Valitsus otsustas neljapäeval koostada kahe miljardi euro suuruse meetmete paketi Eesti majanduse turgutamiseks kriisi ajal. Kas teie erakond peab seda piisavaks? Kas seda raha võiks jagada teisiti? Kas seda raha võiks kasutada kodanikupalga maksmiseks kõigile riigi alalistele elanikele?
Keskerakonna esimees peaminister Jüri Ratas
Meetmete eesmärk on leevendada kriisi kõige keerulisemat algfaasi, et toetada ja kaitsta Eesti tööinimesi ning ettevõtteid. Riik teeb kõik, et tagada eriolukorras Eesti majanduse toimimine. 16. aprillil alustame pikemaajalise mõjuga meetmete väljatöötamist, et majanduslangusest võimalikult kiirelt välja tulla. Selleks koostame tänavuse aasta lisaeelarve. Pikaajalised majandusprognoosid praegu ei kehti ja eriolukorraga seotud otsuseid langetades tuleb kiiresti muutuvat olukorda iga päev hinnata.
Kodanikupalgaga seonduvat arutas riigikogu sotsiaalkomisjon eelmise aasta sügisel ja leidis, et praegu sellist süsteemi Eestis kehtestada ei ole otstarbekas. Usaldan nende arvamust, mis aga ei tähenda, et me ei võiks selle teema juurde kunagi tagasi tulla.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar
Indrek SaarFoto: Remo Tõnismäe
Kiireloomuliste majandusmeetmete keskne eesmärk peaks olema vältida pankrotte ja tagada sissetulek töötajatele, kellele pole kriisi ajal tööd pakkuda. Samas peavad lahendused olema õiglased.
Üldjoontes seni välja käidud meetmed seda eesmärki ka toetavad. Paraku ei paku see pakett piisavalt selget lahendust viirusekahtlusega kodus olevale inimesele ja tema tööandjale. Oleme algatanud riigikogus eelnõu, mis tagaks haigushüvitise esimesest päevast, vähendades nii töötaja kui ka tööandja koormust. Valitsusliidu tahtmatuse pärast on selle eelnõu kiireloomuline menetlemine aga venima jäänud.
Kuna kriisimeetmed on loodud ajutisena ning eeldusel, et enamik ettevõtteid suudab pärast kriisi edasi tegutseda ja lõviosa sundpuhkusel olijatest naaseb tööle, siis ei ole kodanikupalga idee praegu asjakohane.
On tähelepanuväärne, et tööandjad ja ametiühingud, aga ka pangad on suutnud keerulisel ajal koostööd teha ja anda kriisi leevendamisse olulise panuse. See näitab, et suudame kriitilises olukorras kokku hoida ja ühiselt pingutada.
Praegu ei saa öelda, kas meetmete maht on piisav või mitte, sest keegi ei tea, kui pikalt kestab võitlus viirusega ning milline saab olema maailma majandusruum pärast seda, kui oleme viirusest võitu saanud. Et riigil oleks võimalik kiiresti reageerida, tuleb säilitada likviidsus. Seega tuleb riigiettevõtete (Eesti Energia) aktsiakapitali laiendamise otsus edasi lükata, kuni olukord selgineb. Praegu pole ka teada, kuidas läheb Eesti riigile suure laenu võtmine. Sama soov on paljudel riikidel ja laenupakkujad ei tea, milliseks kujuneb majanduskeskkond.
/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
