Sisukord
Arvamus
Postimees
04.04.2020
Arteri intervjuu ⟩ Minister Tanel Kiik: aprilli keskpaik tuleb kõige raskem (6) Eesti Lootuskiiri on, imeravi veel mitte Koroona alistas särasilmse rahva­tantsija Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi (3) Koroonakriis sundis testitulemused liikuma reaalajas Siseministeerium maksab juhtidele kopsaka preemia (10) Haige mees sai ravile pärast inimese ründamist Majandus Mari portfell kukkus koroonakriisiga miinusesse (6) Koroonakriisi võimalik võitja Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Välismaa New Yorgis sunnitakse tööle ka koroonahaiged meedikud (1) Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Baltimaade kaitsmist nagu alati (3) Raport soovitab harjutada vägede Baltimaadesse toomist Lawrence: raudteel liigub sõjatehnika kiiremini (1) Hodges: Venemaa ei mõtle «sõjas» või «ei ole sõjas» (1) Arvamus Juhtkiri: kiire toiduabi väldib nakatumist Nädala nägu ⟩ Raskete kohtade hirm Piiride nihutajad Komandör kaotas närvi (6) Õige inimene õiges kohas (1) Sport Ville Arikese kolumn: koroonakriis näitab ära sportlaste sisu POSTIMEHE EKSKLUSIIV ⟩ Läti mitmevõistleja rühib Kirdi imelise tööeetika ja eestlaste professionaalsuse abil tagasi tippu Merendus Ehitusloata kaldakindlustus annab Kloogaranna suvilale lisaaega (16) Tallinn Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi (3) AK Kaido Kama: õppetunnid, millest ei õpita (7) Mikael Raihhelgauz: põimsus peab edasi kasvama «Koroona» naabrid Kaupo Vipp: teame, aga ei usu EÜS 150: inime on mõõt! (1) Õpetlik isolatsiiniajastu lauamängu Nupukoroona Kunst sinu ümber. Peidetud lugude jutustaja Jaanus Samma (1) Poola suurkuju ja eeskuju NÄDALA PLAAT: Reisialbumid Tallinnast Los Angelesse, Göteborgist Ühendkuningriiki Plaat, mis vaatab mööda Juurikas. Minu eriolukorra päevik Arter Arter ⟩ Suur sõda meditsiini lipulaeva pardal: miks pidi kliinikumijuht ootamatult lahkuma? (6) Kõik lõpeb kord... aga millal? Kohutav reis: avalik rööv ja kriminaalist prints (4) Hiina pikksilm. Huawei P40 Pro: kas saame hakkama Google‘ita? (1) Linn ja auto. Sõiduproov Volkswageni väikse elektrikaga (1) Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Meelelahutus Koomiks Sudoku

KEELE TERITAJA ⟩ Sirje Toomla: mis on viirus ja mis haigus

2 min lugemist
Sirje Toomla FOTO: Margus Ansu

Iga uus asi või nähtus – olgu see meeldiv või ebameeldiv –, mis meie maailma sisse murrab, vajab tähistajat ehk sõna, millega seda kutsuda. Viimase kolme kuu jooksul on kahtlemata plahvatuslikult kasvanud sõna «koroona» kasutamine. Keskealistele ja vanematele inimestele tähendas koroona tänini peamiselt piljardilaadset mängu, kus pallide asemel lüüakse kepi ja nn vanamehega mängulaua nurkades olevatesse aukudesse kettaid.

Nüüd aga teab igaüks, et koroona on ka viirus, ametlikult on selle haigust ja, mis veel hullem, paanikat külvava viiruse nimetus koroonaviirus SARS-CoV-2. Viirused, nagu me kooliajast võiksime teada – ja kui ei mäleta, siis nüüd, kui lapsed õpivad kodus, on lapsevanematel õige aeg põhikooli bioloogiaõpikust oma teadmisi värskendada –, on elusa ja eluta looduse piirimail asuvad üliväikesed bioobjektid. Seega – viirus ja selle põhjustatud haigus ei ole üks ja seesama.

Tavakasutuses on aga suur segadus sellega, mis on viirus ja mis haigus, kuidas nimetada viirust ja kuidas nimetada sellest põhjustatud haigust.

Meil leviv koroonaviirus põhjustab haigust Covid-19, see on ingliskeelne lühend sõnaühendist corona virus disease – koroonaviirushaigus – ning 19 tähistab selle esmatuvastamise aastat 2019. Covid-19 on liiga raskepärane ning tavakeeles võiks haigus olla lihtsalt koroona. Nagu gripp, mida põhjustab gripiviirus, või ebola, mida põhjustab ebolaviirus.

Tavakasutuses on aga suur segadus sellega, mis on viirus ja mis haigus, kuidas nimetada viirust ja kuidas nimetada sellest põhjustatud haigust.

Liigagi sageli on kirjutistes aga pandud kokku viiruse ja haiguse nimetus. Siltidelt saab lugeda, et mingis asutuses on koroonaviiruse Covid-19 tõttu võetud kasutusele ohutusmeetmed või mõnes artiklis kirjutataks vaheldumisi koroonaviiruse Covid-19 leviku tõkestamisest ning samas Covid-19sse haigestumisest.

Kuna viirus ja selle põhjustatud haigus aetakse segamini, on segi nagu puder ja kapsad ka see, kuidas neid kasutada koos tegusõnadega. Uudistesaates räägitakse kord koroonaviirusega nakatunutest, siis jälle koroonaviirusesse nakatunutest – ilmselt polnud tekstikoostajagi päris kindel, kumb kääne on õige, kas kaasa- või sisseütlev. Nakatuda saab haigusesse – nakatus grippi, tuberkuloosi, koroonasse ja kasvõi Covid-19sse – ning viirusega ehk nakatus koroonaviirusega. Vale pole ka seest­ütlev kääne, mida võib kasutada nii viiruse kui ka haiguse puhul: nakatus koroonast või koroonaviirusest, gripist või gripiviirusest, aga kindlasti mitte viirusesse.

Sama massiliselt saame lugeda ka seda, et siin või seal on keegi haigestunud koroonaviirusesse. No ei saa haigestuda viirusesse, haigusesse haigestutakse. Nii nagu me haigestume grippi, tuberkuloosi ja leetritesse, haigestume ka koroonasse, või kui kellelegi meeldib rohkem, siis Covid-19sse.

Seotud lood
03.04.2020 04.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto