ongi mõttekas portfell hajutada.

Majanduslanguse ja -kriisi ajal pankrottide arv kindlasti suureneb, mistõttu ongi mõttekas portfell hajutada. Vähem kogenud investoritel on soovitatav üksikaktsiate asemel investeerida laiemapõhjalistesse investeerimisfondidesse.

Aga nagu me näeme, aktsiate hinnad ehk summad, millega investorid saavad osaluse ettevõtete tulevases kasumis, võivad väga palju kõikuda. Need ajad tuleb lihtsalt üle elada.

Legendaarne investor Warren Buffett on toonud siin võrdluseks kinnisvara. Sa ei hakka ju oma korterit või maja kohe müüma, kui kinnisvara hinnad on langenud! Miks peaks siis seda tegema aktsiate puhul?

USA tugevam kui teised

Mis saab edasi? Kas ja millal me sellest kriisist välja tuleme? Praegu on nii palju ebamäärasust, et on veel väga vara pakkuda, millal tuleb lahendus.

Kenneth Rogoff FOTO: scholar.harvard.edu

Harvardi ülikooli majandusprofessor Kenneth Rogoff, kes on uurinud maailmamajanduse tõuse ja langusi läbi sajandite, ütles, et mõned asjad on siiski enam-vähem kindlad. Tema sõnul on globaalse majanduslanguse tõenäosus vähemalt 80 protsenti, selle põhiraskus langeb Hiinale ja ilmselt saavad tugevasti kannatada ka teised arengumaad.

Võrreldes teiste riikidega on Ameerika Ühendriigid Rogoffi sõnul heas seisus ning dollarist on taas saanud n-ö turvavaluuta.

Buffett on öelnud, et ahne tuleb olla siis, kui teised kardavad, ja kartlik siis, kui teised on ahned. Võib arvata, et praegu oleks ilmselt varavõitu olla ahne, sest mõningale stabiliseerumisele vaatamata ei hakka turud enne tõusma, kui hakkab tulema positiivseid uudiseid koroonaviiruse rindelt.

Seni tasuks pigem oodata ja passida. Aga aeg, mil aktsiaturud hakkavad tõusma, tuleb ükskord niikuinii!

Seotud lood
20.03.2020 23.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto