Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
23.03.2020

Kes on terve ja kes on haige? Küsimusi on rohkem kui vastuseid

3 min lugemist
Abi saamiseks tuleb kõigil läbida mobiilne triaažikabinet, mis asub senise EMO ees, sealsamas otsustakse seejärel patsiendi haiglasse sisenemise viis. FOTO: Margus Ansu

Mitte keegi ei tea enam, kas ta on haige või terve. Ja kui on haige, siis missugune haige. Kui ma olingi haige ära, siis kuidas ma peale kodus istumist, kui ma tundemärkide järgi võisin olla põdenud just uue koroonaviiruse haigust, tean, et nüüd olen terve? Et enam ei nakata kedagi ja võin hakata näiteks vabatahtlikuks?

Tartu ülikooli kliinikumi nakkusarst Matti Maimets vastas: «Laboratoorselt kinnitunud Covid-19 haiguse puhul tunnistatakse inimene terveks 48 tundi pärast palaviku kadumist. Esimestest sümptomitest peab olema kindlasti möödunud vähemalt kaheksa päeva.»

Millal olen terve?

Aga kas need inimesed, kes minu kõrval elasid ega haigestunud, peaksid 14 päeva karantiinis edasi püsima, igaks juhuks, ükskõik, mis haigus mul oli. Kuidas otsustada, kas nemad on võimalik oht tervetele?

Kui on tegemist laboratoorselt kinnitunud Covid-19ga, siis haigega koos elav inimene või inimesed peaksid olema karantiinis 14 päeva, rääkis Maimets.

Aga kui mind ei ole testitud? Miks mu lähedased siis karantiinis olema ei pea? Kas ma lihtsalt loodan, et kuna põdesin seda kodus, siis ka mu lähedased põevad kergelt, ja saame kuidagi hakkama.

Kõige mõistlikum on usaldada riigis sisse seatud eriolukorra nõudeid, Eesti arste ja haiglaid ning mitte kiskuda tülli.

«Jah, see on samamoodi gripi, paragripi, RSV ja muude hingamisteede viirusnakkuste korral,» selgitas Maimets. «Neid on hoopis rohkem kui Covid-19. Kui haigus on kerge kuluga, ei tea sa, mis see on, aga oled kodus, pesed rohkem käsi, võib-olla lähed teise tuppa magama, sest sul on köha. Kui sul on aga raske kuluga viirusnakkus, lähed arsti juurde ja saad teada, mis see on. Kui nüüd on teada, et see on Covid-19, on sinu lähedased karantiinis, et viiruse levikut pidurdada.»

Maimets rõhutas, et noored ja terved, kes põevad kergelt, peaksid praegu eemale hoidma vanadest ja haigetest. «Saan aru, et see on raske, kui oma ema vajab abi,» lausus ta. «Aga siis: minge tervena, meeter distantsi, enne korralik kätepesu vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit.»

Sümptomid

Covid-19 viirushaiguse sümptomid on pidev köha, palavik ja hingamisraskused, kui need on ilmnenud, on inimene väga nakkav.

Aga millal oli mul esimene haiguseköhatus? Või millisel tunnil kerkis palavik? Kas ma märkan seda üldse? Ma ei pruugi. Ja mis on hingamisraskused?

Veebi ilmunud enese hindamise testis www.koroonatest.ee, mille hiljutisel online-häkatonil arendas välja Montonio Finance’i meeskond koostöös terviseameti ja sotsiaalministeeriumiga, märgitakse, et hingamisraskusteks loetakse seda, kui inimesel on raske rääkida täislausetega või kui ta huuled on muutunud sinakaks.

Küsimusi on veel. Kevad algas ja õietolmuallergia vaevused on Covid-19 haigusega ju samad: kähe kurk ja köha. Kuidas allergikud saavad eristada, kas neil on allergia või ohtliku viirushaiguse tunnused? Allergikud peavad jälgima kehatemperatuuri ning pöörduma arsti poole, kui palavik on tõusnud 37,8 kraadini või üle selle, kostis Maimets.

Mismoodi siis ikkagi õigesti elada?

Kõige mõistlikum on usaldada riigis sisse seatud eriolukorra nõudeid, Eesti arste ja haiglaid, sest nagu ütles mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar, tema usaldab neid 120 protsenti. Ning lisas, et mitte omavahel tülli kiskuda ja üksteist süüdistada.

Kliinikumis on kaks EMO

EMO teine sissepääs on N. Lunini tänava poolsel küljel. See on mõeldud mitte-Covid-19 haigetele. FOTO: TÜ Kliinikum

Tartu ülikooli kliinikum saab läinud reedest ravida erakorralist abi vajavaid haigeid kahes osakonnas.

Senine erakorralise meditsiini osakond (EMO) on nüüd mõeldud vaid Covid-19 haigetele. Uus, mitte-Covid-19 haigete EMO asub J-korpuses, senise hematoloogia-onkoloogia kliiniku ruumides.

Abi saamiseks tuleb kõigil läbida mobiilne triaažikabinet, mis asub senise EMO ees, sealsamas otsustakse seejärel ka patsiendi haiglasse sisenemise viis.

Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf on omakorda kinnitanud, et töötajate ja patsientide liikumise piiramiseks osakondade vahel on välja antud juhised, kuidas tööd osakonniti ümber korraldada. «Nii on loodud Covid-19 haigetele kaks nakkusosakonda ning neljas intensiivraviosakond,» ütles Joel Starkopf juba eelmisel reedel.

Eilse lõuna seisuga oli Tartu ülikooli kliinikumis koroonaviiruse tõttu ravil kuus inimest. Neist neli oli ravil nakkushaiguste osakonnas ning kaks patsienti vajavad intensiivravi. Kokku on Eestis haiglaravil 15 koroonapatsienti. Aime Jõgi

Seotud lood
21.03.2020 24.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto