Sisukord
Eesti
Tänane leht
25.03.2020
Eesti Toidupoed ja apteegid jäävad avatuks, aga hoida tuleb kahemeetrist vahet (1) Spordi- ja mänguplatside sulgemine ei peata mänguhimulisi noori (11) Terviseameti strateegia on olnud tipu vältimine (18) «Miks ei võiks me lihtsamaidki asju ise teha? Eriti kriisiajal» (41) Riigikogu vana juhatus tõenäoliselt jätkab (3) Ettevõtja küsib kriisilõpuplaani (2) Lennusalk päästis allveelaevalt liitlasväelase 71 aastat märtsiküüditamisest ⟩ Meie tõrjumatutest mälestustest (28) Eraklik punarind naaseb rändelt üksinda Majandus Koroonakriis lõi ärikinnisvara turu vankuma (1) Riigi nõue surub toidutootja põlvili Reisifirmad paluvad reise mitte tühistada Välismaa Viiruseoht võib Kolumbias vange koju aidata Nobeli laureaat: pandeemia möödub arvatust varem Euroopa riigid karmistavad koroonaviirusega võitlemiseks piiranguid Peeter Raudsik Süüria ülesehitamisest: kui lõhud ära, siis maksad kinni (3) Arvamus Juhtkiri: viirusega ei mängita (1) Erkki Koort: röster ründas südamestimulaatorit (1) 71 aastat märtsiküüditamisest ⟩ Lapsepõlv Siberis: ainus, mis ma kartsin, olid hundid Simo Soolo: suhtluskord lapsega – mida teha eriolukorras? Andres Herkel: poliitikatöö iseärasused kriisis (1) Sergei Metlev: määri käsi, lillelaps! (3) Kultuur Koroonaviirus võttis muusikalegendi Noorte elu: narko, porno ja loomulilkult ka vägivald Sport Suvine spordipidu lükkub edasi Henry Lääne kolumn. ROKi presidendi näitel: kuidas endale kaks korda jalga tulistada (1) «Äkki nüüd, kui spordis on võimas mõõn, saaks selle plaani uuesti ellu äratada» Tartu Koolilaste koduõpe jätkub tõenäoliselt vähemalt maini Karantiin paneb inimesi aiatöid ja remonti tegema (2) Kodusistumist sisustab pilguheit laias valikus museaalide sekka (1) Lugusid Nipernaadi riugaste autorist Meelelahutus Koomiks Sudoku

71 aastat märtsiküüditamisest ⟩ Meie tõrjumatutest mälestustest

6 min lugemist
  • Heakskiit poliitiliselt sanktsioneeritud kurjusele hävitab inimlikkuse.
  • Nõukogude okupatsioon ja terror lõhkus armastust oma rahva vastu.
  • Pidev lõhkumine arengu sildi all annab toitu äärmuslusele.
Mullusel märtsiküüditamise aastapäeval oli Tallinnas endise Patarei vangla hoone fassaadil punane valgusinstallatsioon. FOTO: Mihkel Maripuu

Aastail 1941 ja 1949 okupatsioonirežiimi korraldatud massi­küüditamised põhjustasid eestlaste kollektiivses teadvuses sügava trauma ning puudutasid suuremat osa rahvast väga isiklikult.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuidas tuleks küüditamist kui suurt kollektiivset traumat käsitleda? Kas sellest rääkida ja järgmistele põlvkondadele selgitada või oleks parem unustada, nagu mõni on soovitanud, kuna see justkui segaks tulevikku vaatamast?

Me peame kõigepealt hoidma silme ees seda kurjuse mustrit, kuidas Nõukogude okupatsiooniga kaasnev terror ja kurjus end kehtestasid. Poliitiliselt sanktsioneeritud kurjusel on sarnane muster perevägivallaga, kooli- ja töökiusuga, see on seesama kurjusepisik, inimeses olev pime pool, mille institutsionaliseerimine hävitab inimlikkuse. Sotsio­paatilised ideoloogid põhjendavad seda tavaliselt mingi vasak- või parempoolse ideoloogiaga.

Kurjusel, mis kehtestas end Eesti territooriumil pärast sõda, oli oma käekiri. Olen sellest ajast kirjutanud kaks dokumentaaljutustust, koostanud Sofi Oksaneniga raamatu «Kõige taga oli hirm» ning teinud kaks dokfilmi. Hästi on laabunud koostöö Eesti ajaloolastega, samuti intervjueerisin sadu sellel ajal elanud ja represseeritud inimesi ning rääkisin paljude 1930. aastatel Eestis hariduse saanutega.

24.03.2020 26.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto