Investorid on erinevad, erinevate strateegiate ja erinevate käitumiste, erinevate närvikavadega. Kui börsid kukuvad nii kiiresti nagu need on viimastel nädalatel kukkunud, on loomulik ka investorite hirm ja paanika.
Üks Eesti tuntud inimesi kirjutas hiljuti sotsiaalmeedias, et tema müüs kohe kriisi alguses kõik oma aktsiad ära. Pole teada, kas tal on väga hea tunnetus või tal lihtsalt vedas, aga tavainvestoritel, tegelikult ka enamikul professionaalsetel investoritel, õnnestub väga harva õiget hetke tabada.
Institutsionaalsetel investoritel – st investeerimisfondidel, pensionifondidel jne – on selleks spetsiaalsed matemaatilised programmid, mis aitavad neil turuolukorra muutustele reageerida. Väikeinvestor saab loota vaid omaenda tarkusele ja kogemustele.
Tavaliselt müüvad väikeinvestorid siis, kui aktsiate või fondiosakute hind on kukkunud, ning ostavad siis, kui aktsiate hind on kõrge, ehk tegutsevad täpselt vastupidi soovitatavale. Parim näide tiputasemelt ostmise kohta on bitcoin, mille sajad eestlased avastasid 2017. aasta novembris-detsembris, mil krüptoraha hind kerkis rekordtasemele, kust mõni kuu hiljem ka maha prantsatas.
Vastupidine näide on meie investorite käitumine eelmise finantskriisi ajal, mil massiliselt võeti raha välja kolmanda samba pensionifondidest ning enam ei naastudki.
Vahemärkusena tuleks öelda, et seda viimast käitumist sunnib Eesti praegune valitsus peale ka teise samba pensionifondidele, kui realiseerub kavatsus riigi sissemaksed peatada. Tõsi, valitsus küll ei sunni pensionifonde oma varasid odavalt müüma, kuid odavalt saab osta kahe kolmandiku võrra väiksema summa eest kui juhul, kui riigi sissemaksed jätkuksid.
The New York Timesi majandusajakirjanik Neil Irwin kirjutas, kuidas on lihtsam säilitada külma närvi ajal, kui näed, et sinu säästud kiiresti kokku kuivavad.
Tavaliselt vaadatakse aktsiabörsi kui mingit õnnemängu, kus tuleb tabada õiget tõusuhetke ostmiseks ja langushetke müümiseks. Tegelikult tuleks aktsia ostmist käsitleda kui tükikese selle ettevõtte omandamist.
Kui soetame mingi ettevõtte aktsiaid, siis tegelikult ostame õiguse osale selle ettevõtte kasumist kogu selle aja jooksul, mil meil need aktsiad on. Laiapõhjalise indeksifondi või börsil kaubeldava indeksifondi (ETF) osakuid ostes omandame osaluse kõikide suuremate ettevõtete kasumist.
Ettevõtete kasumit jaotatakse aktsionäridele kolme moodi. Osa kasumist makstakse aktsionäridele otse dividendina, teine osa makstakse kaudsemalt, ettevõtte oma aktsiate tagasiostude näol. Iga tagasiostetud aktsia tähendab, et olemasolevate aktsionäride osalus ettevõttes suureneb.
Kolmanda osa kasumist reinvesteerivad ettevõtted oma tegevusse selleks, et ettevõte kasvaks. Ja kui ettevõte kasvab, siis kasvab ka selle aktsia väärtus.
Keegi ei tea, kui palju suurettevõtted järgmise kümnendi või kahe jooksul kasumit teenivad. Pole võimalik aimata sedagi, milliseid tehnoloogiaid ja äristrateegiaid firmad kasutama hakkavad. Samuti seda, kui suured saavad olema koroonaviiruse pandeemia kahjud, kui kaua kriis kestab või kui palju mõjutab see lühikest aega ettevõtete majandustulemusi, kirjutas Irwin.
Ent senine ajalugu on näidanud, et kui maailmamajandus kasvab, suureneb pikas perspektiivis ka ettevõtete kasum. Tõsi, kõik ettevõtted alati ei kasva. Nad ei pruugi kasvada isegi majanduskasvu ajal, sest konkurentidel on paremad tooted või teenused, ettevõttel pole kõige õnnestunumalt valitud juht või mingil muul põhjusel, ja minna isegi pankrotti.
Majanduslanguse ja -kriisi ajal pankrottide arv kindlasti suureneb, mistõttu ongi mõttekas portfell hajutada. Vähem kogenud investoritel on soovitatav üksikaktsiate asemel investeerida laiemapõhjalistesse investeerimisfondidesse.
Aga nagu me näeme, aktsiate hinnad ehk summad, millega investorid saavad osaluse ettevõtete tulevases kasumis, võivad väga palju kõikuda. Need ajad tuleb lihtsalt üle elada.
Legendaarne investor Warren Buffett on toonud siin võrdluseks kinnisvara. Sa ei hakka ju oma korterit või maja kohe müüma, kui kinnisvara hinnad on langenud! Miks peaks siis seda tegema aktsiate puhul?
Mis saab edasi? Kas ja millal me sellest kriisist välja tuleme? Praegu on nii palju ebamäärasust, et on veel väga vara pakkuda, millal tuleb lahendus.
Harvardi ülikooli majandusprofessor Kenneth Rogoff, kes on uurinud maailmamajanduse tõuse ja langusi läbi sajandite, ütles, et mõned asjad on siiski enam-vähem kindlad. Tema sõnul on globaalse majanduslanguse tõenäosus vähemalt 80 protsenti, selle põhiraskus langeb Hiinale ja ilmselt saavad tugevasti kannatada ka teised arengumaad.
Võrreldes teiste riikidega on Ameerika Ühendriigid Rogoffi sõnul heas seisus ning dollarist on taas saanud n-ö turvavaluuta.
Buffett on öelnud, et ahne tuleb olla siis, kui teised kardavad, ja kartlik siis, kui teised on ahned. Võib arvata, et praegu oleks ilmselt varavõitu olla ahne, sest mõningale stabiliseerumisele vaatamata ei hakka turud enne tõusma, kui hakkab tulema positiivseid uudiseid koroonaviiruse rindelt.
Seni tasuks pigem oodata ja passida. Aga aeg, mil aktsiaturud hakkavad tõusma, tuleb ükskord niikuinii!
