Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/06/17/12271776t1ha77d.jpg)
/nginx/o/2020/03/23/13022574t1h5bb2.jpg)
Kuigi hambaarstide liit on juba kaks korda palunud riigil peatada eriolukorra ajal plaaniline ravi, sest hambaarstid on kaitsevahendite puuduse tõttu sattunud suurde ohtu, ei plaani riik ometi hambaravi seisma panna.
Hambaarstide liidu president Piret Väli ütles end mitte mõistvat, kuidas saab riik peatada plaanilise ravi tervishoius üldiselt, kuid hambaravi sinna hulka mitte arvata. Ometi on hambaarstid patsiendiga vahetus kontaktis.
Liitu nõustanud Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar selgitas, et kui tavalised piisknakkused levivad aevastamise ja köhimise teel, siis uus koroonaviirus levib väljahingatava õhu kaudu. Pooleteise meetri pealt on nakatumine peaaegu kindel, kuid hambaarstid on tööd tehes võimalikust viirusekandjast kõigest 50 sentimeetri kaugusel. Tavaline kirurgimask neid viiruse eest ei kaitse, sest laseb külje pealt õhku läbi.
/nginx/o/2020/03/23/13022575t1h04f8.jpg)
«Pöördusime esimesel korral valitsuse poole ettepanekuga peatada plaaniline hambaravi 15. märtsil. Sotsiaalministeeriumiga leppisime kokku, et proovime hankida kaitsevahendeid ja mõelda, kuidas korraldada esmaabi. 17. märtsil pakkusime haigekassale esmaabi pakkuvate kliinikute nimekirja ja kontaktid, mis on üleval nii haigekassa kui ka hambaarstide liidu kodulehel. Terviseametilt oleme saanud kahjuks vaid vääraid juhiseid,» rääkis Väli.
Nimelt vastas terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik, et lisaks koroonaviirusele on igapäevaselt ja juba kümneid aastaid ringlemas erinevaid viirusi - HIV, B-hepatiit, tuberkuloos ning eesliinitöötajad teavad, et nad peavad igasse patsienti suhtuma kui potentsiaalsesse viirusekandjasse ja rakendama meetmeid, et nad ise ei nakatuks ja viirust edasi ei kannaks teistele patsientidele. Kuivõrd Öpiku nimetatud haiguste vältimiseks tuleb eelkõige hoiduda kokkupuutest vere ja muu kehasekreediga, ei aita selleks mõeldud kaitsevahendid professor Mändari hinnangul vältida õhu kaudu levivat nakkust, näiteks koroonaviirust.
Väli on kuri sellegi pärast, et terviseamet ei lisanud hambaarste riigi kaitsevahendite hankesse. «Nad ei aita meid selles. Me oleme pidanud sellega ise tegelema,» ütles Väli ja avaldas lootust, et eelkõige esmaabi andmiseks hambaarstide liidu tellitud maskid jõuavad pärale nädala lõpus.
Samas pakkusid hambaarstid kaitsevarustuse nappuse probleemile oma lahendust. «Meie poole pöörduvad järjest üldmeditsiini raviasutused ja küsivad, et kui me saame plaanilise ravi peatada, siis ehk oleks meil neile võimalik anda maske,» ütles Väli. Ta tuletas meelde põhimõtet, et arst peab käituma rahvatervise huvides. «Sama peaks tegema sotsiaalministeerium ja terviseamet,» lausus ta.
Möödunud nädalal plaanilise ravi katkestanud Haldja Hambaravi juhatuse liige Madis Tafenau sõnul on esmatähtis, et kriisikomisjon kuulutaks välja otsuse hambaravi peatada. Tema hinnangul ei ole seda seni tehtud hirmust, et riik peab doteerima hakkama: maksma hambaravikabinettidele kinni kogu kulu.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/23/13022571t1hea16.jpg)
«Hambaarstid on esimesed, kes otseselt viirusega suus kokku puutuvad. Meil endil on suur nakatumisrisk ning samas on kabinet ise viiruse levimise koht. Seetõttu peaks hambaravi olema esimene, mis keelatakse, ja andma peaks vaid esmaabi,» selgitas Tafenau.
Siiski kavatseb ta ise järgmisel nädalal plaanilise raviga jätkata. Kliente oleks küll vähem, aga vähemalt jääks firma ellu.
«Uksi ei sulgenud need, kel oli võimalik hankida kaitseülikond. Kui riik mind ei aita, siis tuleb mul järgmisel nädalal kaitsevarustuseta uksed avada,» ütles ta ja lisas, et olukord on nukker, sest kaitsevarustust ei ole saada mitte kuskilt maailmas ja terviseamet on nad probleemiga üksi jätnud.
Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) on lubanud hambaarstide liidu pöördumisele vastata lähipäevil. Eelmisel nädalal ütles Kiik plaanilise hambaravi lõpetamise kohta, et mõned hambaarstid on juba otsustanud töö lõpetada ja keskenduvad vaid erakorralisele ravile.
«On ka neid, kes on meile väga selgelt signaliseerinud soovi jätkata plaanilist ravi. See on ka peamine põhjus, miks ei ole hetkel sellist käsulauda tulnud, vaid hambaarstidel on võimalus endil otsustada, kas neil on piisavalt isikukaitsevahendeid,» ütles Kiik.
Eilsel pressikonverentsil ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai, et valitsus tutvub uute prognoosidega ja siis arutatakse, milliseid meetmeid on hambaravis vaja kasutada.
Kadai sõnul peab riik hoolega kaaluma, milliseid teenuseid edasi pakkuda ja milliseid mitte.